Teated postitas kasutaja: SANDER GRININ

Miks ei võiks teha, maainimeste jaoks interaktiivse virtuaalturundus saidi. Sellise saidi valmis programmeerimine ei tohiks programmiside kollektiivile olla probleemiks. Arvestades, et keskmine eestimaalane on arvuti inimene ,sobiks üks asjalik ja innovaatiline põllumajandus toodete müümisele spetsialiseerunud sait.

Sait võiks kuuluda Põllumajandusministeeriumile või mittetulundusühingule.

Sait olgu kõikidele maaelanikele kasutatav. Saidil kehtigu 16 sajandi kasakateraada demokraatia: „Igamees, olgu igamehega võrdne”. See tähendab seda, et näiteks suurtootja kes müüb sadade tonnide eest teravilja on võrdselt esindatud potipõllumehega- viimase eesmärk olgu mahamüüja kasvõi ainult üks pooleliitrine meepott…

Sait sisaldagu müüja kontaktandmeid, kauba kirjeldus, hind jne.

Sait olgu eesti , vene ja inglis keelne. Saidil võiksid olla lipukeste kujulised tähised, mis näitaksid mis suguseid võõrkeeli valdab talusaaduste turustaja.

Sait olgu 24 tundi avatud, et ka „virtuaalöökullid” saaksid saidil teha sisseoste.
Sait olgu ka laupäeval ja pühapäeval 24 tundi avatud.

Saidil toimuks ostude eest tasumine Interneti panga teel või lepid müüjaga kokku ,et tuled ise kaubale järele.

Saidil olgu ka kasutajate registreerimine. Müüjatel peab olema võimalus, teha oma püsiklientidele individuaalseid sooduspakkumisi.

Saidil võiks olla ka foorum, kus tarbijad ja tootjad saaksid omavahel diskuteerida, näiteks kuidas teha saiti innovaatilisemaks või kuidas parandada virtuaalmarketingi. See oleks avalik foorum kus saavad virtuaalset turujuttu rääkida absoluutselt kõik, uudistajad, müüjad, ostjad või lihtsalt virtuaalsed laadatolad kelle eesmärk on ainult rahvast lõbustada, kasvõi mõni virtuaalne laada anekdootide vestja.

Eesti keelde pole tõlgitud ajaloolistel põhjustel, klassikalise arhitektuuri teoreetikute tõid-sest kui praeguse Eesti alale kerkisid baltisakslastest mõisnike mõisa ansamblid ja kui Sankt-Peterburgis käis hooge Vene impeeriumi imperaatorite paleede ehitamine, oli keskmine eestlane pärisori. Pärisorjadeni ei jõudnud klassikalise arhitektuuri insenertehniline info ja filosoofia. Et teha tasa, see puudujääk Eesti rahva kultuuriparadigmas, oleks vaja praegu hakata tõlkima 16-18 sajandi arhitektuuri teoreetikute töid eesti keelde. Vanade tekstide autoriõigused on aegunud-neid võib vabalt tõlkida.

Selleks on vaja, Kultuuri ministeeriumi eestvedamisel moodustada tõlkijate töörühm. Töörühm koosneks ainult 5- 6 tõlgist. Selleks on vaja inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja hispaania keele tõlkijaid.

Kuid Eesti edaspidises, kultuuri ja insenertehnilise arhitektuuri võimekuse tõstmisel- oleks sel tööl murranguline tähtsus. Seega me avaksime endale Lääne-Euroopa kõrgkultuuri varasalve.

Mul on raamat „Architectural theory”. Alapealkirjaga „From the renaissance to the present” Kirjastus Taschen. ISBN kood on 3-8228-1699-x.

See raamat tutvustabki Euroopa klassikalise arhitektuuri teoreetikuid ja nende poolt kirjutatud arhitektuuri alaseid käsiraamatuid. Selle raamatu põhjal on võimalik välja valida, missugused teoreetikute tööd on mõttekas tõlkida eesti keelde.

Raamatus „Aiakunst läbi aegade I osa” Kirjastus „Ehitame” räägitakse ka barokkaedadest. Seal mainitakse 1709 aastal Pariisis ilmunud raamatut „La Thѐorie et la pratigue du jardinage”. Tegu on põhilise raamatuga, mis kannab barokkstiilis aiakunsti ideoloogiat. Raamat ilmus anonüümsena, kuid arvatakse et autoriks on tõenäoliselt A.-J. Dѐzallier d` Argenville (1680-1756).
Ka selle, prantsus keelse raamatu võiks tõlkida eesti keelde.

Meil on riigis, palju klassitsistlike arhitektuuri ansambleid ja Kadriorus käivad Peeter Suure ajastusse kuuluva barokkpargi taastamistööd. Kuid meil pole, emakeeles välja antud- Lääne-Euroopa arhitektuuriteooria klassikute raamatuid.

Minu teda on Eesti loobunud tuumarelva väljatöötamisest ja Eesti on ühinenud tuumarelva levikut takistava lepinguga.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13075449
Meie tulevikust rääkides on vaja mõtelda vähemalt 100 aastat ette.

Minu laual on raamat "Lexus ja oliivipuu" alapealkirjaga "Kuidas mõista tänapäeva maailma". Raamatu autor on Thomas L. Friedman. Väljaandja Eesti entsüklopeediakirjastus. Selle raamatu sõnum ongi et globaliseerimine liidab üha tihedamini riike ja rahvusi. Loomulik, kui info ja rahvad pääsevad vabalt liikuma tänu arenenud transpordile, massikommunikatsioonile ja sidele.
18 sajandil piirnes inimese identiteet ainult kodukülaga - pärisorjast talupoeg oli sunnimaine. Nondel hallidel aegadel võis reisida Eesti kontekstis ainult baltisaksa aadel ja Vene impeeriumi tšinovnikud. Aadel ja köstrid olidki tol ajal kõige informeeritumad küla sootsiumi liikmed.
Aga aeg läks edasi. Kui kaotati pärisorjus Liivimaa ja Eesti kubermangus (Vene histograafias kasutatakse ka termineid, Лифляндская губерния ja Эстляндская губерния -need terminid on lisatud lihtsalt huvipärast) siis pääsesid talupojad liikuma. Seega avanes inimeste silmaring ja ka nende identiteet-eestlased hakkasid enda kohta, mõiste maarahvas, asemel kasutama mõistet eestlane- tol ajal hakkas formuleeruma inimestel regionaalidentiteet, mis määratles ennast Liivimaa ja Eestimaa kubermanguga. Pärast poole kui võimule tuli imperaator Aleksander III siis oli kogu Vene impeerium kaetud eeskujuliku raudtee võrguga- meenuta Kiire rongi lugu sumadaniga … See võimaldas eestlastel, kel oli soovi, minna Siberisse elama-Vene impeerium alustas tühermaade asustamise plaani.
Tänu raudteele ja suurtele metallist aurikutele oli võimalik rajada terveid koloonial impeeriume, näiteks Briti impeerium.
Aga kahekümnenda esimeseks sajandiks, on jõudnud maailm uue paradoksi ette-tänu Internetile ja odavatele lennureisidele on üksikindiviidi jaoks lahti kogu maailm. Seega on karta, et tulevikus inimeste riigi rahvus identiteet väheneb. Jah, minu umbes 25 aastaste põlvkond on korraliku patriootliku ja eestimeelse kasvatuse läbi teinud-meie armastame Eestit. Aga kas minu põlvkonna poolt sünnitatud laste lastel enam on Eesti identiteediga, selles osas ma kahtlen. Tänu internatsionaalsetele saitidele areneb nendel välja globaalkultuuriline identiteet arvatavasti. Võib olla nad seostavad oma identiteeti näiteks 100 aasta pärast tugevalt ühendatud Euroopa Liiduga. Nõukogude liidus arenes ruttu välja nõukogude inimene, kelle identiteet piirdus kogu liiduga- Riiast -Kamtšatkani oli üks suur liit. Ma ei imestagi, kui 100 aasta pärast areneb välja euroinimene, kelle identiteet ongi kogu Euroopa Liit…
Selle eelnevalt mainitut raamatu mõte ongi see et info seob riigid ja rahvad üheks jagamatuks tervikuks, nii öelda…
Praegu peakski arutama selle üle, et mida teha selleks et tulevased põlved ei hülgaks Püha Emakest Eestimaad-kui kasutada luule keelt…
Lugupidamisega Teiega kaas kommija Sander Grinin.

Esiteks peame paika panema lähteandmed ja endale peame me ette kujutama maailma- missugune on ta kümne aastaku perspektiivis.

Esiteks kümne aasta pärast on maailm rohkem globaliseerunud, Euroopa Liit on tugevnenud. Hiina ja India on saavutanud märkimisväärse edu globaalses geopoliitikas-seega on nad ka kultuuris märkimisväärsed mängurid. Venemaa mängib ka kindlasti Eesti kultuuris märkimisväärset rolli-kindlasti on kümne aasta pärast, Eesti venekogukond, üles ehitanud oma eestivene kultuuri paradigma.
Eesti maa elus omab kümne aastapärast tähtsat rolli kõrgmehhaniseeritud looma ja taimekasvatus kompleks, mis vajab vähe tööjõudu, seega maa elanikkond on vähenenud võrreldes praegusega. Ühiskond on rohkem urbaniseerunud-märkimisväärseks muutub kümne aasta pärast kosmopoliitne linnakultuur, mis on rohkem maailmale avatud.
Ühiskond on muutunud tehnokraatlikumaks-sest IT sektor on kümne aasta pärast veelgi rohkem arenenud, kultuur muutub seega virtuaalsemaks ja kõrgtehnokraatlikumaks- arvutimängud, CAD modellerimis programmi kompleksid arhitektuuris ja tööstuses. Määravaks saab võõrkeelte oskus inglis keel internatsionaalse suhtlus keelena ja ka vene keel omab arvatavasti kümne aasta pärast samasugust ühiskondliku staatust. Näiteks on Eesti kõrval maailma tähtsusega kultuurimetropol Sankt-Peterburg ja Eesti raamatupoodides on alati müüdud vene keelseid raamatuid, mida on huvitav lugeda-eriti huvitavad on vene keelsed koka, kultuuri ja IT alased raamatud. Ka Põhjamaad ja Läti on kõige lähemad kultuuri mõjutajad.
Maaelus on kümne aasta pärast arvatavasti väljakujunenud suurtootmise baasil mõisakultuur. Sest kaasaegne sadadesse hektaritesse ulatuv põllumajandus ettevõtte, on oma territooriumilt sama suur nagu raamatutes „Anna Karenina” ja „Sõda ja rahu” kujutatud mõisad. Põllumajanduses mängib arvatavasti kümne aastapärast veelgi rohkem rolli väliskapital. Mõisa ansamblites tegutsevad hotellid ja konverentsikeskused. Võib olla, mõni venepäritolu ettevõtja kopeerib oma põllumajandus ettevõttes Katariina II aegse aadliku elustiili- orlovi traavlitega troikad, borsoid, stiilsed ballid ja mu sellise suursuguse elustiili juurde kuuluv . Kindlasti on tänu Euro raha laviinile Eesti küla muutunud rikkamaks-teed on rohkem asfalteeritud, väike taludes areneb jõudsalt turism. Ja ka väikesed elustiili talud tegutsevad oma nišši toodete tootmisega.
Kindlasti on kümne aasta pärast majanduskriis unustatud-Tallinna ja Tartu vahel toimub neljarealise kiirtee ehitus ja Muhumaa ja mandri vahel lüüakse esimesed püsiühenduse vaiad maasse.
Ühiskond on kümne aasta pärast rohkem globaliseerunud. Tallinnasse on tekkinud võib olla oma türklaste kogukond koos oma mošeega-Türgi on võib olla siis juba Euroopa Liidus ja ta on üks suurema elanikkonnaga liikmesriike. Võib olla käivad läbirääkimised liitumise osas ka Ukrainaga, seega suureneb Eestis, inimeste vabaliikumise tõttu ukrainlaste osakaal. Euroopa Liit võib olla arendab välja europrogrammi Eesti rahvakultuuri edendamiseks. Linnades võib restoranides nautida kogu maailma kulinaaria šedöövreid. Linna pilti ilmestavad elektri ja hübriidautod. Võib-olla on Tallinna meeriks mõni venelanna.
Vanemad eestlased veedavad oma päevi spaades, restoranides ja välismaal turismi reisi tehes-Eestis on välja arenenud oma kõrgtasemega „seenioritööstus”. Laulva revolutsiooni põlvkond on oma parimates töö ja karjääri aastates. Ühiskond on muutunud sallivamaks ja heaoluühiskonnale iseloomulikuna uniseks. Eestivenelased on edukalt Eesti ühiskonda integreeritud, teaduses, poliitikas ja kultuuris tegutseb eesti ja eestivene intelligents ühiste eesmärkide nimel. Eesti ülikoolides on tudengeid kogu Euroopa Liidust, kes nikerdavad laboratooriumites nano- ja biotehnoloogilise innovatsiooniga.

Praegu peaks arendama ühiskonda selles suunas et üle elada praegune majanduskriis.

Praegu peaks tegelema integratsiooniga.

Eesti keele arendamisel peaks lähtuma järgmistest tuleviku nõuetest-et Eesti keel oleks rahvusvahelises suhtluses konkurentsi võimeline.’
Eesti keele kompleks kasutagu rohkem internatsionalisme-et eestlastel oleks lihtne suhelda välismaalastega ja välismaalastel oleks lihtne õppida eesti keelt. See soome-ugrilik omasõnade leiutamine pole efektiivne, ratsionalistlikum on kasutada eesti keelde kodundatud võõrsõnu. Eesti on maailma üks kosmopoliitsemaid ja Internetisutnud riike. Meie soomeugri sugulasrahvad Venemaa tundrates ja taiga massiivides võivad kasutada palju maalähedasi termineid. Nendel on agraarsed ja suhteliselt suletud ühiskonnad-mis suhtlevad suhteliselt vähe välismaailmaga. Aga meie Eesti ühiskond on kapitalistlik ja ülimalt globaliseerunud konkurentsi vaba-turu ühiskond, seega peab meie keele kompleks vastama internatsionalistlikele ratsionalismi nõuetele, kui ta tahab olla tuleviku kosmopoliitses ja tehnokraatlikus maailmas konkurentsivõimeline.

Arvatavasti peaks kool ette valmistama inimesi kel on head teadmised võõrkeelte, matemaatika ja IT alal. Kool peab õpetama toime tulema globaalses ühiskonnas.

Kultuur peab praegu panustama rohkem IT vidinatesse ja muutuma arvatavasti rohkem küberneetilisemaks ja virtuaalsemaks-praeguse aja kultuur peab olema valmis kasutama futuristlike kõrgtehnoloogilisi vidinaid, mõtete lugemine, peaaju ühendatud implantaadid, 3D ekraanid jne…

Arvatavasti tuleb tuleviku eestimaalastel äraõppida elamine poliitkorrektses heaoluühiskonnas-kus homodel, loomadel ja teistel vähemustel on spetsiifilised õigused. Vaevalt et tuleviku ühiskond aktsepteerib Pearu ja Andrese aegset maamehe kommet kassipoegi merekooli saata või et rullnokk viskab oma tühja õllepudeli autost metsaala.

Me peame arvestama et praeguse aja tsivilisatsioon on globaalne ja koos sellega on kultuur muutunud globaalseks. Praeguse aja kultuuri iseloomustab virtuaalsus ja globaalne ühtlustamine. Filmid mida näidatakse kinos on enam vähem sarnased kogu maailmas-Ameerika kinotöösturid paiskavad oma loomingu kogu maailma kinoteatrite linadele. Ka Internet aitab kaasa kogu praeguse aja tsivilisatsiooni ühtlustamisele- Vikipeedia ja You Tupe taolised saidid võimaldavad kodust lahkumata kasutada kogu inimkonna teadmisi. Väike kultuure hävitabki info ja globaliseeruv vabaturumajandus mis sunnib oma standardid kõikjale. Euroopa Liitu põhimõtte ongi inimeste ja teenuste ning kapitali vaba turg. Koos sellega levivad ka kultuurid, sest kultuur ongi elukunstide ja elustiilide komplekslahendus.
Tsivilisatsiooni areng ja progress surub kogu inimkonnale peale enamvähem ühesugused standardid ja mõttemallid. Maailmast on ära lõigatud ainult Põhja-Korea taolised totalitaarsed riigid, kes on enda ja maailma vahele tõmmanud okastraataia…
Globaliseerumine on ka inimeste vaba liikumine. Eriti oluline on see Euroopa Liidus kus inimesed abielluvad välismaalastega aga sisserännanud toovad kaasa ka oma elukultuuri-arvatavasti välismaalasega abiellunud eestlane võtab omaks tüüpilise lääne heaoluühiskonna elukultuuri, see kiirendab ühtlustumise protsessi ja rahvuste segunemist . Võib olla kujunevadki lähitulevikus välja järgmised maailma võimu keskused ja ka kultuuri tootjad.
USA, Hiina, India, Euroopa Liit ja ka Venemaa. Viimase majandus on küll nõrk aga maailma kinos, kokanduses ning kirjanduses on Venemaa tegija.
Kuid tänu sellistele faktoritele on kultuur muutunud ka keskpäraseks. Eriti on see omane heaoluühiskondadele-põhi massi elanikkonnast moodustavad kesklassi kodanikud kel on enamvähem sama elustiil ja vajadused.
Vene impeeriumi kultuur oli näiteks selle pärast huvitav et Sankt-Peterburgi õukond kasutas kogu impeeriumi ressursse aadlikultuuri loomiseks. Sama aegselt kui talupoeg pidi leppima vähesega võis aadel Piiteris terveid varandusi kaardilauas mahamängida. Seda et kogu Vene Impeeriumi materiaalsed ressursid koondusid Sankt-Peterburgi ja selle lähedale võime näha kui me vaatame imperaatorite silmipimestavaid paleesid. Näiteks Siberi poolvääriskividega kaunistati tsaaride suveresidentside seinu.
Eesti kultuuri viljelemisel peame me arvestama et meil on väike rahvaarv ja seega on ka kultuurile kulutatavad summad väikesed. Siin saab oluliseks arvatavasti vabatahtlikus ja tegijate fanatism. Rahvatantsu kollektiivid tegutsevad tegijate vabatahtlikkusel ja et koos tegevusest rõõmu tunda. Ka eesti talupoeg kasutas kogukondlikult organiseeritud tööd- talgute näol.
Muidugi tulevikus võib Eesti kultuurile saada see ohuks, et järgmised põlvkonnad võõrduvad talupoja kultuuri algega kultuuri paradigmast, lihtsalt sellepärast et linnades pole maakultuuri algega kultuurile sobiliku keskkonda. Ajalooliselt on eestlaste kultuur seotud maaga-eestlane oli kuni 20 sajandini reeglina talunik-aga praeguseks on väljakujunenud urbaniseerunud ühiskond ja maal on suurtootmisel rajanev põllumajanduses. Seega pole enam keskkonda tüüpilisele 19 sajandi paradigmas olevale kultuuri paradigmale.

Eesti keelest

Need teie poolt mainitud terminid a`la inimkapital ja kultuuritööstusle sarnased terminid on kaasajal igapäevased. Sest näiteks inimesed ongi iga firma suurim ressurss ja seega ka omamoodi kapital. Võib julgelt öelda et inimesel on oma rahalineväärtus. Näiteks tippinsener toodab rohkem ressurssi kui koristaja. Midugi on ka ühiskond kulutanud näiteks inseneri väljaõpetamiseks materiaalseid ressursse-koolituskulud ongi võrdsed inimkapitali maksumusega. Või veel näide. Näiteks inseneri poolt väljatöötatutd lennukimootor loomingulineprodukt millel on omaväärtus ja selle võib tinglikult üleviia ka inimkapitalile. Kui te tahate ka omale sellist aviomootori peate palkama endale selle inseneri kes selle väljatöötas, aga inseneri palkamine on kapitalikulu.
Ka kultuur on omamoodi massitööstus. Sest näiteks laserplaate lastakse välja suurtes kogustes. Selle taga on terve tööstuskompleks.

Keele teemalisel arutelul peame me arvestama ,et praegune tsivilisatsioon on globaliseerunud „globaalküla”. Ka keele grammatika ja terminite terminoloogiline kompleks peab arvestama tehnokraatliku tsivilisatsiooni nõuetega. Keel on suhtlemisvahend, mis peab olema ratsionalistlik ja mugav ekspluateerimisel. Umbes nii nagu me tahame et tööriistad oleksid funktsionaalsed ja mugava ergonoomikaga.
See on paratamatus et kaasaegses keeles on palju võõrsõnu ja võõrsõnadest tuletatud uusi termineid. Pole ju mõtet leiutada omasõna kui rahvusvahelistes keeltes on internatsonaalne termin antud objektile. Ka mina pooldan et kasutaks rohkem võõrsõnu ja rahvusvahelisi termineid-see muudab tõlkimise lihtsamaks ja inimestel on lihtne õppida võõrkeeli kui omakeeles on palju kodundatud eesti keele omaseks võõrsõnanu. Näiteks on mugav kasutada sõna „bakter” kõik teavad et tegu on üherakse bioloogilise objektiga.
Me peame arvestama, et praeguse aja keele kasutaja on inimene, kes istub kompuutrit taga ja vahib igapäev rahvusvahelisi internetisaite. Seega on ju loomulik et keel rikastub rahvusvaheliste sõnadega-loomulik keele ja kultuuri areng globaliseerunud maailmas. Ka arvutite maailmas on sobiv kasutada internatsionaalseid IT termineid ja formulare sest arvutiprogrammid on rahvusvahelised ja nad peavad ühilduma rahvusvaheliste IT süsteemidega. Väga mugav on kasutada eesti keelde mugandatud rahvusvahelisi IT termineid. Näiteks sõna „sait” ja „bait” on ühtemoodi nii vene ja inglise keeles -kui ka eesti keeles, näiteks. Kui omakeeles on palju võõrsõnu, siis on väga mugav kasutada võõrkeelseid käsiraamatuid. Sa ei pea mõtlema siis mida tähendab termin eesti keeles, kui võõrkeeles on termin enamvähem sama kui oma keeles.
See et omakeelsed terminid ühilduksid maailma suurkeeltega on väga oluline, kui tehakse rahvusvahelisi koostöö projekte. Aga tänu mobiiltelefonidele ja Internetile on igapäevane lugu et inimesed suhtlevad kogu maailmaga.
Keel peab ajaga kaasas käima. Esimese Eesti ajal võis keelepoliitikas kasutada võimalikult palju oma sõnu. Sest tolle aja inimesed ei suhelnud väga palju välismaailmaga-neil oli lokaalne identiteet, sest lihtsalt tol ajal puudusid suhteliselt odavad rahvusvahelised lennureisid keskklassile. Tol ajal reisisid lennukite ja laevadega ainult varakad. Pätsi ajal ei saanud ju Lõuna-Eesti talumees sõita nädalavahetuseks Pariisi või Rooma. See on kaasaja inimeste tehnoloogiline võimalus, et mine lennujaama osta pilet ja mõnetunni pärast naudi Vahemere kuurorti lõbusid. Seega on paratamatu, et keel peab vastama globaliseerunud maailma ratsionalistlikele nõuetele…

Eesti tuleviku foorumis võiks rääkida ka naftatipust lisaks meie armsale põlevkivienergeetikale-avaldan oma koduse essee mõtlemiseks ja arutamiseks foorumlastele. Sest Peak Olili teema on kogu tsivilisatsiooni suurküsimus ja ka meie oleme osa naftat tarbivast tehnokraatlikust tsivilisatsioonist.

Kondratjevi laine versus Hubberti kõver.

"Eh, troika! Troika lind, kes küll sind välja mõtles? Nähtavasti, kärme rahva juures võisid sa ainult sündida..." Nii kirjutas Gogol 1842 aastal "Surnud hingedes".Kuid vaevalt et kirjandusklassik teadis et troika sündis siin paepealsel ja tuulepealsel maal-Narva postide pea järelevaataja polkovnik Volkovi sulest. Kindlasti küsib lugeja, milleks selline tsiteering kaasajal?
Et tulevikus kiirendavad Eesti rahva unistuste neljarealisel Tartu ja Tallinna maanteel Hummerite ja Ferraride asemel omavahel tori hobused ja suursugused hõbedastes troikarakmetes krahv Aleksei Grigorjevits Orlov Tsesmenski poolt aretatud õunikhallid orlovi traavlid. Polegi tead, mis mõne heas mõttes hullu näitekirjaniku tulevikufantastika teatritüki stsenaariumi kirjeldus. Nafta tootmise maailmas on olemas mõiste, niinimetatud Peak Oil.
Praegune majandus rajaneb fossiilkütustel, tööstus ja transport saavad lõviosa energiast maapõuest. Meie kõrgtehnoloogiline tsivilisatsioon sai alguse 19 sajandi algul kui võeti laialdaselt kasutusele kivisüsi, mis võimaldas Inglismaal ja Saksamaal rajada metallurgia ja tekstiilitööstus kompleksi. See tõi kaasa linnastumise.1911 aastal elas 80 % inglastest linnades. Saksamaal oli tol ajal elanikkonnast 60 % urbaniseerunud - Prantsusmaal ning Ameerika Ühendriikides oli see arv 40%. XX sajandi alguses elas maakeral 1.6 miljardit inimest, mis võrreldes tänapäevaga, kus asukaid on üle 6 miljardi, on suhteliselt väike arv. Linnastumine tõi kaasa teaduse ja tehnika kiire progressi. Arsti ja keemia teaduse areng võimaldas sünteesida fossiilkütustest uusi ravimeid ja hügieenitooteid. Tänu sellele toimus maailmas plahvatuslik elanikkonna kasv. XX sajand oli transpordis murranguline. Inimkond võttis massiliselt kasutusele autod ja lennukid, see omakorda põhjustas nafta tööstuse kiire arengu. Eelnevatel tuhandel aastal oli kõige kiiremaks transpordi vahendiks ratsahobune.
XX sajandil pärast II Maailmasõda hakkas maailma majandus eriti tormiliselt arenema. Tohutu kiirusega arenes 1960-1970 aastatel kosmosetehnika, televisioon ja lennundus. Iga kesklassi ameeriklase unistuseks oli oma äärelinnamaja ja auto selle ees. Selline eluviis tekitas naftast sõltuva eluviisi. Kesklinna tööle sõitmine oleneb kõik autost- Autost sõltuv inimene on Araabia maade naftašeikidele ja Vene naftabojaaridele sama, mis on narkodiilerile narkomaan.
Praegu areneb suure kiirusega Hiina - hiinlased nõutavad endile samasugust elukvaliteeti nagu USAs ja Lääne-Euroopas.
Millele tugines inimkonnaajaloo suurim majandusime? Maapõuest pärinevatele rikkustele! Et toota on vaja energiat.
Maapõue ressursid on aga piiratud - neid võib võrrelda looduse poolt kaasa antud telefonikaardiga. Ühel hetkel on kõneaeg otsas.
Kondratjevi lainest ja Hubberti kõverast.
Maailma majandusel on kombeks areneda perioodiliste tõusude ja mõõnadega. Sellise seaduspärasuse avastas Vene majandusteadlane Nikolai Kondratjev (Hukkus 1930-ndail aastail GULAGis). Iga nö. Kondratjevi laine kestab keskmiselt 40-60 aastat. Ajaloos on neid laineid täheldatud 930. aastast alates, erinevatel hinnangutel 19-20 korral. Iga Kondratjevi laine "harjal" on maailma majanduses domineeriv üks suurriik koos teatud majandusharu, leiutise, või poliitilise kapitaliga, mis annab talle teiste ees konkurentsieelise.
Iga laine algab kiire majandusliku ekspansiooni -ja hinnatõusuga. Seejärel, saavutades maksimumi - toimub mulli plahvatus - hinnad langevad - esialgu ajutiseks. Järgnev hindade stabiliseerumine on petlik, süsteemi kokkuvarisemine ei lase ennast kaua oodata. Pärast mida on oodata sotsiaalset kollapsi, kodusõda. Võimalikud on sõjad turgude pärast teistesse riikidesse.
Vaatame lähemalt mis asi Marion King Hubberti poolt loodud Hubberti kõver.
1956 aastal soovis Marion King Hubbert teha ettekande oma kõverast, mis näitas, et aastatel 1970-1972 saavutab Ameerika Ühendriik oma naftaväljadel maksimumtootlikkuse, mille järel hakkab see oluliselt langema. Hubbertit keelitati ettekandest loobuma, asjata, mees jäi enese juurde. Shelli bosside rõõmuks osutus mees oma ettekandega siiski kõikide naerualuseks.
1970-ndal hakkas jänkide naftatoodang tõepoolest langema. Lisaks raskendas USA olukorda OPECi embargost põhjustatud 1974 aasta naftakriis. Samal aastal ilmus National Geographic`us Hubberti ennustus, mis pakkus, et aastatel 1995-2000 saavutab naftatoodang globaalse tipu. Hilisemad uurimused on Hubberti prognoosi suuresti kinnitanud. Dr. Colin Campbell ja ASPO grupp on globaalset prognoosi täpsustanud ja paigutanud tipu aastatesse 2010-2012.
Räägitakse - tulevik kuulub vesinikule ja nanotehnoloogilistele vidinatele. Aga ei räägita, kust võetakse energia, millest vesiniku tinistada. Termotuumaenergeetikast räägitakse - ühte katseeksemplari ehitatakse Prantsusmaale. Kuid kas tsivilisatsioon suudab kiiresti ennast ümberstruktureerida-postnafta ajastuks ja võtta kasutusele fusioonienergeetika.
Enne saab nafta otsa ja siis pole enam energiat millest hakkaks kerkima fusioonienergeetikal rajanev Kondratjevi laine. Inimkond helistab oma maavarade "telefonikaardi" tühjaks.
Arvan et nii nimetatud Peak Oiliks nimetatud nafta tootmise tippu ja selle järsku langust ei ela üle mitte ükski demokraatlik riik. Võta ära nafta ja majandus kukub kokku. Kogu infrastruktuur kukub!
Esiteks lakkab funktsioneerimast tööstus ja kommunaalmajandus. Rahvast ei saa varustada toiduainetega - transpordi jaoks ei ole kütet. Kaubanduses kaotavad inimesed töö, seejärel kukub kokku riigi pangandus - töö kaotanud töölised ei suuda maksta kinnisvaralaenu pangale. Pangad pankrotistuvad ja kui pangad kaovad kukub kaardimajakese kombel kokku ka ülejäänud majandus, sest seal paikneb raha, mis on iga riigi vereringeks. Saabub nälg- linn ei tooda vaid tarbib ja maaregioonidel käib põgenikelaagrite ülevalpidamine üle jõu. Valitsevaks korraks kehtestub anarhia.
Hea näide Vene Impeeriumi kokkukukkumine. Majandus oli Ilmasõja tõttu välja kurnatud. Linnade varustamine toiduainetega oli puudulik - linnades tekkis nälg.
Petrogradis (Linna endine nimi Sankt-Peterburg oli tol ajal ümber nimetatud) kasutasid toiduainetepuuduses vaevleva linna olukorra ära enamlased. Neid finantseeris Saksamaa, kes oli huvitatud Venemaa kokkukukkumisest, et Idarindelt oma sõdurid Läänerindele ümber grupeerida. Et võita nälgiva rahva populaarsus- tuli Lenin välja loosungiga: "Leiba, rahu ja maad". Edasine ajalugu näitas ,et loosung töötas.
Eesseisvast nafta puudusest tingitud sotsiaalsed kollapsit võivad ära kasutada äärmuslikud vasak -ja parempoolsed jõud. Piisab ainult tulla välja lubadusega, kustutame eluasemelaenud, anname leiba, jagame kaasaegsete põllumajandusettevõtete maa tasuta rahvale. Anarhistlikult ja äärmusvasakpoolselt meelestatud pööbel ainult ootab oma alateadvuses seda kutset. Kaasaegsel põllumajandusel on palju ühiseid jooni Tsaari Venemaa põllumajandusega - mõlemad rajanevad suurmaa omandisuhtel. Kaasajal tasub kõrgmehhaniseeritud teravilja tootmine ära mitte väiksema, kui 700-1000 hektari suurusel maaalal.
Eestiski võivad inimesed suunduda maale, et leida toitu. Võib käivituda Venemaa kodusõjale sarnanev sotsiaalne mehhanism - näljase linna sõda teravilja omava maa vastu. Kujutage ette maailma, mis sarnaneb Mihhail Solohhovi raamatus "Vaikne Don" ja Boriss Pasternaki raamatus "Doktor Živago" kirjeldatud maailmaga. Kus toimiv riigikord on kokku kukkunud ja selle asemele on tekkinud anarhia.
Riik kui käsu ja regulaatororganisatsioon võib lakata seoses globaalse naftakriisiga olemast. Tuhandeid näljas olevaid inimesi on võimatu ohjeldada. Seoses globaalse majanduskollapsiga võivad Tallinna ja Tartu elanikud massiliselt suunduda maale. Mis võib tekitada kodusõja - maaelanikkond võib hakata tapma linlasi, kes tulid nende suutäisi röövima. 200g leiva eest tapeti Leningradi blokaadi ajal inimesi. Nii võib minna ka meil - inimelu = leivatükk.
Eesti Vabadussõja ajal võtsid riigimehed vastu otsuse, et mõisamaad jagatakse nendele kes võitlevad Vabadussõjas vaba Eesti eest. Seoses nafta lõpuga võidakse vastu võta poliitiline otsus, et põllumajandusettevõtete maa natsionaliseeritakse ja jagatakse kodanikele- Kõrgtehnoloogilised ja ülimehhaniseeritud põllumajandusseadmed lakkavad töötamast diislikütuse puuduse tulemusena ja põllumajandusfirmad pankrotistuvad.
Kuid peame arvestama et Vabadussõja aegne Eesti oli hobuste biomehaanilist energiat kasutav agraarühiskond . Väiketalude rajamise plaan pärast naftakriisi võib läbi kukkuda. Puudub piisavas koguses tööhobusid ja linnlastel puuduvad teadmised põllumajandusest- A`la nali :"Linnalaps arvab, et piim tuleb tetrapakist ja kana tuleb vaakumpakendist". Saadud 15-30 hektarilise maatükiga pole uuel omanikul midagi teha, kui tal puuduvad vahendid seda harida. Uusmaasaaja võib krundi maha jätta ja liituda mõne ringi roitva bandega ning röövida selleks et ellu jääda. Kurikuulus kommunist Lev Trotsi on öelnud kuldsed sõnad: "Teie ei pruugi tahta sõda, aga sõda võib tahta teid". JOKK ja ärapanemise mentaliteedis ning koolivägivallas üleskasvanud põlvkond võib muuta Peak Oili järgse kodusõja äärmiselt veriseks ja julmaks. Venemaa kodusõjas eksisteeris vähemalt valgekaardi ohvitserikorpuse jaoks ohvitseriau ja õigeusueetika dogmad
Ühiskond võib kukkuda veelgi suuremasse anarhia ja kaose musta auku - Lääne tarbimisele orienteeritud ühiskond muutub ebaõnnestunud ühiskonnaks, mida iseloomustab nälg, korrapuudumine ja kodusõda erinevate isehakanud batka-atamanidele alluvate irratsionaalsete militaargrupeeringute vahel. kodusõjas pole mõtet on teravilja kasvatada, sest omanik võib olla järgmisel päeval tapetud. Venemaa kodusõjas juhtuski, et Doni ja Kubanimaa olid kodusõja lõppedes Venemaa kõige armetumad alad- Seoses revolutsiooni ja sellele kohe järgnenud kodusõjaga oli musta mullapiirkond laostatud ja teravilja kasvatati äärmiselt vähe, Kasakatel oli vaja bolševikega võidelda. Tulemuseks oli piirkonna järsk elanikkonna vähenemine. Kodusõja lõppedes saabus Venemaal nälg.
Praegune rahvusvaheline geopoliitika ja geostrateegiline seisukord võib pärast globaalset naftakriisi laguneda. Riikide omavahelised koostöö organisatsioonid võivad laguneda, kütuse puudus halvab suhtluse. Eesti jaoks muutuvad tähtsamateks linnadeks Riia, Sankt-Peterburg, Helsingi ja Stockholm. Hobuveoki ja purjelaevaga on raskendatud pikk sõit Pariisi või Londonisse. Globaliseerumist hakkab asendama lokaliseerumine- Musta stsenaariumi korral võivad meile olulised rahvusvahelised organisatsioonid nagu NATO ja Euroopa Liit lihtsalt laguneda. Naftakriis tabab valusamini Lääne riike, sest nad on rohkem autostunud ja loodusest võõrandunud kui meie. Kui Lääs jääb hätta naftalõpust tingitud omariikluse kollapsiga, võib neil sisepoliitilistest raskustest tingituna kaduda huvi Baltikumi vastu-saage ise hakkama, meil on suuremad probleemid. Pariisi ja Rooma suurustes metropolides on energialõpp suurem katastroof, kui Euroopa mastaabis väike linnades Tallinnas ja Riias.
Näiteks Vene Impeeriumi ja Esimese Eesti ajal ei olnud sellist asja nagu igamehe turismi reisid Egiptusesse. Tsaari ajal võis Egiptusesse ja Vahemeremaadesse reisida ainult Piiteri ja baltisaksa rahakas aadelkond. Tolle aja ühiskond ei omanud nii suurt tööstustus ja energeetika kompleksi, mis oleks reisi vahendid muutnud soodsaks kesklassi kodanikele. Kaasajal toimub ju reisimine tonne kütust neelavate reisilennukitega.
Oletame et Eesti Vabariigil õnnestub naftakriisist tingitud kodusõda lõpetada. Kindlasti näeb maa äärmiselt trööstitu välja, elanikkonna arvukus on drastiliselt langenud: nakkushaigused, nälg, arstiabiolematus ja kodusõda on röövinud tuhandeid inimelusid. Tallinna kõrghooned on varemetes, ehituste küljes olnud metalldetailid, aknad, katusekivid ja muu selline tavaar on lihtsalt minema tassitud. Tallinna sadamas seisvad alused on metalli saamise nimel puruks lõigatud ja roostetavad laevavrakid risustavad merevaadet. Tallinna reidile on saabunud Läänemere maadest puitpurjelaevu, nagu vanadel Hansa aegadel. Tallinnas elab umbes kümmetuhat linnlast, kes tegutsevad riigiametnikena ministeeriumites ja välis-ja sisekaubandusega. Toompeal tegutseb taas Riigikogu ja Vanalinnas tegutsevad välisriikide saatkonnad - riigiõigus ja diplomaatia austavad pealinna järje pidavuse printsiipi. Kogu Kesklinn on inimestest tühi, nii nagu varakeskaja inimesed jätsid maha antiikaja metropolid. Asfaldist on läbi kasvanud umbrohi. Linnast välja jõudes segavad liiklemist kokkukukkunud viaduktid. Alles jäänud linlased eelistavad elada äärelinna enne naftatippu ehitatud kapitaalsetes villades. Villa juurde kuulub peenramaa, hobusetall, lehmalaut. Koduaeda võib kaunistada mõni Itaalia vaas mis on minema vinnatud rüüstatud ja mahajäetud aianduskeskusest, stalinistliku hoonevaremest lahti murtud Andrea Palladiolik antiikarhitektuuri jäljendav karniis või kapiteeli detail. Need on sümboolsed mälestus tootemid vanast hiilgusest- nagu tahaksid öelda, et me kuulume Euroopa kultuuriruumi vaatamata raskustele. Villas olev eraraamatukogu on kultuuritempel, sinna viib kesklinnast kohale tassitud toretsev uks. Raamatuid minnakse lugema ainult nädalavahetusel, et säilitada kirjavara tulevastele põlvedele. Linnast välja sõites tegutsevad põllumehed oma hobustega väike taludes. Tallinnast välja viiv lagunenud kaherealisel maanteel, kus parematel päevadel kihutasid eestimaalastele kuulunud Lamborghinid ja Toyota Land Cruiserid kihutab õunikhallide orlovi traavlitega troika Tartu poole. Kohalik eestivenelane on hakanud FIEks- Ka naftakriisi järgses maailmas vajavad firmad kvaliteetseid logistikateenuseid.
Võibolla kirjutavad tulevikus kodusõja läbi teinud Euroopa majandusteadlased pimetateses kloostrikambrites pärgamendile, et kogu nafta ajastu oli üks suur Kondratjevi laine mille energiakandjaks oli Hubberti kõver...
Kui maailma helgemad pead ei hakka mõtlema naftajärgse maailma peale, siis võivad mõnedki eelnevalt kirjeldatud sündmused saada reaalsuseks- Hubberti kõver saab ükskord otsa. Kui lõpeb nafta, siis ei ole inimkonnal ka piisavat energiat, et tekitada piisavalt võimas Kondratjevi laine, mis suudaks inimestele garanteerida praeguse elatustaseme. Musta stsenaariumi korral tulebki irooniliselt tõdeda, et tuleviku majanduse "mootoriks" on väiketalud, orlovi traavlid ja tööhobused.
Eestimaalased peaksid hakkama mõtlema globaalsetele ohtudele, mis võivad ähvarda meid. Jumal tänatud et meil on Delfi ja ajakirjandus koos vabade Neti kommentaaridega, kus võib oma arvamust avaldada. Esimese Eesti vabariigi üheks iseseisvuse kaotuse põhjuseks oli, et kolmekümnendatel aastatel oli vaikiv ajastu. Seega ei saanud tolle aja inimesed oma mõtteid vabalt avaldada. Tulemuseks oli, et Konstantin Pätsil puudus instrument, mis oleks talle pakkunud igamehe arvamust ja nõu kriitilistel aegadel otsuste langetamisel. Tihti sünnivad geniaalsed lahendused nö. rahvakollektiivses ajus.
Viiteid probleemile
http://erikpuura.wordpress.com/2008/01/15/nafta-loppemine-graafiliselt/
http://www.minut.ee/article.pl?sid=05/11/02/1014236&mode=nested
http://www.minut.ee/article.pl?sid=04/11/14/1135248&mode=nested
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=8423a73e-491a-49fc-8567-14c8aafa0511
http://roheline.erakond.ee/index.php/Toornafta_viiedollarine_hinnat%C3%B5us_viib_Eestist_miljard_krooni_aastas
http://ergo.inspiral.ee/index.html

Kuidas arendada eestivenelaste kultuuri:

Kõigepealt peaksid eestivenelased uurima Eesti arhiivides eestivenelastega seotud dokumente-See oleks alusvundamendiks. Näiteks tsaariajal tegutsesid Eestis Venemaalt tulnud kaupmehed,
sõjaväelased ja tšinovnikud.

Eesti venelased võiksid Venemaalt osta ka omakultuuri raamatuid ja neid uurida- Sankt-Peterburg on lähedal.
Piiter on koguaeg olnud Vene intelligentsi keskus ja pesapaik- samamoodi nagu Tartu Eesti kultuuriloos.
Eestivenelasaed võiksid organiseeruda omakultuuri arendamise eesmärkidel kultuuriseltsidena-väga huvitav oleks kuulata venerahvalaule eestivenelaste esitluses.

Internetis peaks leiduma venerahva laulude noote. Ka minul on huvi tsaariaja Venemaa kultuuri vastu. Mina kasutan järgmist meetodit et saada infot Venemaa kultuurikohta-kirjutan vastava venekeelse sõna Googlese ja proovin leida siis sobivaid tekste. Kui otsingumootorisse kirjutatud sõna toob mõne raamatu esile-siis lasen vajaduse korral tellida endale selle raamatu Venemaalt. Eestis on väikesi veneraamatutega kauplevaid keldripoode kes toovad eri tellimusega raamatu Eestisse. NB Kõige tähtsam on interneti vahendusel uurida välja raamatu ISBN kood, reeglina on see Internetis müüdavate raamatute juures olemas. See üleskirjutatud koodi jublakas viige väikesesse veneraamatu poodi-las proovivad siis leida teile sobiv raamat. Paljud väikesed ärid on nõus täitma personaaltellimusi-kahtlen selles et suured raamatu poed hakkavad era tellimustega jändama, mis koosneb ainult ühest raamatust.

Toon näite

Minu raamatukapis olev kokaraamat kannab nime „Podarok molodõm hosjaikam” alapealkirjadega „Klassitseskaja kulinarnaja kniga” ja „Sovremmenaja versia” Autor E. Molohhovets. Kirjastus Eksmo Raamat kannab järgmist ISBN koodi -ISBN 978-5-699-06267-6. Kindlasti mainige kirjastus,raamatupealkiri ja autor.. Kui te tahate näiteks omale seda raamatut peategi müüjale esitama raamatu ISBN koodi numbrite järjekorra-see on rahvusvaheline ja universaalne kauba tunnus.

Antud näide pole raamatu reklaam-seda tuleb võtta näitega elust enesest ning näite autor autor ei vastuta selle eest koodi numbri reas on mõni näpuviga!

Ka mina tegin teile eestivenelased huviväärse avastuse. Näiteks eestivenelased kes elavad Narvas võiksid taastada vene-troika sõidu traditsiooni. See huvitav fakt näitab seda et ajalooliselt on Eesti kultuuriparadigmas venekultuuri kiht olemas.
Kopeerin oma teksti teie jaoks ümber-originaal asub saidil https://www.osale.ee/
https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2420

Võta postitroika ka Eesti kultuuri paradigmasse(Üldtunnustatud on troika kui Venemaa kultuuri sümbol), sest ametlik esmamainimine on seotud Peterburgi-Narva postimaantee ja Narva postide pea järelvaatajaga polkovnik A.M. Volkoviga. Sellest Eesti ja Venemaa kultuuri ajaloolisest kokkupuutest räägitakse 1982 aasta Nõukogude Liidu ajakirjas „Teadus ja elu”. Ajakirja number on 7 ja ISSN kood on 0028-1263. Artikli „Loogakell” autor on tehniliste teaduste doktor A. Ganulitš.
Ajalooliseks dokumendiks on 1770 aastal A.M. Volkovi poolt koostatud ettekirjutus: „Ettekirjutus missugusel ajal kui palju postihobuseid võtta rakendisse Narva maanteel sõitjatel uutes asutatud posti jaamades.” Ettekirjutuses räägiti, et talvel (1 detsember-15 märts) ja suvel (15 mai-15 september) ühele või kahele sõitjale oli ettemääratud rakendada postikibitka ette kaks hobust, kolmekesi sõitjatele kolm hobust. Üle jäänud aasta aegadel oli ettemääratud ühele rändurile kaks hobust ja kahele kolm hobust ning kolmele sõitjatele neli hobust.
Artikli andmetel on Peterburgi-Narva(A. Ganulitši andmetel on Peterburgi-Narva postimaantee esimese Vene Impeeriumi „näidis” postiliin) postinduse kohta käiv määrustik esimene ametlik dokument, kus postiveoks antakse kolmikrakend ja enne seda määrustiku pole mitte ühtegi ametliku akti kus mainitaks kolmehobuserakendit. Edasi räägitakse et hobused rakendati kibitka ette nii et keskel on loogahobune ja tema kõrvale rakendati kõrvalseisjad hobused- nii sündiski vene-troika. Termin „troika” võeti kasutusele alles 1807 aastal postidokumentides.

Selle saidi andmetel, sõideti Vene impeeriumi ajal postitroikadega kuni Revalini(Tallinn). Heade Tingimuste korral jõudis troikaga Sankt-Peterburgist Revalisse 15 — 18 tunniga (350 versta).
http://zoosite.ru/v2/919

Läbi ajaloo on praeguse Eesti territooriumil tegutsenud paljud rahvad ja riigid, kes on siia toonud ja mahajätnud omalt poolt kultuuriladestusi. Kõige sügavama jälje on jätnud Eesti kultuurilukku baltisakslased.
Üpris tihti on tavalise eestlase jaoks baltisaksa mõisnik orjastaja sünonüüm-eriti on see stereotüüp kinnitunud rahvuslikku mällu tänu Eduard Vilde raamatule „Mahtra sõda” Kahtlemata on see teatud mõtte paradigmast lähtudes õige, sest 13 sajandil vallutasid Saksamaalt pärit ristirüütlid muinasaja Eesti.
Lähtudes 21 sajandile iseloomuliku avatud ühiskonna paradigmast ning globaliseerivast maailma kultuurist, siis võiks alustada uut üldrahvusliku Eesti ajaloo uurimist ja ümberhindamist. See võiks olla selline uuevaimsuse tekitamine nagu oli 1985-1990 aastatel- kui Eesti üldsus hakkas rääkima avalikult NSVL kuritegudest ja nendest kultuuri ajaloo nähtustest mille rääkimine oli nõukogude okupatsiooniajal keelatud või ebasoovitav.

Väga huvitav oleks praegu hakata uurima baltisakslaste elulugusid ja nende tegevust nendes riikides mis olid erinevatel aegadel praeguse Eesti territooriumi valitsejad. Pärast Põhjasõda, kui praegune Eesti territoorium läks vastavalt Uusikaupunki rahulepingut Vene impeeriumi koosseisu. Sama aegselt algas ka baltisakslaste peadpööritav karjääri alane tähelend. Erinevate imperaatorite valitsemiste ajal olid baltisakslased tegijad Vene impeeriumis kaadrisõjaväelastena ja diplomaatidena – baltisakslaste tegevuse uurimine Sankt-Peterburgi õukonnas oleks väga huvitav tegevus ajaloolastele ja koduloouurijatele oleks huvitav küsimus: „ Mida tegi teie elukohajärgse mõisahoone ehitanud saks Sankt-Peterburgi õukonnas ja Venemaa avarustel ?”. Selle teema kohta peaks olema materjale Eesti arhiivides ning ajaloolased peaksid uurima ka Sankt-Peterburgi ja Riia arhiive.

Ka Eesti kunstiajaloos oleks ka vaja teha vaimseid korrektuure-eriti mõisahoonete arhitektuuri uurimisel. Tegu on klassikalise arhitektuuri ansamblitega. Mõisakompleksite uurimisel peaks aluseks võtma Andrea Palladio poolt väljatöötatud klassikalise arhitektuuri reeglistiku, Giovanni Battista Piranesi gravüürid ja muud 17-19 sajandi klassikalise arhitektuuri teoreetikute tööd.
Sest kogu tolle aja arhitektuuri maailm kasutas eeskuju raamatuid ja jooniseid, seega tuleb teha mõisatele insenertehnilised uuringud lähtudes klassikalise arhitektuuri insenertehnilistest reeglitest. Ka erinevate Vene imperaatorite ajal töötati välja terved kataloogid tüüp fassaadide näidistega, mis olid kehtivad ka Eestimaal.
Praegustes Eesti arhiivides olevad Vene impeeriumi ajal kehtinud tüüpfassaadide standartjoonised tuleks avalikuks kasutamiseks interneti üles riputada, aga kui osa tüüpfassaadide jooniseid on puudu tuleks Venemaalt tellida koopiad-see andmebaas oleks tänuväärne materjal mõisa ja linna arhitektuuri huvilistele. Ning see annaks uue suundumuse Eesti kunstiajaloos-sellest võiks välja arenda Eesti insenertehniline arhitektuuri ajalugu.

Eestis peaks hakkama ka uurima teiste vähemusrahvuste panust Eesti kultuuriajaloole. Eestis on tegutsenud ka venelased erinevatel aegadel. Isiklikult leidsin ma nõuka ajal vene keeles väljaantud populaarteaduslikust ajakirjast „Teadus ja Elu” huvitava fakti- Oh üllatust, kuulsa vene-troika esmamainimise daatum pärineb Narva postide pea järelevaataja polkovnik A.M. Volkovi sulest ja aastaks on 1770.
See huvitav fakt näitab seda et rahva seas on huvitavaid materjale Eesti ajaloo kohta.
Et rahva kollektiivne intellektuaalne kapital kokku korjata, selleks võiksid Eesti programmisid välja töötada interaktiivse saidi, kuhu igaüks võib teha sissekandeid Eesti ajaloo kohta. Saidi põhimõte olgu järgmine. Lugesite raamatust või Internetist huvitava fakti ajaloo kohta-minge saidile ja teatage ka teistele sellest ning lisage viide kust te fakti võtsite.
Sait olgu ka vene keeles-sest ka Eesti venekeelse elanikkonna käes võib olla huvitavaid fakte Eesti ajaloo kohta.
Saksa keel ja rootsi keel on samuti olulised saidi tegevuses, sest rannarootslaste ja baltisakslaste järeltulijate käes võib ka olla palju huvitavaid materjale Eesti ajaloo kohta. Saidil võiks olla ka suuliste pärimuste ja mälestuste kogumise nurk-eriti huvitavad oleksid rahva saatuste lood okupatsioonide ajast. Vene keelses osas võiksid nõuka ajal Eestisse elama tulnud vene keelsed elanikud rääkida oma mälestusi sellest kuidas nad tulid Eestisse elama. Saidil võiks olla ka prantsuse ja ingliskeelne kasutaja liides, et välismaalased kes elavad või töötavad näiteks maailma erinevates ülikoolides saaksid saiti varustada huvitava infoga.

Eestluse paradigmasse võiks avatud ühiskonnale iseloomulikuna võtta kõikide läbi ajaloo Eesti territooriumil töötanud ja elanud rahvaste kultuuri looming- sest kultuur formuleerub kõikide loominguliste isikute kogusummana. Ökoloogias on põhimõte-et kõige liigirikkamad kooslused arenevad kahe ökosüsteemi kokkupuutekohtades. Näiteks metsa ja niidu vahel on kõige rohkem putukaid, sest seal kohtuvad metsale ja niidule omased putukad.
ka Eesti kultuuri vormuleerumist on mõjutanud Bütsantsi algega Vene ortotoksne tsivilisatsioon ja lääne individualistlik -meie Põhjamaisele kultuuile omasena protestantlik lääne tsivilisatsioni "alaliik". Mööda Narva jõge ja Peipsit jookseb tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria järgi kollektivistliku ortotokse(õigeuskliku) tsivilisatsiooni ja individualistliku protestantliku-katoliikliku tsivilisatsoonide piir ja kokkupuute punkt. Eesti jääb lääne tsivilisatsiooni territoriumile oma mentaliteedilt.
Ajaloolastele ja kultuuriloolastele peaks olema huvitav Eesti kultuuri uurida, sest sada maad on ihaldanud erinevad maad -ning nad on siia mahajätnud erinevad kultuuri ladestused. Nende poolt mahajäetud ladestused on tähtsateks "kemikaalideks" Eesti kultuuri formuleerimisel ajaloo "katseklaasis". Andrei Hvostov tõstatabki oma raamatus "Võõrad lood" üles järgmise probleemi- et Eesti ajaloo uurimisel on vaja arvestada ka siin erinevatel aegadel elanud ja tegutsenud rahvastega.