Teated postitas kasutaja: KINGO, HARRI

Olgu aga selle teemaga. Mõte välja öeldud, ja piisab.

Meenutan, et kunagi lõi Hans H. Luik portaali "Mega", mille ta uhkelt nimetas Kollektiivseks Ajuks. Kui ma ei eksi, oli maksumus 1 miljon dollarit. H.H.Luige ilus lootus oli, et see Kollektiivne Aju vahetab omavahel informatsiooni ja muidugi genereerib häid ja tarku mõtteid, arusaamu, ideid, plaane, mida siis saab ka elus rakendada.

Tagasi vaadates võib öelda, et Hans H. Luik lõi sellega nö. permanentsed mõttetalgud.

Edasi tekkis portaal Delfi. Ja tekkisid ajalehtede ja ajakirjade kommentaariumid... kõik omamoodi permanentsed mõttetalgud, kus saab oma arvamust lausa üleriigiliselt avaldada. Aeg on selliseid võimalusi lausa massiliselt juurde loonud.

Paraku, selle kõige väärtrus on praktiliselt null. Me ei upu neis lõpututes foorumites mitte ideede paljususse, vaid kõikvõimaliku läbu ja kurjuse, labasuse ja ärapanemise sisse.

Minevikust võiks õppida. Veel lihtsam oleks õppida oma olevikust.

Mõttetalgud ei ole Eestis mitte midagi uut, sest need toimuvad portaalides ja foorumites 24/7 - nagu on kombeks öelda. Paraku - kõik see ei anna vähimatki tulemust, mingeid probleeme pole lahendatud, mingit Kollektiivset Aju pole tekkinud. Hoopis suurimaks probleemiks on saanud need virtusaalsed mõttetalgud ise. Juba sellel tasemel, et riik kui seadusandja mõtleb, kuidas siiski seda ohjeldamatut laga seadusandlikult ohjeldada...

Eks teine katse sama teha oli juba riigi poolt portaali TOM - Täna Otsustan Mina - loomine. See kõrbes põhja täiega. Ma isegi ei tea, kas selline koht virtuaaltaevas veel üldse eksisteerib, kuid tema kasutegur on algusest peale olnud puhas null.

Ei noh, edu talgulistele. Aga ehk oleks aeg tulla tagasi maa peale ja enne kollektiivselt mõtlema asumist veidi ka mõelda...? Valmimeister Krõlovi mõtted kogu selle tegevuse kohta näivad meil olevat ununenud täiesti.

Eesti on meie kõigi ühine kodu. Ja pole midagi üllatavat või imelikku selles, et vahetevahel maha istutakse ja veidi enese ümber oma kodus vaadatakse, et kuidas asjad meie kodus on, ja et mida annaks oma kodus paremini korraldada ja teha. Eks me kõik ju vaata vahel oma reaalses elukohas ringi just selle pilguga ja pea kas ise ja omaette või koos oma perega veidi nõu, et kuidas oleks parem. Nii sai seda nõu ka nüüd üle Eesti veidi peetud. Niisiis, me mõtlesime, kuidas meil endil oleks parem oma kodus. Ja kõik nagu korras...

Kuid teine pool asjast on see, et ega meie elamine oma kodus ja mõtlemine oma kodu üle, et mida ja kuidas seal kodus korraldada, pole veel meie oma kodus elamise ja üldse elamise mõte. Kodu on koht kus olla, kuhu tagasi tulla, kus elada. Kuid kodu iseenesest pole veel ju meie elamise mõte, meie elu mõtestaja.

Niisiis, ma oodanuks tegelikult mitte mõtlemist oma elamise üle oma ühises kodus, vaid enamat - oma elu mõtestamist selles meie ühises kodus.

Et kodu hoitakse korras, puhas, kraamitud, et asju püütakse teha võimalikult ökonoomselt ja otstarbekalt - see ju tavaline. Me aga vajame ühiskonna ja rahvana palju enamat - mitte oma kodu ja selles elamise üle mõtlemist, vaid oma elu mõtestamist. Võibolla jah - ma ootasin neilt talgutelt liiga palju, kuid paraku - seda mida mina ootasin, need talgud ei pakkunud. Kui see aluste alus saaks paika, oleks ka palju selgem, mida võtta, mida jätta, mida teha, mida mitte teha.

Mõtelda on kena, aga enne on vaja mõtestada. Ja kahjuks sinnamaale talgute mõte ei küündinud.

Olgu aga sellega - ka kraamida on vaja ja oma kodu on vaja korras hoida. Keegi ei vaidle selle üle ega vastu. Kuid see oma kodu korrashoid ja kraamimine pole ju see, miks inimene on ilma sündinud ja milleks ta siin ilmas üldse elab. Neile küsimustele annab vastuse mitte mõtlemine oma kodu üle, vaid oma elu mõtestamine.

Järgmised talgud võiks olla pühendatud mitte mõtlemisele, vaid mõtestamisele. Siis on ka järgnev mõtlemine kordi viljakam. Ja ka järgnevad tegemised targad ja kõigile kasu toovad.

Lihtsalt tuletan meelde oma esialgse mõtte. Õppeaine religioonilugu peakski käsitlema kõiki maailma suuremaid religioone, nende teket, arengut, seisukohti. Just andma selle kõige kohta teadmisi. Sest kool pole mitte usuõpetuse koht - selleks on siiski kirik. Kool on teadmiste andmise koht.

Praegu on see inimolemise valdkond - religioonid - mis on läbi ajaloo olnud siiski väga oluline ja inimkonda alati saatnud, täiesti koolis õpetatavate teadmiste ringist väljas. Olukord on sama mõttetu, kui et jätaksime ära sellise õppeaine nagu ajalugu. Kui jätaksime - kool ei laseks välja täisväärtusliku haridusega isikuid. Minu jaoks on religioonide kohta üldse igasuguste teadmiste andmata jätmine täpselt sama suur lünk meie hariduses, kui oleks ajaloo sellest väljajätmine. Ütleksin enamgi - see on teatavas mõttes lausa kuritegu meie noorte suhtes - jätta nad ilma sellest, mis neile on elus vajalik. Kool on teadmiste andmise koht ja kui kool seda oma ülesannet ei täida, siis on ühiskonnas midagi paigast ära.

Mis puutub sellesse, kui palju aega pühendada ühele või teisele religioonile, siis see on juba kokkuleppe küsimus. Kuna oleme kasvanud kristlikus maailmas, siis on loomulik, et enam tähelepanu pööratakse kristlusele. See on samane, nagu enam tähelepanu ajaloo õppimisel pööratakse oma kultuuriruumi ja rahva ajaloole, või kirjanduse õppimisel - enam tähelepanu pööratakse oma Õhtumaade ja omakeelsele kirjandusele. Kuid üldpildi maailmareligioonidest peavad noored saama, nagu on vaja tunda maailma ajalugu ja maailmakirjandust, et selles maailmas kuidagi toime saada. See "oma" omandab väärtuse ja tähenduse vaid avaramas kontekstis.

Igasugused tabelid on ju kenad, sest näitlikustamine on õppimise üks viis, kuid kordan - nagu kirjandust, filosoofiat, muusikat jms. humanitaaraineid pole võimalik mahutada tabelitesse ja õppida mingite tabelite alusel, nii on see võimatu ka religioonide tundmaõppimisel. Sest religioonilugu ei hõlma mitte vaid isikunimesid ja aastaarve, vaid see õppeaine peaks õpetusi tutvustama just sisulisest küljest. Ja siin on nagu kirjandusega - pole võimalik Eesti kirjandust valada tabeli vormi. Kuidas see võimalik oleks? Eesti kirjandust tuleb lihtsalt lugeda, et seda tunda, mitte aga mingi tabeli järgi endale pähe tampida. Sest siis on peas tabel, ja mitte eesti kirjandus.

Sama religioosse mõtte ja selle mõtte arenguga mailmas - seda tuleb teada sisulise poole pealt. ja et see on filosoofiline distsipliin, siis paraku pole seda võimalik esitada tabelina. Minu jaoks on see "tabeli" temaatika siin üldse puhas ballast.

Üldisemalt - ega inimesed, kes ei tea valdkonnast midagi ja kes otseselt põlgavad religioone (nagu mõni siin kirjutaja), ei saagi olla need, kes hakkavad selle õppeaine koolides õpetamise kava ja meetodeid välja töötama. Sama hea oleks lasta kirjaoskamatul koostada koolile emalkeele õpetamise programmi.

Usklikud on mürgitatud ja mürgitavad... on massitapjad nagu stalinlikud kommunustid... on nagu narkomaffia... On teil aga analoogiad, hr. Neutraalne!

Veidi lugupidamist inimeste vastu oleks teile hea. Mina ei kipu arstile arstiteadust, füüsikule füüsikat, filoloogile keeletadust seletama. Ammugi ei ürita ma neid valdkondi ümber teha ega avastada mingit nende õpetamise "tabelimeetodit"... Olge kena, ärge rohkem kirjutage sellest, mida te tõesti ei tea. Säästke oma mõtteid 1. maiks. Esitage need siis. Kui leiate kuulajaid.

Raivo Rebane - teie vääramatu eeldus on, et usklik olemine on halb. Mis tähendab, et te ise olete kaugel sellest, mida taotlete - neutraalsusest. Märgake ise palun ka seda oma otsest vastuolu iseendaga: otsene vastandumine usule ja samas neutraalsuse taotlus.

Teiseks, kordan end - et millestki midagi kirjutada, selleks on vaja kasvõi elementaartasemel teada seda valdkonda, millest te kirjutate. Omada seda ülevaadet, millest ise kirjutate. Ma loen teie mõtteid religioonidest ja veendun igal korral, et teil pole teemas elementaarsetki teadmisi. Küll on teil palju fantaasiaid. Paraku, nendega pole kellelgi midagi peale hakata.

Teil peaks olema veidi enesekriitilist meelt, et mitte asuda sisuliselt arutlema teema üle, millest te peale mõttetuste suurt midagi pole suuteline kirjutama. Selline enesekriitilisus oleks teie lugupidamine kaaskirjutajate suhtes.

Palun öelge, Raivo Rebane - kui vana te tegelikult olete? Mul tekiks mingigi pilt inimesest, kes seda naljakat juttu siin kirjutab... seepärast küsin. Ma pakun, et olete umbes 14 - kas ma eksin? Kui ma ei eksi, siis olete mulle inimesena mõistetav. Sel juhul palun enne oma arvamuste avaldamist inimeste ees ja avalikult lihtsalt õppida teemat tundma. Kui aga eksin ja te olete väljakujunenud vaadetega täiskasvanu, siis palun - jätke need edasised võimalikud "arutlused" religioonide kohta siit ära - te ei rikasta oma absurdsete väidete ja visioonidega teemat. See pole ka koht alghariduse saamiseks selles valdkonnas.

Lugupidamisest teiste lugejate vastu ärge jätkake seda "neutraalsuse" teemat ega seda "tabelite" teemat ega täielike mõttetuste kirjutamist kristluse, budismi või mõne muu religiooni kohta.

Vaadake... te muudate oma teadmatuse ja fantaasiate seguga selle foorumi ja kohaks, mida ei saa tõsiselt võtta. Ja kui teiesugused "mõtlejad" ka 01. mail mõttekodades midagi sellisel tasemel arvama hakkavad... Noh, see on siis päeva ja võimaluse raiskamine kõigile, kes sellest osa saavad.

Ma ei kujuta ette kuidas saaks religioone tundma õppida mingi tabeli alusel. Ei noh... igasugused abivahendid on ju õppimisel head. Keemias ja füüsikas katsed, matemaatikas näitlikud tekstülesanded, bioloogias pildid, vaatlused, videod...

Kuid religioone on sama lootusetu mingite tabelite alusel õppida, nagu oleks lootusetu õppida tabelite alusel kirjandust. Jah - kirjanikud võib ju sünniaja või teoste arvu alusel ära reastada... kuid et tunda ja mõista nende loomingut - kirjandust, tuleb siiski nende loomingut lugeda, nende mõtetest arusaada, nende loomingus öeldut mõista.

Sama religioonide ja religioonide õpetajatega läbi ajaloo - neid õpetajaid võib ju reastada, süstematiseerida, tabelitesse paigutada... aga tegelikult on vaja nende õpetusi tunda.

Nagu Shakespeare sonette pole võimalik tabelitena esitada, nii pole seda võimalik teha ka sellise filosoofilise õppeainega nagu religioonid ja teoloogia.

Ma ei hakka siin oma öeldut kordama. Sama problemaatikat vaagin teemas:

Valitsemiskultuur > "Hiina eeskuju"

link: https://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/146.page

Ma juba esitasin oma vabandused ja põhejndused, miks ma ei jätka teiega, Raivo Rebane (09:39:15). Mulle tundub natuke puudulik mõte, et asja üle on kõige pädevam arutlema see, kes on asjast kõige kaugemal ega tea sellest midagi. Lisaks, nagu ütlesin - ma ei vaidle meelestatusega.

Tarvi Raudmägi - elu võime defineerida kui subjekti ja keskkonna suhet, kuid see suhe iseeenesest ei ütle midagi selle kohta, kas see subjekt ka selles suhtes oma keskkonnaga rahul ja õnnelik on. Samades tingimustes üks on rahul ja õnnelik, teine rahulolematu ja õnnetu, kolmas on aga hoopis isemoodi... Seeläbi see "olemine edukas oma elukeskkonnas" on sisult tühi lause. Kõigepealt peaks selle "edukuse" ära mõtestama, avama, lahti seletama.

Tõsi - mõnele meeldib kauboisühiskond ja see, et ta saab teisele segamatult ja karistamatult kuuli pühe kihutada... teisele aga on ideaaliks hoopis palmi all pikutamine.

Märkate - nii arutledes pole me aga milligrammi võrra targemateks saanud?

"iga inimese käekäik sõltub sisuliselt ainult tema enda või klanni käekäigust selle inimrühma arenguks pikemas perspektiivis positiivne"

Arvate? Et aeg oleks riik laiali saata ja jagada välja relvad? Et kes on tugevam ja kiirem, kelle klann on suurem, rikkam, agressiivsem jne, see jääb ellu?

OK, sõber - ma südamest loodan, et "Teeme ära" liikumine oma 01.mai kokkutulekul tegeleb millegi märksa arukamaga kui sellelaadsed "uued ideed". Sest need ideed on juba 20.sajandil oma verise eksisteerimise ja paratamatu krahhi üle elanud - ühel juhul hävitas "tugevam klann" inimesi nende alaväärseks peetava rahvuse alusel, teisel juhul hävitas "tugevam klann" inimesi nende vale klassikuuluvuse pärast.

"Riigi olemuslikuks osaks on rahaliste suhete tuim ümberjagamine".

Nojah, pärast seda põhjapanevat avaldust, mis tühistab kogu aastatuhandeid kestnud inimkonna katsed ühiskonda ja riiki mõtestada, ma loobun teiega diskuteerimisest.

Ma arvan, te peaksite kõik need tunnid, mis te siin foorumis veedate, olema tegelikult õpikute taga. Sellest oleks kõigile enam kasu kui on sellest teie poolt maailma uuesti leiutamisest, mida ma siit igast teemast loen.

Et anda neutraalne ülevaade millestki, pole vaja olla selles valdkonnas võhik, vaid vastupidi - on vaja seda valdkonda väga hästi tunda. Ma ei sooviks endale õpetajaks sellist neutraalset inimest, kes on nii neutraalne, et üldse midagi ei tea valdkonnast, mida ta õpetada kavatseb. Valdkonna põhjalik tundmine on see paratamatu eeldus, mis lubab anda objektiivse ülevaate valdkonnast ja keskenduda just teadmistele, mitte propagandale.

Mul pole tahtmist siin raisata oma aega kellegi sügavate eelarvamuste kõrvaldamise peale. Need eelarvamused ja hirmud kaovad ise, kui te veidi õpite tundma valdkonda, mis teis ärevust tekitab ja pisukest peavalu põhjustab - religioone. Teie arutlusi lugedes saab üha selgemaks, et olete seni neist väga kauge olnud ja teie meelestatus on just vastav: "Kui hakata lastel õpetama religioonide teket, kujunemist, arengut ja sisulisi õpetusi, siis see mõjutab lapsi "vales suunas", ning soodustab laste usklikeks hakkamist".

Tundmata valdkonda sisuliselt te juba teate, mis on "vale suund" ja mis on "õige suund"? Noooo? Kas olete sama läbinägev ja tugev ka geneetikas, kvantfüüsikas, ajukirurgias? Kui see pole meelestatus, siis mis see on?

Mu üks põhimõte on, et tasub vaielda argumentidega, aga ei tasu vaielda meelestatusega, mille katteks on selline täielik teadmatus, nagu seda teie juures siin kohtan (te nimetate seda oma täielikku teadmatust millegipärast sõnaga "neutraalsus"). Näib, teie usualane "haridus" piirdub kinos nähtud "Da Vinci koodiga"... ja veel palju tobedamate teostega, kui lugeda teie "põletavaid küsimusi" (23.04.2009 21:33:47).

Hea inimene Raivo Rebane - siinkohal mu vabandused teile, aga ma ei saa teiega jätkata teie puhtast teadmatusest (loe: teie ülimast neutraalsusest) tulevate religioonide tundmaõppimise alaste targutuste analüüsi.

Ei siin teemas ega mujal.

Raivo Rebane - ma ei näe religiooniloo kui õppeainega ja selle õppeaine õpetajatega suuremat probleemi kui näiteks ajaloo ja ajaloo õpetajatega. Kui lapsed koolis läbivad orjandusliku korra tundmaõppimist, siis on nagu tobe karta, et õpetajad vormivad lastest orjapidajaid või orje.

Millegipärast aga just seda kardetakse, kui jutt on religioonide kohta teadmiste saamisest... Kummaline hirm. Ilmselt on selle taga tavaline teadmatus ja tõsiasi, et teadmatus tekitab hirmu. Ometi - materjale ja kirjandust religioonide kohta on maailmas väga palju. Võhikute tavaline arvamus on selle teabe kohta, et see on kõik üks suur ajupesu... Ma ei jõua seda arvamust siiani ära imestada, kuigi kohtan seda juba aastaid ja peaksin selle eelarvamusega nagu harjunud olema...

Jutt on koolis noortele üldhariduslike teadmiste andmisest.

Raivo Rebane - ma ei tahaks siin hakata arutama nende sisutute küsimuste üle, mis teid siin kirjutades vaevasid (teie 23.04.2009 21:33:47 ja 24.04.2009 01:48:33). See foorum ega see teema pole sellisele jamale vastamiseks kohane koht. Ja palun vabandage mu otsekohesust - need teie "olulised küsimused" ja teie pakutud "sisulised vastused" on jama.

Tahate seda või ei taha, aga te olete siin oma küsimuste ja oma pakutud vastustega piltlik näide sellest, kui hädavajalik on inimesele saada süstemaatiline ülevaade religioonidest, nende tekkest, kujunemisest, arengust ja esmaselt nende sisulistest õpetustest.

Paraku, see foorum siin pole selle lünga täitmiseks sobiv. Õige koht selliste teemade tundmaõppimiseks oleks koolipink. Seepärast religiooniga seotud sisulised arutlused ja üldhariv teave nende kohta las jääda siit ära.

Ma arvan, ma ei tule kaasa selle ilmselt küllalt abstrakse suunitlusega dialoogiga, mida siin algatate, K.-A.Rebane. See oleks teistsuguse mõttega tehtud foorumi teema. Siin püüan keskenduda ettepanekutele, mida võiks muuta, ja selgitustele, miks see muutmine vajalik on. Üldfilosoofilised teemad on kenad... aga siin veidi ebakohased, kui ei järgne konkreetset mõtet, ettepanekut, tegutsemiskava.

Ma ei tahaks siin laskuda arutlemistesse, mis on pärispatt, mis on erinevate religioonide seisukohalt õige ja viib hea teostumisele, mis aga väär ja viib kurjuse teostumisele - religioossete teemade sisulisse avamisse. See oleks veidi teise mõttega tehtud foorumi teema.

Olen siin mitmes kohas avaldanud arvamust, et üldhariv õppeaine - religioonilugu - peaks olema meie haridusprogrammi lahutamatu osa. Küsimused, mida teie, Kalev-Andres Rebane, siin seoses religioonidega puudutate, kuuluksid tundmaõppimisele ja selgitamisele just seal - koolipingis ja selle õppeaine raames.

Tahate seda või ei taha, aga te olete siin oma küsimuste ja oma pakutud vastustega piltlik näide sellest, kui hädavajalik on inimesele saada süstemaatiline ülevaade religioonidest, nende tekkest, kujunemisest, arengust ja esmaselt nende sisulistest õpetustest.

Paraku, see foorum siin pole selle lünga täitmiseks sobiv. Õige koht selliste teemade tundmaõppimiseks oleks koolipink. Seepärast religiooniga seotud sisulised arutlused ja üldhariv teave nende kohta las jääda siit ära.