http://localhost:8080/minueesti/forums/show/1.page JForum - http://www.jforum.net http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/214/746.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/214/746.page GMT http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/207/718.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/207/718.page GMT Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas vastu põhiseaduse, mille järgi lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all; kus perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse al. (Eesti Vabariigi põhiseadusest).
Vaatamata nendele üllatele Eesti Vabariigi põhiseaduse põhimõtetele toimub elanikkonna kiire kahanemine. Koolide kinnipanek laste arvu vähenemise tõttu on igapäevane nähtus ja see ei üllata enam kedagi; oleme sellega harjunud. Sõlmitud abielud lagunevad. Tihti seda ei sõlmitagi, nii on lihtsam, ei ole vajadust ametlikuks lahutuseks. Paljudel lastel ei ole vanemaid, kes nende eest tõeliselt hoolitseksid. Laste koolist puudumine on igapäevane nähtus ja seda ei peeta mitte mingiks probleemiks. Kas tõesti selliselt tagame eesti rahvuse säilimise läbi aegade? Kas saame väita, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all?
Kuidas saab riik, kelleks oleme me kõik, tagada riigi s.o. meie endi säilivuse ka tulevikus. Vastavalt põhiseadusele teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Siit järeldub, et riigi säilivuse tagamise on rahvas volitanud Riigikogule, kellel on seadusandlik võim ja kes seda saab teha ja peab tegema vastavate seaduste kehtestamisega.
Kas praegused seadused toetavad mingil määral perekonna püsimist ja perekonnas laste kasvatamist, kellest saaks kõrgeväärtuslik järeltulev põlvkond? Kuigi meil on väga häid näiteid selle kohta, et paljudest perekondadest arenevad lapsed on väga teovõimelised (positiivses mõttes), siis ei tulene see siiski üldiselt kehtivast seadusandlusest vaid rohkem vanemate kohusetundest. Kuidagi ei saa aga rahule jääda laste arvu ja eriti nende kasvatuse tasemega, kus toimub üha suurenev halvenemine.
Ühiskonna taastootmise peab tagama perekonna liikmete palk ja muud sissetulekud. Palga (ka muude sissetulekute) maksmisel ei arvestata laste olemasolu ja nende arvu. Sellest tulenevalt on küllalt suur erinevus lastetute perede ja lasterikaste perede majanduslikus olukorras. Paljud pered piiravad laste arvu majandusliku olukorra tõttu ja sellele aitab kaasa ka üldine majandusliku olukorra halvenemine. Samal ajal on riigil raskusi lastevanemate või laste toetamisega, et mingilgi määral iivet tõsta.
Üheks kõige mõjukamaks vahendiks riigi majanduse ja sotsiaalse olukorra suunamisel on maksupoliitika. Maksude kehtestamine või mittekehtestamine erinevatele elualadele võimaldab seda eluvaldkonda arendada või piirata selle arengut. Kuigi on vastu võetud mitmeid seadusi lasterikaste perede majandusliku olukorra leevendamiseks ja imikuid hooldavate emade tasustamiseks ei saa neid pidada küllaldaseks, sest laste kasvatamine on perekonnale küllalt kulukas. Kui kulukas see on, seda näeb ette juba seadusandlus, mis määrab alimentide suuruse perekonna lõhenemisel. Siin on seadusandlus hoolitsenud laste kasvatamise ainelise heaolu eest ühe perekonna piirides tulude jagamise teel. Kuid kas pole kõigi kodanike kohustus kaasa aidata tulevase põlvkonna kasvatamisel, olenemata sellest kas tal lapsi on või ei ole? Igatahes praegune maksupoliitika seda kehtivate maksudega küllaldaselt ei tee. Ei saa pidada võrdseks kahe perekonna majanduslikke võimalusi, kus ühes perekonnas kasvatatakse kahte või rrohkemat last ja teises need puuduvad, seejuures muud tingimused on võrdsed. On ilmne, et lasteta perekonna majanduslik olukord on tunduvalt parem. Kas see perekond, kes lapsi ei kasvata, ei võiks kaasa aidata teise perekonna laste kulutuste osaliselt oma kanda võtmisega? Seda saab teha ja peakski tegema sellekohase seadusandlusega. Selleks võiks olla laste kasvatamise maks. Seda ei tohiks ära segada kunagi olnud lastetusmaksuga. Kuid mingite täiendavate maksude kehtestamine on igale erakonnale tabu. Kui aga lähtuda riiklikest huvidest ei tohiks ükski erakond olla selle vastu, et vastu võtta seadus, mis tagab põhiseaduses sätestatud eesmärkide saavutamise.
Laste arvukuse suurendamiseks, nende heaolu kindlustamiseks ja riigile väärtuslikeks kodanikeks kasvatamiseks kehtestatav laste kasvatamise maksu põhimõtted võiksid olla järgmised:
Laste kasvatamise maksu maksaksid kõigilt oma tuludelt kõik kodanikud, kes ei oma kasvatatavaid lapsi. Maksu määr peaks olema selline, et see täidaks oma ülesande. Ei ole vaja mingit sümboolset maksu. Selle suuruse määramisel tuleks arvestada tegelikke kulutusi laste üleskasvatamisel, kuid mitte alla 10% tuludest. Ühe lapse kasvatamisel väheneks see poole võrra ja kahe lapse korral oleks ainult mingi sümboolne maks arvestades sellega, et kahelapselised pered ei kindlusta veel ühiskonna taastootmist.

Lapse kasvatamiseks tuleb lugeda selle tegelikku teostamist, mitte ainult lapse olemasolu, see tähendab, et kui laps on saanud täisealiseks on ta võimeline ennast ise toitma. Siin võib olla erandeid näiteks õpingute jätkamine kõrgkoolis, puudega lapsed jm. Toetuse saamiseks tuleb esitada vastav taotlus omavalitsusele, kes peab olema veendunud, et taotleja tõesti last kasvatab seda eriti mitme avalduse laekumisel ühe lapse kohta.

Võib kaaluda ka mingi vanuse piiri kehtestamist, millest alates maksukohustus hakkab kehtima ( näiteks 22 aasta vanuselt), et anda noortele peredele mingisugune aeg oma majanduslikule järjele aluse panemiseks, kuid see ei pea tingimata nii olema. Kui mõni ei ole selle aja peale veel otsustanud oma perekonda luua, siis see on tema oma asi. Siin ei ole määrav ka see kas isik on võimeline sigima või mitte, mõte on ju lape kasvatamise kulude katmises. Laps, keda kasvatatakse võib olla vanemate enda laps, või võetud ametlikult kasvatada. Lapsevanemaid, kelle lapsed on saanud täisealiseks ei teosta enam laste kasvatamist majanduslikus mõttes ja muutuvad laste kasvatusmaksu kohuslasteks kuid see võiks olla väiksema määraga näiteks 50% ulatuses. Sellise maksu kehtestamine paneb kogu täiskasvanud elanikkonna laste majanduslikult hea käekäigu eest hoolitsema. Kui keegi leiab, et tema ise ei taha lastega tegelda ja neid kasvatada, siis aitab ta vähemalt teisi seda teha.
Mida teha saadud rahaga? See peab moodustama eraldi lastekasvatuse fondi, kus ei võeta raha muude üleannete täitmiseks. Kõige esmalt tuleb toetada peresid või üksikisikuid, kes on võtnud endale ülesandeks kasvatada meile elujõuline järglaskond ja kelle majanduslik olukord ei võimalda laste normaalset arengut. Praegused vanematoetused, ranitsatoetused, tasuta lõunad jm. Makstakse lastekasvatamise fondist ja vähendavad riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete puudujääki. Toetusi ei saa isikud, kellel ei ole mingit suhet antud lapse kasvatamisega. Tuleks leida võimalus abielude sõlmimise vajaduse loomiseks ja juba sõlmitud abielude kooshoidmiseks selle maksusüsteemi ja antavate toetuste teel, näiteks kasulapseks andmisel eelistada perekonda üksikisikule. See raha peaks andma võimalused praegu joodikute peres olevatele lastele paremate tingimuste loomisele Meile on teada, et isegi praeguse küllalt väikese lastetoetuse raha joob maha lapse ema või isa. Lastetoetuse suurenemisel avaldub see oht veelgi suuremal määral. Selle vältimiseks tuleks haarata kogu ühiskonda, s.t. tuleb arvestada naabrite tähelepanekutega ja vajadusel suunata laps mingisse lasteasutusse. Koolist põhjuseta puudumised peavad mõjutama selle lapse toetuse suurust selliselt, et seda tunnetaks ka laps ise, mitte ainult lapsevanemad.

Lastekasvatamise fondi rahaga peaks avanema hoopis suuremad võimalused lastele, kelle perekond ei ole võimeline oma lapsi kasvatama või ei kasuta saadud toetust laste heaoluks, nende andmisega kasulasteks või mitmesugustesse erinevatesse asutatavatesse ja olemasolevatesse lastekodudesse või muudesse kasvatusasutustesse suunamisega. Et laste toetusrahad jääksid laste heoluks, võiks olla näiteks päevaseid lasteasutusi, kus lapse ainelised vajadused saavad rahuldatud ja õhtul ning öösel on ta oma pere juures. Aineliste vajaduste all mõtlen peale söögi ka riietust, koolitarbeid ja muud. See tähendab, et toetusi ei saa maha juua joodikust vanemad vaid laste kasvatamise aineline pool on antud kasvatusasutusele. Loomulikult tuleb sel juhul selle lapse vanematel tasuda lastekasvatusmaksu kuna nad ei tegele enam laste kasvatamise ainelise poolega.

Loodan, et sellise süsteemi loomine ja selle edasiarendamine loob paljudele lastele paremad elu- ja arengutingimused, aitab kaasa laste arvu ja seega elanikkonna iibe suurendamisele ning seega ka eesti rahva säilimisele ja kindlustab põhiseaduse selle punkti täitmise.
Voldemar Enno
Aasa 5-2, Põlva 63304
volli@estpak.ee
97624 85, 5106651
]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/204/713.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/204/713.page GMT NARKOOTIKUMID: nende tarbimine võib alata tõrjutusest, murest, vihast, nurka surutusest, alaväärsuskompksist, eluväärtuste mittenägemisest, väljapääsmatust olukorrast, lootusetusest jne... Meie ühiskonnas puudub üldine tolerantsus inimeste suhtes, kes on teistsugused oma välimuse või sisemuse poolest, nendele vaadatakse lihtalt teise pilguga. Ka siit võib alguse saada tõrjutus ja ühes sellega allakäiguspiraal.
VÄGIVALD: Vägivald võib olla sõnades või tegudes. Vägivalda taluda on üliaske. Vaid see, kes on omananud andestuse ülimusliku kunsti, suudab toime tulla vägivallaga. Andestuse teema on niivõrd oluline, et see tuleks eraldi esile tõsta alates lapse sünnist kuni inimeseks kasvamiseni. Siia jurde tooks ka armastuse teema. Inimne on siiski loodud selleks, et armastada.., see on ülimuslik inimese eesmärk maa peal. Üksi materiaalne asi ei kaalu üles RÕÕMU, ÕNNE ja ARMASTUSE õnnelikke värvinguid ja helinaid südame sees. Ainult see ongi väärt...., ainult see maksabki.... selle saamiseks käiakse välja koguni hiigelsummasid...., kuid see, mida raha eest saab, on sageli vaid hetkeline.....
Kui inimesed suhtuksid üksteisesse hoolivalt ja mis iganes tehakse, oleks kasulik nii enesele kui teisele, ei peaks kogu aeg sisse võtma kaitsepositsiooni, et keegi võib alt vedada, rünnata, haneks tõmmata, ei peaks paaniliselt kohtutäiturite juurest abi otsima..., oleks see juba väga lähedal turvalisele ühiskonnale.
LAHUTUSED: Noored astuvad ellu, abielluvad, kuid PUUDUB IGASUGUNE TTEVALMISTUS. Kirikutes toimib leerikursus, perkonnaseisuosakonnas vaid abielutseremoonia. Miks ei ole abielukoooli?? Kus õpetatakse armastama, andestama,üksteisest aru saama, toetama, aitama, rõõmu leidma, kriisidest ühiselt läbi minema, rõõmu, muret jagadma, ühiselt lapsi kasvatama, neile turvalist tulevikku looma, vastutust võtma, ustavaks jääma, et vanaks saades võiks öelda, ILUS elu oli, ÕNNELIK.
Kui mistahes ametipostile asudes tuleb omandada kvalifikatsioon, siis miks ei peaks omandama kvalifikatsiooni elu kõige suuremasse ja tähtsamasse rolli asudes: abieluks, abikaasaks olemiseks?Ka noore ja SÜÜTU elu oma ABIKAASALE hoidmise jaoks.... Seni kuni selline õptus puudub, on tuhaned elud räsitud, rikutud, lõhutud....
Mida täendab mõiste "elukaaslane"? Kas see on isik kellega kunagi abiellutakse, kas see on isik, kllega hetkel lihtsalt käiakse, kas see on isik, kelle võib iga hetk välja vahetada ilma süümpiinadeta ja kõik on OK?]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/202/709.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/202/709.page GMT
Suhtumise muutmine lastesse, perekonda ja sotsiaalabisse
[list]laps = pensionär[/list]
[list]sotsiaalabi peab säilitama inimese, mitte teesklema inimese säilitamist[/list]
[list]töötasu peab tagama inimväärse elu ilma vajaduseta end lisatööga rebestada[/list]
[list]laste ja perekonna väärtustamist saab riik väljendada peamiselt sotsiaaltoetuste abil[/list]

Tänased probleemid
[list]pensionäride osakaalu pidev kasv [/list]
[list]eestlaste vähene osakaal oma kodumaa rahvastikus [/list]
[list]üha valjemini kõneks olev vajadus võõrtööjõu ja lausa immigratide järele[/list]
[list]multikultuursuse kriitikavaba propaganda [/list]

Aastal 2041 - eestlasi 88%
[list]visioon peab olema, et seda kasvõi osaliselt saavutada[/list]
[list]"mõõdikud" on sümboolse tähendusega - 88% oli meid enne sakslaste vaterlandi pöördumist, 2041 saab 50 aastat taasiseseisvumisest (pool sajandit kestis ka okupatsioon) ja 100 aastat esimesest küüditamisest[/list]
[list]keelatud on etniline puhastus ning eestlaste toetamine muulaste maksude arvel[/list]

[b]Inimnäoline rahvuslus[/b]
[list]Sobivaim mõiste iseloomustamaks poliitikat, mis ei tõrju ega vihka teisi, vaid püüab saavutada oma rahvuse suuremat osakaalu suurema sündimuse teel ning rahvusesiseste ressursside ümberjaotamisega[/list]

[b]Sotsiaalabi meetmed - variant 1[/b]
vabatahtlik ja avalikus teenistuses kohustuslik "rahvusliku solidaarsuse pakett"
[list]kuni visioonis sõnastatud eesmärgi saavutamiseni (eestlasi 88%) on paketikõlblik ainult eestlane, sh abikõlblik siis, kui on töötanud ühtekokku vähemalt ühe aasta jooksul pärast liitumist [/list]
[list]pakett tähendab suuremat maksukoormust ja tõhusamat lastetoetust (rohkem hüvede ümberjagamist), sh põhimõtet "igaüks maksab alimente"[/list]
[list]toetus võib olla rahas või elamispinnas tasuta kasutusse andmisest kinkimiseni - kingitakse siis, kui iga magamistoa kohta on 2 pereliiget ning iga pereliige on sel juhul võrdselt kaasomanik, lahutuse korral ostetakse tagasi või antakse asenduselamispinnad[/list]
[list]paketis osalemisega kaasneb nime kandmine avalikku "rahvuslikult mõtlevate eestlaste" nimekirja[/list]
[list]paketis osaled, kuid toetusest loobud - oled "kolme tärniga rahvuslane" (aga kui lahutad, lahkud lastest ja tahad ikka olla "kolme tärniga", siis pead maksma täiendavalt alimente)[/list]
[list]üks abikaasa ei ole paketikõlblik või lihtsalt pole liitunud => toetus rakendub pooles ulatuses ja lahutuse korral on mitteliitunu alimendikohustuslik[/list]
samasugust abi korraldav eraõiguslik struktuur
[list]eeldab hästitoimivat äriideed, piisava rahahulga algset olemasolu, lisategevusi ja sama head järelevalvet, nagu oleks tegemist riikliku struktuuriga[/list]
[list]oleks "poliitiliselt korrektsem", ent raskemini korraldatav[/list]
võimalus luua sarnaste meetmetega "inkubaatoreid" väljasuremisohus sugulasrahvastele?

küsimused
[list]kui suur rahaline toetus?[/list]
[list]kui suur täiendav maksuprotsent oleks vajalik?[/list] [/list]

[b]Sotsiaalabi meetmed - variant 2[/b]
kodanikuraha - idee väljapakkuja Delfi arvamusosas Ahti Mänd, kes viitas Saksamaal sündinud ideele (siin koos minupoolsete edasiarendustega)
[list]kõlblik iga kodanik mistahes vanuses[/list]
[list]töötasu ja väljateenitud kindlustuspension lisandub[/list]
[list]muutub vastavalt inflatsioonile[/list]
[list]vahetab välja kõik muud sotsiaaltoetused[/list]
[list]töötule "töövalve" kohustus, st kohustus teha ühiskondlikult kasulikke juhutöid või muud juhutööd riigile ilma tasu nõudmata (nb! loovisikud!)[/list]

kodanikumaks
[list]vajalik selleks, et kodanikuraha ei eksisteeriks mittekodaniku maksude arvel[/list]
[list]oleks ilma maksuvaba osata, st ka kodanikurahast teatud protsent[/list]

suurused
[list]kodanikuraha - 2009. aastal ca 8600 krooni (800 eurot jagatud Saksamaa ja Eesti hinnatasemete vahega)[/list]
[list]alternatiiv: lapsele vähem potentsiaalsete elamiskulude võrra[/list]
[list]miinimumpalk - 2009. aastal 4350 krooni (võib-olla ei vajakski sel juhul kohe eraldi tõstmist Lääne-Euroopa ostujõuga tasemele, sest koos kodanikurahaga omaks summa samasugust ostujõudu)[/list]
[list]kodanikumaks - näiteks 13%?[/list]

tulumaks
[list]kodanikuraha suurune summa oleks tulumaksuvaba (kõigile, ka kodanikuraha mittesaajatele)[/list][/list]

plussid-miinused
[list]lihtsam ellu viia kui varianti 1[/list]
[list]stimuleerib kodanikuks saamist naturalisatsiooni korras[/list]
[list]ei suurenda oluliselt Eesti atraktiivsust võõrtööjõu suhtes[/list]
[list]võib toetada iivet ja eestlaste arvukust, kuid mitte niivõrd eestlaste kunagise osakaalu taastumist[/list]

[b]Üldisemad meetmed iibe soodustamiseks sotsiaaltoetuste abil[/b]
[list]valik - kas vanemapalk ja sümboolne lastetoetus või ilma vanemapalgata tõhus lastetoetus kuni laste täiskasvanuks saamiseni[/list]
[list]valik - kas väiksemad maksud ja lahutuse korral alimendid või suurem maksukoormus, täiendav lastetoetus ning alimendivaba lahutus [/list][/list]]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/174/587.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/174/587.page GMT
Samas oli hea, et küsimus sai just sellise pealkirjaga sõnastatud. Julgen väita, et see tõmbas teemale tähelepanu.

Postitan uue küsimusepüstituse nii eraldi kui ka vastusena Tarmo Lauri iibeteemalisele küsimusele. Miks eraldi? Mu kõhutunne peab konkreetsemat sõnastust paremaks. Ehkki võin eksida. ]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/173/586.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/173/586.page GMT [url]http://www.tonalmotions.com/minaise/[/url]

laste osas vanusepiiranguid ei oska seada. aastane laps võib võluvaid asju joonistada/plätserdada.
ka ootan kaasalööjaid vanemate vendade/õdede teemas.
]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/168/574.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/168/574.page GMT
2) Tasuvus: Seni pidi töötama 1 aasta (12kuud) ja siis sai eelneva maksutulu arvelt 1.5 aastat (18 kuud) emapalka.
Mõlemat aega võiks 2 korda pikendada, st
eelnevalt töötad 2 aastat (24 kuud) ja siis saad eelneva maksutulu arvelt 3 aastat (36 kuud) emapalka.

Kuna senine emapalga süsteem on perede (mees + naine) lõikes lausa kasumit tootev, siis
oleks seda ka 2 korda pikema ajaga süsteem.
Lisaks võidaks riik 4000 eek kuus lasteaia koha arvelt, kuna ema oleks lapsega ise kodus
(näiteks 126 kohalise lasteaia aastane kogukulu on riigile 6 miljonit, mis teeb ühe koha kuluks kuus 4000 eek).

3) Tasuvuse arvutus:
Isa ja ema töötavad eelnevalt 2 aastat.
Siis on ema lapsega 3 aastat kodus.
Kuid isa töötab 3 aastat edasi.
Nii laekub riigile pere kohta kokku 7 aasta maksutulu ja ema saab 3 aastat riigilt emapalka.

Kirjutame lahti riigi maksutulud, kui netopalk on 5000, 10000, või 20000 eek

Palgafond: 7843, 16505, 33829
Sotsmaks 33%: 1941, 4086, 8374
Tulumaks 21%: 731, 2060, 4718
Netopalk: 5000, 10000, 20000
Käibemaks tarbimiselt 18%: 762, 1525, 3050
Reaalne kaup kätte: 4237, 8474, 16949

Jätame välja tulumaksu, mis enamuses tagastatakse laste või kodu pealt.
Riigile laekub 7 aasta vanemate töö (84 kuu) eest sotsmaks 33% + käibemaks netopalga tarbimiselt 18%.
Riigile laekub 3 aasta emapalga ajal (36 kuu) eest käibemaks netopalga tarbimiselt 18%.
Ema saaks eelneva 2 aasta keskmist netopalka (neto)emapalgana
(kui enne said 10 tuhat palgana puhtalt kätte, siis saad ka emapalgana 1o tuhat puhtalt kätte).

5000 eek netopalga korral riigi maksutulud 84 x (1941 + 762) + 36 x 762 = 254484 eek
10000 eek netopalga korral riigi maksutulud 84 x (4086 + 1525) + 36 x 1525 = 526224 eek
20000 eek netopalga korral riigi maksutulud 84 x (8374 + 3050) + 36 x 3050 = 1069416 eek

Jagades vastavad summad emapalga kestvuse 36 kuu vahel ära saame "täielikult isemajandava" rahavoo:

5000 eek netopalga korral 7069 eek (254484 / 36 = 7069 ja riigi igakuine kasum 2069 eek! )
10000 eek netopalga korral 14617 eek (526224 / 36 = 14617 ja riigi igakuine kasum 4617 eek! )
20000 eek netopalga korral 29706 eek (1069416 / 36 = 29706 ja riigi igakuine kasum 9706 eek! )

Seega oleks perede lõikes selline 3-aastane emapalga süsteem riigile lausa 40% kasumit tootev
(mida suurem palk, seda suurem kasum riigile).
Lisaks võidaks riik lasteaia koha pealt täiendavalt 4000 eek kuus.
Vanematel oleks palju suurem kindlustunne, kui ema saaks 3 aastat lapsega kodus olla eelneva palga eest.
Samas riik ei maksaks sentigi peale, vaid saaks perede lõikes hoopiski 40% kasumit.
Kusjuures tulumaks oleks veel täiesti kasutamata ja saaks maksta tulumaksutagastust alates esimesest lapsest.

4) Kuidas kehtestada: Vabariigi valitsue määrus "Vanemapalga süsteemi muutmise kohta".
Senist süsteemi pikendatakse 2 korda mõlemas suunas - st vanemapalga arvestusse läheks 2 eelneva aasta keskmine palk
ja vanemapalga kestvus pikeneks 3 aastani. ]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/160/539.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/160/539.page GMT 1. meie rahva väljasuremine;
2. meie pensionisüsteemi pankrott;

Järelkasvu suurendamiseks on vaja luua õiglane kompensatsionisüsteem. Näiteks 2/3 lapse üleskasvatamiskuludest hüvitatakse vanematele lapse üleskasvatamise perioodil ja 1/3 hüvitavad lapsed täiendava pensionina vanemate vanaduspõlves.
Lapse üleskasvatamise kompensatsioonisüsteem võiks olla stiilis a'la iga lapse pealt üks täiendav tulumaksuvaba miinimum vm selline süsteem kus laps ei ole omaette iseseisev teenimisallikas vanema(te)le vaid kompenseerib kulu, kui perel on üldse sissetulekuid mille arvelt nad laste peale kulutada saavad. Kui maksta iga lapse eest võrdselt igale lapsele siis võib muutuda see nii mõnegi pere jaoks sissetuleku allikaks, mille arvelt vanemad end ise elatavad.
Pensionisüsteem võiks olla näiteks midagi sellist nagu olen välja pakkunud siin: https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2509
Praeguste keskmise palga juures ei ole võimalik oodata et inimesed hakkaksid endale 3. ja enamat last soetama. Vastasel juhul langeks keskmine sissetulekuga perekond tõsisesse vaesusse. 3 ja enam lapsi saavad endale lubada praegu perekonnad kes teenivad vähemalt 50 000 kr/k. Samas laste olemasolu iseenesest pärsib raha teenimist. Seega on inimesel valida kas teha karjääri ja teenida suuremat raha või loobuda karjäärist ja soetada lapsed, kuid viimasel juhul peab loobuma sisstulekutest. Tulemuseks jõukam klass kel lapsed puuduvad ja elavad hästi ning lastega pered kelle sissetulekud heal juhul keskmine palk ja kellel suured raskused oma lastele elementaarsemagi heaolu lubamisega.

Teema algatasin just eeskätt sel eesmärgil, et arutada ettepanekuid ja ideid kuidas reaalselt iivet suurendada. Ideed a'la tõstame ühiskonna moraali, oleme eetilisemad jne ..... las jääda teise alapealkijra alla.
]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/159/538.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/159/538.page GMT Lasteajakasvatajad ja kooliõpetajad on pigem madalapalgalised, aga nii see on ju pikka aega olnud ja muutunud justkui normaalseks nähtuseks - sotsiaalseks standardiks.
Tegelikult aga ei tohiks see olukord ültsegi "normaalne" olla! See väärt seltskond inimesi, kes töötab koolides ja lasteaedades vormib vägagi suurel määral tulevaste põlvede käitumismalle ja väärtushinnanguid. Kui madala elatustaseme tõttu tuleb neil liialt palju tegeleda olmeprobleemidega selle asemel, et kogu energia pühendada tulevaste põlvede harimisele, siis kahandab see tahes tahtmata meie laste potentsiaali suureks kasvades millegi hea ja suurega hakkama saada.
Mismoodu tösta üha enam ausse ja väärtustada õpetaja ametit alates lasteaedadest ja lõpetated ülikoolidega?]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/151/454.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/151/454.page GMT
Mõningaid fakte:

2007. aasta Ülemaailmne Noorte Tubakauuring (Global Youth Tobacco Survey) toob välja, et :

Eesti 13.-15. aastastest noortest suitsetab [b]31.1%[/b] (poisid 31.5% ja tüdrukud 30.1%).
Üleüldse mistahes tubakatoodet tarbib [b]34.4%[/b] 13.-15. aastastest noortest (poisid 36.2%, tüdrukud 32.1%).

[b]35.1% [/b]13.-15. aastastest suitsetajatest alustasid juba enne (!!!!!) 10. eluaastat.

[b]54.3%-l[/b] selle vanusegrupi noortest on kas üks vanematest või mõlemad vanemad suitsetajad.

Jnejne.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemused näitavad, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt 16.-64. aastastest elanikest [b]veerand [/b](vastavalt naistest 17,1% ja meestest 38,6%).



Noorte suitsetama hakkamise üks paljudest põhjustest on soov olla täiskasvanum ning üheks osaks suitsetama hakkamise mõjutajate seas on ka vanemad. Seega, nagu näha, on meil noorte jaoks eeskuju rohkem kui küll.

Täiesti tavaline on vaatepilt lapsevanematest, kes suitsetavad oma lapse/laste juuresolekul ja kahjuks ka vaatepilt rasedatest suitsetajatest ning lapsevankriga suitsetajatest. Samuti võib tänaval trehvata ilmselgelt alaealisi noori suitsu pahvimas. Ja igasugu erinevaid näiteid meie "eeskujust" võiks tuua veel palju. Jah, loomulikult, paljud vanemad räägivad oma lastele, et suitsetamine on kahjulik ja ei tohi suitsetada, aga sellest jutust on vähe kasu, kui vanem näitab oma eeskuju ja suitsetab.

Aga mida me teeme, et seda olukorda muuta? Vastus on mitte midagi!
Väga vähesed vaatavad oma ninaotsast kaugemale ning muretsevad kogu ühiskonna pärast. Väga vähesed võtavad need võõrad suitsetavad alaealised käsile - enamik meist peavad seda normaalseks. Aga need noored on ju meie järelkasv, meie tulevik.

Seega
* Kuidas saavutada ühiskonnas hoiak, et see pole normaalne, kui alaealine suitsetab?
* Mida teha, et lapsevanemad ise oleksid oma lastele heaks eeskujuks (ja seda mitte ainult suitsetamise osas)?
* Kuidas üldse juurida välja ühiskonnast mõtteviis "suitsetamine kui normaalne nähtus"?


]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/130/366.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/130/366.page GMT [/b] [/color]
]]> http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/98/252.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/98/252.page GMT http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/97/249.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/97/249.page GMT http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/85/209.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/85/209.page GMT http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/67/153.page http://localhost:8080/minueesti/posts/preList/67/153.page GMT