Teated postitas kasutaja: Matti Masing

Date: Sat, 20 Mar 2010 20:47:30 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: haridusfoorum" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject: [EHF:23152] Re: KKI ja Keskkonnaameti tXX kitsaskohad (fwd)

Looduskaitse järelvalve elluviimine -- üle valemi teaduseni välja!
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Looduskaitse teemal jätkates ilmneb, et rääkida/kirjutada võib mitte üksnes looduskaitse (LK) elluviimisest, vaid rääkida võib ka LK järelvalve elluviimisest.

Kuidas mõnikord veab! Üks konkreetne lause võib panna aluse looduskaitse järelvalve valemile ehk _looduskaitse tulemuslikkuse valemile_. See on lihtne nagu 1 + 1 = 2.

> NB! Ka üksnes vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
> konkreetsel aastal on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!

Nõnda tuleks kokku liita aasta jooksul loodusele tekitatud kahju ja lahutada sellest aasta jooksul loodusele tekitatud kasu. Või vastupidi: liita kokku looduse aastakasu (L kasu) ja lahutada sellest looduse aastakahju (L kahju). LK tulemuslikkuse valem (LKTL) on järgmine:

LK tulemus = L kasu - L kahju

Valemist ilmneb "LK tulemus": kui see on plussmärgiga, siis on loodus saanud kasu ehk antud piirkonnas (nt Eestis) on looduse olukord paranenud ja riigi LK-ressursside kulutamine pole olnud asjatu.

Kui "LK tulemus" on miinusmärgiga, siis on lugu vastupidine -- loodus on saanud kahju ja riigi LK-ressursside kulutamine pole täitnud oma ülesannet. Järelikult tuleb järgmisel aastal seda muuta!

Seda valemit saab rakendada erinevate piirkondade (nt maakondade, linnade) ja erinevate perioodide kohta (nt 1 aasta, 5 aastat, 10 aastat jne).

Mõõtühik oleneb sellest, mille põhjal kasu/kahju määratakse. Seda võib määrata nt loodusalade suurenenud või vähenenud pindala põhjal, elupaikade LK-liselt oluliste osade/objektide põhjal, elustikuliikide arvu põhjal, ohustatud liikide seisundinäitajate (seireparameetrite väärtuste) põhjal jne. Rahaline mõõtühik siin ilmselt ei sobi, sest (olendite, liikide, elupaikade) elu ja surma ei saa vist mõõta rahas.

LK tulemuslikkust saab määrata elupaigatüüpide, elustikuliikide ja liigirühmade kaupa. Nt: 1) eriti ohustatud liigid, 2) vähem ohustatud liigid, 3) kaitse all mitteolevad liigid jne.

Kui LK tulemuslikkust arvutada samal viisil aastaid järjest, siis ilmneb LK seisundi muutumine ajas, mida võiks nimetada _LK seireks_. LK seisundi muutumist näitab _LK seisundi kõver_, mis moodustub konkreetsete aastate _LKTL väärtustest_.

Kui LK seisundi kõverat (nt konkreetsete elupaigatüüpide puhul) kõrvutada konkreetsete elustikuliikide seire kõveratega, siis see lõhnab juba teaduse (LK-teaduse) järele, mis pole sugugi paha!

Valemi abil saab määrata ka konkreetsete ametkondade ja ametnike töö tulemuslikkust ning selle põhjal neid kas premeerida või kõrvaldada töölt. Valemi abil saadud tulemus on suhteliselt objektiivne (kui seda või selle arvutamiseks kasutatavaid andmeid mitte moonutada).

Matti Masing,
Looduskaitse Järelvalve Komisjon

On Sat, 20 Mar 2010, Matti Masing wrote:

>
> > Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine selle
> > mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
> > loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
>
> Mõiste "looduskaitse" määratlusi on palju, neid saab leida käsiraamatuist.
> Ent _probleem_ pole siin mitte määratlustes vm kirjeldustes. Probleem on
> hoopis eksistentsiaalne! (st konkreetsete subjektide jaoks elu või surma
> küsimus).
>
> Lühidalt öeldes tähendab looduskaitse _looduse kaitsmist_ -- see on
> meetmete kogum, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa.
> Lisaks veel informatsiooni levitamist, teaduslikku uurimistööd, ühiskonna
> teadlikkuse suurendamist, korruptsiooni lõpetamist, kaotatud moraali
> taastamist jm vajalikku. Inimmõjuga seoses tähendab looduskaitse eelkõige
> looduse kaitsmist _negatiivsete inimmjõude eest_.
>
> Eesti ühiskonnas on looduskaitse ammugi (möödunud sajandil) jagunenud
> kaheks pooluseks: _looduskaitse sõnades_ (jutus, paberites, nimestikes,
> esinemistes kohalikus meedias ja välismaa ees; samuti seadustes, mida
> vajalikul määral ei täideta -- st rikutakse) ning _tegelik looduskaitse_
> ehk _LK elluviimine_.
>
> Palun siin märgata üht olulist momenti: _looduskaitse sõnades_ (jutus,
> paberites, nimestikes vm) jaguneb omakorda kaheks või enamaks alaliigiks,
> olenevalt kui palju see jutt (paber, nimestik vm) vastab tegelikule
> olukorrale looduses või looduse tegelikus kaitsmises või looduse
> kahjustamises (st sellele, millest on jutt eeltoodud seaduseparagrahvi
> tsiteeringus).
>
> Seega: _looduskaitse sõnades_ võib vastata tegelikkusele kas vähem või
> rohkem. Kui ta vastab tegelikkusele määral, mis takistab loodusobjektide
> kaitsmist, siis teenib ta mitte looduse kaitsmist vaid hoopis selle
> kahjustamist! Teenib ja sageli saab selle eest palka! (mitte ei kanna
> vastutust, nagu peaks).
>
> NB! Ka üksnes vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
> konkreetsel aastal on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!
>
>
> "Looduse kaitsmine" (kui selle üle vähegi mõelda) ei saa olla looduse
> tegeliku kaitsmise asendamine paberi, (kellelegi) meelepärase jutu,
> bürokraatliku sagimise, info varjamise, ühiskonna teadlikkuse vähendamise,
> ametnike korruptiivse (st ühiskonnavaenuliku, looduskaitset pidurdava või
> halvava) tegevuse, inimeste moraali laastamise vms-ga.
>
> Samuti ei saa looduskaitse olla ekspertide asendamine võhikutega, tulemusi
> andvate struktuuride asendamine tulemusi mitte andvate (või puudulikke
> tulemusi andvate) struktuuridega, LK jaoks vajalike ressursside suunamine
> mitte asjatundjate vaid võhikute kätte jne. See kõik on loodust mitte
> kaitsta soovivate tegelaste tegevus looduse kaitsmise sildi all!
>
> Eelneva lühikokkuvõte: looduse rikkumine ei ole looduse kaitsmine!
> LK-seaduse, EV Põhiseaduse jm täitmiseks mõeldud eeskirjade rikkumine pole
> samuti looduse kaitsmine -- need on risti vastupidised nähtused!
> Mõlemad nähtused eksisteerivad ka Eestis.
>
> Ka niisuguste paberite ja seaduste koostamine, mis ei võimalda loodust
> kaitsta, mis takistavad seda (nt bürokraatlike meetodite abil, ressursside
> keelamise abil, loodust mitte kaitsvate tegelaste upitamise või
> materiaalse toetamise abil, ühiskonna mitteteavitamise või valega
> teavitamise abil, looduse kaitsmisega venitamise abil jpm) või mis üksnes
> _teesklevad_ looduse kaitsmist on mitte looduse kaitsmine vaid hoopis
> looduse kahjustamine.
>
> Ka katse defineerida looduskaitset pinnapealselt (nt lugedes mõnes
> seaduses leiduvat), märkamata selle teemaga otse (sh ressursside poolest)
> seotud korruptiivset võrgustikku ühiskonnas on järjekordne "ühiskonna
> eksitamine looduskaitse sildi all" ja seega -- _looduse mittekaitsmine_
> (kas meelega või kogemata).
>
>
> > Mõiste "ellu viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
> > kujutan ette, et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
>
> Kordan: asi pole siin mitte sõnavaras, asi on konkreetsete subjektide elus
> või surmas (mõlemat korraga teatavasti ei saa).
>
>
> Matti Masing,
> Looduskaitse Järelvalve Komisjon (aastast 1993)
>
>
>
> On Fri, 19 Mar 2010, Ahti Randmere wrote:
>
> > Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine selle
> > mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
> > loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
> >
> > Mõiste "ellu viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
> > kujutan ette, et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
> >
> > Ahti
> >
> > On Fri, 19 Mar 2010 15:43:56 +0200, Tiit Tali <tiitta@mail.ee> wrote:
> >
> > > Mis asi on looduskaitse ja selle elluviimine?
> > >
> > > Tiit

Looduskaitse elluviimise lähtepunkt
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Heakene küll, saime kätte linnastunud inimese iseloomustuse seoses looduse väärtustamise, moraali ja LK elluviimisega -- see kõik on tore! Nüüd mis edasi? Edasi on see, et püüame hakata ellu viima looduskaitset -- täita LK põhiülesannet 21. sajandi algul.

Kuidas seda teha? Vastuse alus peitub (või ei peitu, juba on nähtav?) eelmises kirjas. Sealt ilmneb, et ühiskonnas elades ja tegutsedes moodustab inimene sõpruskondi ja parteisid. Parteide _tahe_ määrab kogu ühiskonna saatuse. Samuti ilmneb sealt, et inimtegevus _laieneb loodusesse_ -- nõnda ohustades loodusväärtuste püsimist. Need kaks "ilmnemist" annavad kokkupandult järgmise tulemuse: inimese tahe ehk soov kandub looduse valitsemisalasse -- see on _mõtteline ehk teoreetiline invasioon_. Tahte rakendamine (tahte elluviimine) on aga _praktiline invasioon_.

Nõnda kerkib (peaks kerkima, võiks kerkida jne -- olenevalt sellest, kus see kerkib või, asjaolude sunnil, kerkimata jätab) siin üsna selgelt kahe osapoole (looduse ja inimese) konflikt. _Konflikt_ ehk katse rakendada oma jõudu samal teritooriumil, katse valitseda samas paigas.

Inimeste maailmas esindab "loodust" _looduskaitse_, mille mõtteline osa on teooria ja praktiline osa elluviimine. Loodusesse sekkuvat "inimest" esindab _laienev inimtegevus_ -- selle mõtteline osa on samuti teooria ja praktiline osa on samuti elluviimine (sh planeerimine, loodusobjektide eemaldamine või kahjustamine, ehitamine, inimmõju suurendamine jne).

Nüüd vaatame _tegevuspiirkonda ehk -teatrit_ tervikuna. Näiteks Eesti (võiks vaadata ka muid piirkondi, kuid see oleks teine teema, jääme praegu Eesti juurde). Eesti territoorium on kaetud loodusega, pärast viimast jääaega paikneb siin _metsavöönd_. Eestis elavad organismid on seotud siin eksisteerivate elupaigatüüpidega -- metsade, veekogude ja siin-seal leiduvate looduslike lagendikega. Nõnda on neil organismidel loomulik õigus sellel territooriumil elada ja toimetada. Inimtegevuse laienemine on seda ajaloolist elupaigatüüpide kogumit muutnud -- loodusmetsad on asendatud tehismetsade või võsadega, suured alad on muudetud lagedaks. Suhteliselt hiljuti on tekkinud linnad, maa sisse või maa alla on inimene kaevanud suuri auke ja tekitanud tehismägesid ning -veekogusid.

Vaatame nüüd _õigust_, täpsemalt: territooriumi kasutamise õigust. Lähtume loomulikust eeldusest, et subjekti (elusolendi) õigus kujundada elukeskkonda hõlmab vaid seda piirkonda, kus ta pidevalt elab ja tegutseb (sest just see ja ainult see on piirkond, mida subjekt tunneb hästi -- piisavalt hästi, et seal keskkonda kahjustamata tegutseda).

Inimtegevus on Eestis valgunud kõikjale, kuid mitte kõikjal pole see loodust hävitav. Aastatuhandeid on inimene elanud Eestis, tekitamata loodusele ulatuslikku ja pöördumatut kahju (st mõju on olnud, kuid see pole hävitanud elustikuliike ja nende elupaiku ulatuslikult; mõned elustikuliigid on sel ajal küll välja surnud, mida looduses ikka juhtub). Viimastel sajanditel on olukord _muutunud_ -- inimtegevus on väljunud loomulikest raamidest, inimene on hakanud oluliselt (sh hukatuslikult) mõjutama keskkonda seal, kus ta pidevalt ei ela, inimene on hakanud otsustama seal, kus tal puudub selleks _õigus_.

Nüüd vaatame _proportsioone_. 21. sajandi algul koondusid inimesed linnadesse, maaelu suretati välja. Selle sammuga _kitsendas_ inimene oma õigust -- st praegu on inimesel õigus otsustada keskkonna üle linnades, kuid mitte seal, kus ta pidevalt ei ela ja mida ta seega (otsustamise jaoks) piisavalt ei tunne. Väljaspool linnu on otsustamisõigus neil, kes elavad neis paigus -- st valdavalt mitte inimesel. Ent linnaosades, kus leidub looduslikke elupaiku ja liike, on inimesega võrreldav otsustamisõigus ka neil liikidel!

Otsustamine Eesti ala kui terviku kohta. Siin tuleb lähtuda _proportsioonidest_ -- ainult nõnda saab tagada (realiseerida) kõigi elusolendite õigust oma kodu puutumatusele. Kui inimene (üks elusolenditest) elab valdavalt linnades, siis kehtibki tema otsustamisõigus valdavalt linnades, mujal tegutsemiseks tuleb tal _küsida luba_ teistelt olenditelt. Kuidas saab inimene seda teha, kui ta ei tunne nende olendite keelt (keeli)? Ei saagi! Kui küsida ei saa (ei oska), siis järelikult pole inimene saanud luba seal tegutseda! Ning, vastupidi, kui inimene õpib ära nende olendite keele(d), siis tekib tal võimalus esitada küsimusi ja saada nendele ka vastuseid. Saadud vastustest ilmneb kas, mida, kuidas, millal ja millises mahus inimesel lubatakse neis elupaikades (teiste olendite kodudes) teha.

Milline on siin lahendus? Mis on _looduskaitse elluviimise_ lähtepunkt eelnevast lähtudes?

Lähtepunkt on _õiguse kehtestamine_ -- igaühel on õigus elada ja otsustada oma kodus, mitte väljaspool seda. Tegutsemiseks väljaspool oma kodu tuleb küsida luba nendelt, kelle kodu seal paikneb. Ilma loata otsustamist ja tegutsemist väljaspool oma kodu tuleb käsitleda kui _invasiooni_. Ning rakendada loomulikke meetmeid selle takistamiseks.

Kasutatud allikad (peamised)
-------------------------------------------

Masing, M. 2005. Elupaik -- looma kodu. SICISTA ARENDUSKESKUS -- looduse uurimine, õppimine ja kaitsmine Eestis ja Euroopas. (http://www.hot.ee/sicista98/)

Masing, M. 2005. Iga loomaliik elab talle sobivas elupaigas. -- Valgamaalane, 10.2

Masing, M. 2010. Looduskaitse elluviimine 21. sajandil. Teeme ära! Minu Eesti foorum "Loodusväärtused". (http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/285.page)

Matti Masing, loodusteadlane

Looduskaitse elluviimine moraali taastamise läbi
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Looduskaitse elluviimine moraali taastamise läbi -- on see üldse võimalik? Nt Minu Eesti raamides? "Teeme ära!" raamides? Teoreetiliselt küll. Kuidas seda teha? Selleks mõned järgnevad mõtted, n-ö soojenduseks, temasse sisseelamiseks.

„Tegeliku looduskaitse“ (LK, TLK) tähtsaim töölõik 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul on _looduskaitse elluviimine_. Kuidas seda teha? Selleks tuleb kõigepealt visandada olukorra kirjeldus -- nägemaks mis toimub tegelikkuses. Nt kui samale maatükile konkureerivad loodus ja inimene, kumb on siis võitja, kumma „soov“ realiseerub tegelikkuses, Eestimaa tegelikkuses? Vastus: Eestimaa tegelikkuses realiseerub sel juhul inimese soov. Miks nii? Sest inimtegevus toimub mitte ainult inimtegevuse poolt juba hõivatud aladel, vaid see laieneb ka aladele, kus varem valitses loodus. Tulemuseks on loodusväärtuste täielik või osaline häving neil aladel. Kui neid alasid on palju, siis hävib suur osa Eestimaa loodusväärtustest ning paljud neist igaveseks! (Nt ei saa taastada elustikuliike, kelle inimene on hävitanud.)

Seepärast on LK ülesanne ja peamine praktiline eesmärk takistada niisugust loodusvaenulikku tegevust. Kuidas seda teha? Siin esitame järgmise küsimuse: miks inimene hävitab loodusväärtusi -- isegi siis, kui need on seaduse järgi kaitse all? Vastus: sellepärast, et ta on kaotanud oma eetika, oma moraali. Kaotanud selle aluse, mis võimaldas tal varasematel aegadel -- läbi aastatuhandete -- elada ja toimida nõnda, et loodus tema ümber säilis.

_Moraali kaotamine_ lubabki inimesel toimida loodust hävitavalt. Sellele lisanduvad _harjumus_ ning _joondumine teiste loodushävitajate järgi_.

Kui kord on juba astutud looduse hävitamise teele, siis harjumuse tõttu selle tee käimine jätkub. Teelkäimise jätkamine on seda lihtsam, et linnastunud (loodusvõõras keskkonnas sündinud ja kasvanud) inimene enam ei kuule looduse hääli ega näe selle väärtusi -- selline inimene on looduse mõistmise ja ka looduskaitse mõttes kurt ja pime! Loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on vaja anda talle tugev müks, surve väljastpoolt! -- sest loodusest võõrdunud inimesel puudub sisemine tung (st eetika, moraal) oma teel peatuda ja _ise_ astuda kõrvalteele, loodushoiu teele.

Teiste loodushävitajate olemasolu ja tegevus on eeskujuks inimesele, kes on loodusest võõrdunud. Miks? Sest ainult niisugust toimimist ta mõistab! See annab talle sisemise _kindlustunde_ -- täidab selle augu, mis tekkis tema sisemuses loodushoidliku eetika ja moraali hävimise järel. Siin rakendab inimene oma homosaapienslikke, aga ka gorillalikke ja shimpanslikke võimeid: trummeldab rinnale, teeb kõva häält, zhestikuleerib, räägib, jutustab, kirjutab. Ning lisaks veel: põhjendab oma loodusvaenulikku tegevust, argumenteerib seda, esineb oma argumentidega liigikaaslaste ees. Ning koondub rühmitustesse nagu sõpruskonnad, äriühingud ja parteid. Viimaste abil koondab ta enda kätte võimu ning mis te arvate, mida ta selle võimuga küll teeb? Muidugi allutab ta sellega kogu teda ümbritseva ühiskonna (või vähemalt suure osa sellest) enda ja oma sõpruskonna _tahtele_. Kui see tahe on loodusvaenulik (sest loodus on ju vaenlane!), siis on loodusvaenulik ka selle tahte väljendus ehk tegevus, inimtegevus, liigi _Homo sapiens_ tegevus!

Nõnda on lood siinpool sood. Ent säälpool sood lood on nood. On nood, on nood, on nood.

Nõndasiis, loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on linnastunud inimesele vaja anda tugev müks! Kes seda teeks? Aga miks mitte nt Minu Eesti või „Teeme ära!“? Kuidas? Omal läbiproovitud moel -- kaasates arvukalt inimesi, üheskoos tegutsedes jõudes tulemuseni! Küsimus näib olevat siin vaid selles, kas niisugusi inimesi Eestimaal leidub? Või on kõik juba linnastunud -- homosaapienseerunud selle sõna kõige halvemas mõttes?

Matti Masing, loodusteadlane

Date: Fri, 12 Mar 2010 17:17:01 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: haridusfoorum" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject: [EHF:23056] Millega tegeleb inimene

Millega tegeleb inimene
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Muule haridusjutule vahepalaks on ehk hea teada, millega tegeleb inimene, liik _Homo sapiens estonicus_, maatükil nimega Eesti.

Lisaselgitus alljärgneva loo juurde
-----------------------------------------------------

Eile tuli Vikerraadios jutuks (oli see Linnart Mälli hääl vist?), et soomeugrilased on olemuselt väga loodusesõbralik ja loodust hoidev rahvas. Paraku Eestimaal ja Eestimaad valitsev poliitika pole olnud ja pole ka praegu nõnda loodusesõbralik ega loodushoidlik -- valitsejate ja rahva traditsioonilise väärtussüsteemi vahel on selge vahe sees!

Siin lisandub _ajafaktor_, mis võrdlemisi kiiresti (umbes poole sajandiga) on traditsioonilise elulaadi asendanud uut tüüpi (linnainimese; loodusest pidevalt eemal asuva olendi, kes loodusest mitte midagi ei tea) elulaadiga. Eks püüdke armastada olendit või vähemalt hoolida temast, kellesarnasega teil on puudunud kokkupuude lapsepõlvest peale! See pole võimalik, seda ei võimalda teile eluslooduse ajalooline kogemus. Armastust, hoolivust ja teistega arvestamist ei saa õppida "tagantjärele", kui on juba liiga hilja. Siis võib küll õppida neid nähtusi teesklema.

Nn "looduskaitset" (LK) katavad läbipaistmatute kihtidena erinevat sorti bürokraatlikud ettevõtmised -- kuni kohtusüsteemi peadpööritavate uperpallideni välja! Kõige selle tulemusena looduse tegelik kaitsmine Eestis mitte ei parane vaid hoopis halveneb. Ettevõtmised, kus oluliselt ei parandata rahva loodusteadlikkust, sh teadlikkust LK tulemuslikkusest või mittetulemuslikkusest igal konkreetsel aastal ja igas konkreetses paigas, viivad linnastunud ühiskonnas loodusteadlikkuse hääbumiseni ja -- koos sellega -- _tegeliku_ looduskaitse nulli.

Millalgi Eestis tegutsenud loodusteadlased on praeguseks enamikus surnud või pole nad enam töövõimelised. Nende asemele pole tulnud uusi loodust hästi tundvaid põlvkondi. Kõik see on üks kindel arengusuund -- rõhutatult antropotsentristlik (ameerikalik?, metsiku lääne vallutajalik) mõttemaailm ja tegevuslava --, kus muudel eluvormidel pole võrdväärset õigust elule. Inimese nn "heaolu" (mis on küll "pastakast" välja imetud; sest mis heaolu see on oma tegevusega kõike elusat hävitades?) nimel peavad kannatama isegi ametlikult kaitse alla võetud looma- ja taimeliigid! Kasvõi sel lihtsal põhjusel, et inimeste _teadlikkus_ nende eluvormide kohta üha kahaneb. Ning selle kahanemise aluseks on konkreetne valitsev poliitika. Sellest alljärgnev jutt pajatabki.

Toimuvaga koos rakendub igipõline meetod: kui liiga palju vahutada, siis rahvas tüdineb jutust. Seda võib täheldada ka LK puhul.

Ja kui aeg-ajalt mingil teemal kõva häält teha (nt kampaania "tänavu kaitseme metsi!"), siis saab harimatule ja ebateadlikule inimesele jätta muljet, et "teemaga tegeletakse" ning ta võib olla (tegelejatega) rahul. Teadlik inimene seevastu võib hakata soovima _tulemusi_ -- sest ta _teab_, millised need on.

Matti Masing

---------- Forwarded message ----------
Date: Fri, 12 Mar 2010 12:23:17 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:6172] Re: Kotkalubi ja RMK tXXhustavad kotkaste kaitset

Lugu ikka sama
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

> Tere! Taas tuleb meelde teadmine, et EELISesse ja Keskkonnaregistrisse
> jõuavad kaitsealuste liikide leiukohad mitmeaastase viivitusega või ei
> jõuagi. Ometi on neil leiukohtadel seaduse jõud alles sellest hetkest
> alates.

Eks see olukord on ju ammu teada. Kuid tulemuslikku lahendust pole rakendatud. Mina olen ikka soovitanud _aegsasti tellida ekspertidelt neid andmeid, mille kogumiseks on tehtud hoolikat tööd_. Mulle ei meenu praegu mitte ühtegi kaitsealuste loomade leiukohtade tellimust varem (st enne kõnesolevat aastat X) kogutud materjali põhjal, ehkki minu ekspert-vabaühendus Sicista Arenduskeskus suures osas just selleks saigi loodud; 1. aprillil 2010 on meil muide tegutsemise 12. aastapäev! Ning selle aja jooksul on Eestiski ametlikult kaitse alla võetud _Sicista betulina_ (kasetriibik), kes andis meie ühingule oma suurepärase nime! Kuid mis on tolku sellegi loomakese kaitse alla võtmisest; kas keegi on tema kohta teadlastelt andmeid tellinud? Pole nagu kuulnud.

Igaks juhuks siin veelkord meie ühingu eestikeelse kodulehe aadress: http://hot.ee/sicista98/

Kui see muuks ei kõlba, siis vähemasti saate aastapäeval saata tervituse! Huumoriga pooleks ikka, 1. aprillil ju.

Mis või kes keelab nt EELISel neid ekspertandmeid tellida (st ainukesi olemasolevaid andmeid talle teadmata leiukohtadest konkreetsete kaitset vajavate liikide puhul)?

Küllab see EELIS on algusest peale nõnda rajatud, et vajalikke andmeid LK elluviimiseks piisaval hulgal ei laekuks (sellel on oma kindel poliitiline alus, millest on siingi listis korduvalt juttu olnud -- st tehakse potjomkinlik nägu, et loodust kaitstakse, kuid selle näo taga on vaid tühi kest). Kord rajatut ümber teha paistab olema võimatult raske, selleks on vaja ikka tõelist "perestroikat". Nõnda need andmed sinna ei jõuagi ... Ja kui jõuaksid, küllap nad vajalikul hetkel sealt ka ära kaoksid.

[Nagu kadus ära looduskaitse Harjumaal, kui kaitsealuse nahkhiirekoopa avale oli vaja ehitada maja -- see on vaid üks juhuslik näide arvukate seas. Soovite järgmist näidet, aga palun: kuidas oli võimalik ehitada maja Tartu linna serva ilma ehitusloata ning mitmekordse kaitse all oleva Aruküla Nahkhiirekoopa peale, seejärel lõhkudes selle koopa ava? See maja seisab seal seniajani (st pole lammutatud), avade lahtikaevamise tõttu on see koobas tugevasti kannatanud ning paljud nahkhiired ei saa seda talvel enam kasutada. Ma pole kuulnud, et keegi oleks taoliste, sh mitmekordsete, looduskuritegude eest täit vastutust kandnud. Ning see ongi ju stiimul täpselt samu kuritegusid üha korrata. Kuid sellest on juttu olnud nõnda palju; ning meie kohtusüsteem mängib ju kurti (tema ei tea neist asjust mitte kui midagi!), lisaks sellele on ta end ümbritsenud bürokraatlik-paberlike vaheseinte ja oma liigispetsiifilise "keelega". Ja palgalt maha neid kõige selle eest muidugi ei võeta!].

Analoogiline on lugu ka muude poliitiliselt soovimatute andmetega, mida sel põhjusel ei soovita isegi koguda, rääkimata avalikustamisest. Nt andmed selle kohta, mitu hektarit elupaiku konkreetse kaitsealuse metsaliigi puhul inimtegevus igal aastal Eestis hävitab. Ning lisaks: kui suur osa kaitset vajava liigi asurkonnast selle tõttu igal aastal hävib? Kõik need on "ülisalajased" andmed, millest kogu ühiskond ja riik kramplikult vaikib aastakümneid ja sajandeid järjest! Järelikult pole ei ühel ega teisel _tegelikku_ soovi (mitte jutupuhujalikku!) neid hävitatavaid elustikuliike kaitsta; kõige tähtsam on ikka antropotsentrilise rühmituse "_Homo sapiens estonicus_ ja co" igakülgne heaolu -- see muidugi muude eluvormide elu arvel.

Nii või teisiti, üks on siin selge: mingit sorti stiimulit ja ressurssi on ekspertidele (st loodusteadlastele) tööks kaitsealuste elustikuliikide andmebaasidega vaja; seni pole seda piisavalt olnud.

Arvan, et siinne vastus on piisav. Piisav milleks? Ikka selleks, et astuda uus (st ammupakutud) vajalik samm _tegelikus_ kodumaises looduskaitses.

Kui see samm astutakse aastal "Eesti LK -- 100", siis tekiks astujal põhjus end kiita juubeli puhul. Muidu ilmselt (taas) mitte.

Matti Masing

On Fri, 12 Mar 2010, Val Rajasaar wrote:

> Tere! Taas tuleb meelde teadmine, et EELISesse ja Keskkonnaregistrisse
> jõuavad kaitsealuste liikide leiukohad mitmeaastase viivitusega või ei
> jõuagi. Ometi on neil leiukohtadel seaduse jõud alles sellest hetkest
> alates. EELIS-e andmeid arvestatakse kõikide astmete planeeringute
> tegemisel jm., ning kogu süsteemi aeglus hoiab neid andmebaase pidevalt
> puudulikena. Kuidas see süsteem ometi tõhusalt tööle hakkaks?
> Näide: eelmisel aastal kirjutati ajakirjas Eesti Loodus ühe kaitsealuse
> raunjala leiust Harku vallas Tallinna piiril, vist Rannamõisas või
> Tabasalus, millest EELIS ei teadnud midagi. Kas see leiukoht on nüüd
> regitreeritud ja andmebaasis? Kui on, siis kui palju võttis aega, enne kui
> ta sinna jõudis? Mis on protsessi ametlik käik?
> Val Rajasaar
========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
Väljaandja: LOODUSAEG mtü
http://loodusaeg.blogspot.com/

Eesti looduskaitse - 100!

Date: Sat, 27 Feb 2010 14:57:07 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject: [EHF:22754] Re: Tuulik ja Haridus

Globaalsed rännakud ja inimese ellujäämine
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Siin võib korraga näha/vaadelda mitut tegurit ning ajaskaalat. Üks on kohaliku rahva ja riigi hääbumine. Tegelikult hääbub ja seguneb kogu Euroopa rahvastik -- kõikjal Euroopas on kohaliku rahvastiku kasvutempo väga madal (kas nullilähedane või negatiivne) võrreldes planeedi mõnede muude piirkondadega. Euroopa ja Venemaa asuvad siin samas kraatris.

Kohaliku rahvastiku hääbumine tähendab samal ajal tema vananemist, tootlikkuse ja elujõu vähenemist, konkurentsivõime vähenemist, elukalliduse kasvu, hääle nõrgenemist "üleilmses ruuporis" jpm taolist. Suhteliselt avatud maailmas tingib taoline olukord migratsiooni ehk rännet -- inimeste ja inimrühmade liikumist kõrge asustustihedusega aladelt madala asustus-tihedusega aladele (nagu füüsikast on teada "ühendatud anumate" põhimõte).

Sisseränne toimub aladele, mis on elamiseks enam-vähem kõlbulikud. Olukorras, kus ülerahvastatud lõunapoolsetel aladel inimmass hävitab oma toidulaua, suurenevad neilt aladelt väljarännusurve ning (nt) Euroopasse sisserännusurve veelgi. Nõnda tegurid liituvad ning avaldub nende kumulatiivne mõju, mis võib olla üsna drastiline, kohalikule rahvastikule -- dramaatiline. (Võrdlus sõjandusest: kui tavaline mürsk ei suuta läbistada teatavat soomuskilpi, siis kumulatiivne mürsk suudab.)

Appihüüded siin ei aita. Kõik kulgeb oma loomulikku, paljuski ette nähtavat ning ajaloos sageli kordunud rada. Inimene võib seda rada märgata või mitte. Ellujäämine on võimalik, kuid ühiskond muutub igal juhul. Praeguses situatsioonis muutub ta üsna kiiresti (seejuures: muutjad pole meie), kõigest mõne aasta jooksul -- piirid on ju suhteliselt avatud, _Homo sapiens'i_ (HS) liikumise kiirus on suur!

HS on alati olnud globaalne liikuja, kuid tänapäeva eripäraks on suuremad kiirused ja planeedi rahvastiku enneolematu suurus ning kasv. Need on olulised tegurid, lisaks internet jm moodsad kommunikatsioonivahendid (hetkega kontakt ükskõik kuhu ja ükskõik kellega) -- globaalne sulatusahi töötab täistuuridel! Piltlikult: tegemist on üha enam aktiviseeruva vulkaaniga -- kedagi maetakse, keegi sulab kokku, keegi üritab kraatrist eemale roomata jne. Ent mitte ükski vulkaan pole aktiivne pidevalt, nõnda ka inimrände-vulkaan, aktiivne on ta aeg-ajalt.

Konkreetse inimese jaoks on küsimus siin selles, kas ta on rahul taoliste muutustega? Kui on rahul, siis võib ta võrdlemisi rahulikult elada oma elu, sh paljudes maakera punktides. Kui pole rahul, siis (sageli) hüüab appi. Kuid keda? Kes või mis peaks talle neis loomulikes protsessides appi tulema? Võib-olla siinne kiri?

Ellujäämise katsetel jõudu soovides,
Matti Masing, loodusteadlane

Date: Wed, 24 Feb 2010 18:36:46 +0200 (EET)
Subject: [LA:6030] [EHF:22674] Re: Riigi iseseisvus (fwd)

Tere tulemast, inimene!
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Vastan kirjale, sest teema tundub oluline ja (kui kalendrisse vaatan, siis ilmneb, et pealegi) aktuaalne.

RIIGI ISESEISVUS oleneb väga paljudest asjadest ja asjaoludest, kõike neid pole võimalik siin loendada. Ega ka erilist mõtet. Peatun esialgu mõnel momendil.

Kui rahvas või riik on väike, ja kui tegemist on liigiga _Homo sapiens_ ("vägivallatsev inimene" -- minu tõlge, ent mitte minu väljamõeldis!), siis on iseseisvus võimalik pigem fantaasias kui tegelikkuses. Nõnda on alltoodud väide siinkohal üsna täpne.

> Iseseisvus sõltub vist rohkem ikka peast, kui maavaradest.

Kui räägime 21. sajandi algusest, mil rahvad, ühiskonnad ja riigid peavad oluliseks suuri energiavoogusid, et tagada tootmine ja muu inimtegevus oma praegu eksteerivates ja lisaks veel juurdeihaldatavates kvaliteetides ning kvantiteetides, siis mis juhtub riigiga, kes ei suuda tagada omale seda energiat? Ta lihtsalt lakkab olemast -- kas ühel, teisel, kolmandal või saja üheksandal viisil; või kõigil neil viisidel, ehkki mitte kõigil viisidel korraga (väljend "anna aega atra seada" sobib siingi).

SATTUMISE TEE on rahvas või riik ometi ISE (kui ta peab end iseseisvaks) ära otsustanud. Nõnda pole siin küsimus kuupäevas, kellaajas ega aastas. Küsimus on põhimõtteline, küsimus on eksistentsiaalne (kas "jah" või "ei"), küsimus on järgmine: kas tänapäeva-maailmas on väikeriik suuteline püsima, kui ta ise ei tooda oma eluks vajalikku energiat (seda ollust, mida kogu ühiskonna toimimiseks on ju vaja)?

Võidakse öelda (ja öeldaksegi vahel), et energiat võib sisse osta mujalt. Võib küll. Ent sel juhul mõeldagu järele, mille eest ja mis hinnaga? Üks asjatundja ütles kord nõnda: "Maailmas on kõik võimalik. Asi on ainult hinnas." Seda ütelust sobib meenutada siingi kontekstis. Muidugi ei tähenda hind siin alati raha vm sellesarnast. Poeleti ääres võib ta tähendada raha, väljaspool poodi aga ei pruugi tähendada. SEAL võivad rohkem tähendada nt pügalad. Või põõsas varitsev nui. Või miski sootuks muu.

Siinse KOKKUVÕTE. Kui väikese ühiskonna või riigi ülalpidamine läheb osalejatele liiga kalliks maksma, siis taolisest ühiskonnast või riigist loobutakse. Suhteliselt vabas ja avatud maailmas (nagu praegu) on see loobumine imelihtne -- hops, ja valmis! Ning seda tehaksegi, tehakse iga päev, tund ja minut. Tehakse nii füüsiliselt riigipiiri ületades kui, loomulikult, ka fantaasialendudena individuaalsetes iseseisvuvates päädes.

Siin võib muidugi arutleda nt sellegi üle, et miks peaks energiat tootma nõnda palju? (mõned rohelised vist viljelevad seda suunda, nõnda mulle tundub). Ega ei peagi ju! Ent praegu eksisteerivas maailma tegelikkuses on ellujäämiseks kohustuslik "palju toota".

Mina ei poolda praegust ilmakorda (sest see on inimvaenulik). Olen juba üsna mõnda aega seda meelt, et inimväärne elu planeedil Maa ei eelda kohustuslikku ületootmist ja nn "pidevat majanduse kasvu" (mida meiegi riigikese valitsus korrutab vaat et iga päev aastast aastasse, ühises kooris oma "riigikogu ja kompaniiga"). Ikka samas taktis, ikka samas: vaat kui majanduskasv meil tõuseb (mis on ju meie unelm!), vaat siis vähenevad töötute järjekorrad jne, jne, jne. No kes neil keelab väheneda juba praegu, mis puutub siia majanduse kasv või langus? Inimväärses ühiskonnas inimest nõnda ei köideta ja inimesega niiviisi ei käituta! Tere tulemast uude inimliiki, _Homo x_!

Niisugune lugu seekord. Ei mitte liiga hull (kohe surra pole vaja), ei mitte ka liiga kaunikene lugeda. Püüdke siinöeldut meenutada siis, kui "tuvi laskub teiegi aeda" (või kuidas te seda paika nimetate, mida oleks vaja harida).

Matti Masing,
vaatleja (sest asjalood on selle võimalikuks teinud)

On Sat, 20 Feb 2010, Raivo Juurak wrote:

> Tere
>
> vabariigi aastapäeva eel on vist kohane küsida, miks peaks Eesti kaotama
> iseseisvuse, kui ta endale ise elektrit ei tooda? Kui ma ise kartuleid ei
> kasvata, vaid ostan neid poest, kas ma olen siis kartulikasvatajate ori?
> Kui ma ostan Peugeot' auto, kas ma olen siis Peuget' tehase ja Prantsuse
> riigi ori?
>
> Kas Jaapan on orjastatud maa, sest ostab väga palju maavarasid sisse?
>
> Iseseisvus sõltub vist rohkem ikka peast, kui maavaradest.
>
> Terv
> Raivo
>
>
>
> > On Fri, 19 Feb 2010, Ago Vilo wrote:
> >
> > > See on kahtlemata oluline. Kuid ei varjuta põhisuundumisi,
> > > otstarbekamaid:
> > > tulevik on eelkõige A-energial (mitte ainult meil!!), mis ka
> > > maksumuselt
> > > on
> > > kõige stabiilsem. Tuuleenergia piirid on teada, hakkepuitu, prügi jms
> > > võiks
> > > märksa enam kasutada, turba-asi vajab eraldi uurimist/põhjendamist
> > > (soode all
> > > on meil vähemalt viiendik, aga pea kõik katsed turvast rohkem kasutada
> > > toovad
> > > kohe kaasa tohutu hädakisa, ükskõik millises Eesti kandis - aga kas
> > > see
> > > ikka
> > > on otstarbekaim, kogu riigi jaoks, käitumine?!); päikesepatareid jms
> > > on
> > > meie
> > > oludes liiga marginaalsed ning veeenergiagagi on lood kehvad
> > > (tasandik!
> > > -
> > > mõne akumulatsioonijaama siiski võiks püsti panna), lainete
> > > potentsiaal
> > > on
> > > nullilähedane. Lõputu põlevkivi ahjujamine on muidugi
> > > barbaarsus/lollus;
> > > aga
> > > hetkel ilmselt veel mõnda aega pea ainus ARVESTATAV võimalus, nö
> > > hädaolukorras, kus me oma majandusega paratamatult veel mõnda aega
> > > oleme
> > > /süüdlasi Eestist otsida ja kedagi seepärast usinalt materdama hakata
> > > on
> > > vaimuvaesus /-pimedus?!/.
> >
> > Siit saan aru, et vaja oleks meile oma tuumajaama ning põlevkivi
> > kasutamist vähendada. Kehtib vist põhimõte, et kui riik ei suuda toota
> > omale vajalikku energiat, siis ta kaotab iseseisvuse. Kui see on õige,
> > siis ilmselt ongi meil vaid kaks valikut, kas 1) säilitada Eesti riigi
> > iseseisvus või 2) see ära anda. Paljud inimesed on Eestist juba
> > lahkunud, nende jaoks pole see küsimus nii aktuaalne. Kolmas valik on
> > olulisi otsuseid edasi lükata ning ammugi kinnitatud riigi energiakava
> > mitte ellu viia, sel juhul liigub asi isevoolu teed ning riigi
> > iseseisvus
> > kaob samuti. Mulle tundub, et see viimane tee ongi meil praegu jalge
> > all.
> >
> > Matti Masing

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Eesti looduskaitse - 100!

Date: Sun, 14 Feb 2010 02:38:22 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5958] Re: Kaks liiki teadust

Science in brief, 14 February 2010
...............................................................

Kaks liiki inimesi
:::::::::::::::::::::::::::::::::::

Eelneva põnevavõitu teema (Science in brief, 02.2.2010) jätkuks viitan eile Vikerraadios kuulatud akadeemik Anto Raukase jutusaatele. Ta nimetas end mõnevõrra dissidendiks. Poliitikasse ta ei pürgi, sest siis ei saa enam rääkida tõtt. Kes juhtus kuulama seda öist saadet, siis ehk kuulis midagi uut ja vajalikku?

Minu jaoks oli Eesti energeetika olukorda käsitlev kokkuvõte vägagi põnev. Sh oli mulle uudiseks, et "sii-sii-tamine" (CC-st) teaduses pole õige asi, tähtis on hoopis teadustöö kasutamine praktikas, mida CC ei näita; et aastal 2016 on meil energia otsas (st elektri hind mitmekordistub mujalt sisseostmise tõttu); et Leedu majandus kukub kokku aastal 2010; et ligi 20 aasta eest Eesti jaoks koostatud ja EV valitsuse kinnitatud energeetikakava on täitmata ning seetõttu puudub meil oma tuumajaam; et eesti rahvas ei väärigi paremat tulevikku (sest on vastu uuendustele) jne -- põnevad väited igatahes. Eks mõnigi meist saab ju näha, mis järgnevatel aastatel ja kümnenditel tegelikult juhtub -- midagi suurepärast (ühiskonna ja maa kui terviku jaoks) ilmselt tulemas pole!

Kellel ei õnnestunud seda saadet kuulata, siis saab ehk sabapidi kätte internetist:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1293311

Anto Raukase jutu puändiks oli mu jaoks lugu, kus ta jaotab inimesed kaheks -- professoriteks ja akadeemikuteks. Professorid olevat need, kes teistele "jalga taha" panevad, et kindlustada oma tegevusele ressurss. Akadeemikud olevat need, kes vaatavad maailmale ja ühiskonnale laiemalt -- nad tegutsevad ühiskonna ja riigi kestmise huvides. Kahjuks koosneb Eesti Teaduste Akadeemia suures osas inimestest, kes on sündinud vahemikus 1926-1930, vanuse tõttu kaovad nad kiiresti. Seega on kujunenud olukord, kus akadeemiasse oleks vaja uusi inimesi. Eestis aga taolisi inimesi napib, AR: "pigem on akadeemias toolid tühjad kui et ukse taga on järjekord". Selline kurvavõitu kokkuvõte olukorrast Eestis kuuldus Vikerraadiost.

Nõnda on igaühel võimalus siin refereeritud jutu üle järele mõelda ja mh esitada küsimus: kumb olen mina? (kas professor või akadeemik)

Matti Masing, kuulaja

Date: Tue, 2 Feb 2010 16:20:57 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5903] Kaks liiki teadust

Science in brief, 02 February 2010
..................................................................

Kaks liiki teadust
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(ehk liigi _Homo sapiens_ arengud teadussfääris)

On Tue, 2 Feb 2010, Lauri Lutsar wrote:

> Leidsin internetiotsingust, et CrossRef on teadusajakirjade kirjastajate
> organisatsioon, mis tegeleb Internetis avaldatud teadusartiklite ja viidete
> sidumisega ühtsesse süsteemi. Selline süsteem võimaldab artiklis olevatel
> viidetel klõpsides minna kohe vastava artikli juurde.

Tänan selle info eest!

Tundub midagi uut ja enneolematut. Netis on küll teadusartikleid, kuid enamasti tuleb lugejal maksta artikli lugemise eest, Abstrakt on mõnikord tasuta vaadata. Nii ei teagi, kas see CrossRef-ile viitaja maksis kõigi viidavate artiklite lugemise eest, kasutas ainult Abstrakte või kuidas ta üldse toimis? Esialgu keeruline värk mu jaoks.

Vabakutselise teadlasena ja vabaühenduses tegutsejana eeldan, et teaduse tegemine peaks mu jaoks olema tasuta, sest maksta mul selle töö jaoks pole. Nõnda on teadus lõhenenud kaheks osaks, millest kirjutasin umbes 10 aasta eest: a) huvil põhinev teadus ja b) rahal põhinev teadus. Need on täiesti erinevad nähtused -- erinevate võimaluste, osalejate, huvide ja tulemustega! Suhtlemisega erinevas keeles! Ja, sellest tulenevalt, on tegemist erinevate inimliikidega.

Mõned allikad
-------------------------

Masing, M. 2000. Midagi uut. Ehk: saades nägijaks, taas! -- List: Teadus/visioon (teadus.visioon@lists.ut.ee), 30.3.2000.

Masing, M. 2001/2004. European pipistrelle bats -- start of a revolution in taxonomy? -- Eptesicus, 2 (http://www.hot.ee/eptesicus/eptesicus2.htm)

Masing, M. 2007. Sicista Development Centre. Welcome to the interest-based world! (http://www.sicista.ee/)

Matti Masing

---------- Forwarded message ----------
Date: Sun, 31 Jan 2010 18:50:46 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: org.kodanikeyhiskond@lists.ut.ee
Subject: [KOD:1222] Re: Listi sulgemisest

Veel enne kui jaanuaripäike loojub ... (sünnib ühiskonna arenduse list?)
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Wed, 27 Jan 2010, Astrid Hindriks wrote:

> Olen selles eas, kus arvuti on lihtne töövahend ja igasuguseid muid
> võimalusi (FACEBOOK jne.) kasutada ei oska ja ei tahagi. Juurdepääs
> e-suhtlemisele selle listi kaudu on lihtne ja mugav. Ootan huviga Aare
> Kasemetsa linke mujal maailmas kodanikuühiskonnas toimuvast.

Olen väga nõus sellega, et inimeste suhtlemine e-meedias peab olema äärmiselt lihtne -- täpselt nagu tavaline e-kirjavahetus listis. Midagi lihtsamat pole seni välja mõeldud ja seetõttu on e-listid suhtlemises seniajani vajalikud ning sageli ka olulise info allikad. Infotulva-ajastul lihtsalt pole võimalik osaleda keerukates-arvukates e-mängudes, mis pealegi pidevalt muutuvad ja mis (kui neis osaleda) paratamatult võtavad ära inimese niigi üürikese ärkveloleku aja.

Igasuguste uute e-nähtuste lisandumine netis ja mujal on (kahjuks) sageli segav paratamatus, kuid inimestel pole võimalik ega ka vajalik kõigis neis mängudes osaleda, enamik sellest on vaid inimeste aja e-röövimine.

E-listi ülesanne on olnud "temaatiline vestlusring" ja selleks peaks ta ka jääma -- siis on tema elul mõte, inimeste eripärast ja vanusest olenemata.

> Olen nõus sellega, et tuleb arvestada teistega ja pikki filosoofilisi
> arutelusid listis ei oleks. Samas on võimalik lühiteksti sisse panna link,
> kust saab huviline selle sügavmõttelise teksti sisse minna.

Filosoofilised asjad on paratamatult ühiskondlikud ja seotud ka poliitika ning võimumängudega. Nende jaoks võiksid olla eraldi list või listid. Kuid lisaks neile on kindlasti vaja vähemalt ühte üldist ühiskonna arenduse listi, mis e-niitidega seob teised (spetsiaalsemad) listid.

E-listide praegune puudus on see, et neid loovad konkreetsed inimesed (listiomanikud), kellel on omad huvid, mis tulenevad enda isikust. Seetõttu on e-liste loodud väga palju (tuhandeid!). Enamik liste on loodud mingi kitsama teema või inimeste rühma jaoks. Need listid on asjade avalikuks arutamiseks ühiskonnas sisuliselt surnud. Ent ühiskonnale tervikuna on rohkem vaja ikkagi sellist listi, kus kõik mõtlevad inimesed saaksid vabalt osaleda ühiskonna asjade arutamisel, ning millel oleks ka kaalu, et ühiskonda tegelikult edasi viia -- selline on minu nägemus ja soov.

Mida tähendab "kodanikuühiskonna list"? Asi pole ju kodanikus, asi on ühiskonnas, inimühiskonna kvaliteedis. Asi on inimühiskonna _käitumises_ (Filosoofia õpilane, 1984) -- kas liik _Homo sapiens_ suudab adekvaatselt toimida, et elada vähemalt sama vanaks kui liik _Homo neanderthalensis_ (400 000 aastat). Kõik elustikuliigid ja kogu maailm on surelikud, ent kauem püsivad elus need vormid, kes suudavad maailmas toime tulla. Ja vana vein (kuid mitte ülearu vana) on parim. Küpses elueas olev ning maailmas õigesti elama õppinud elustikuliik on täisväärtuslik "maailmakodanik", sest ta ei kuritarvita ei ennast ega teisi. Mis puutub siia kodanik või mittekodanik?

Seepärast on inimühiskonna arengu jaoks vajalik ühiskonna arenduse e-list, millest olen kirjutanud juba aastakümneid (alates 1996). Kahjuks see veel puudub. Kas sel põhjusel meie ühiskond ei arenegi? Selle asemel tammub paigal, mängib oma lapselikke e-mänge a la "Facebook ja co". Ja näib olevat sellega rahul. Kas peaks olema rahul? Arvan, et mitte.

Siinse kokkuvõtteks. Tean küll, et liik _Homo sapiens_ on lapseeas. Ent oleks juba aeg liikuda edasi, järgmisele arenguastmele, saada täiskasvanuks. Vt ka Minu Eesti foorumeid samal teemal:
https://www.minueesti.ee/minueesti/forums/list.page?subMenu=forum.

> Olen nõus, et midagi peaks muutma. Kõigepealt peaks muutma iseennast
> passiivsest lugejast aktiivseks osalejaks. Kindlasti on sellised
> probleeme, mis paistavad kohapeal üüratutena, kuid kusagil mujal juba lahendatud.

Olen samuti nõus, et e-arutelus tuleb osaleda aktiivselt, aktiivselt ent mõistlikult -- vaja on anda oma panus ühiskonna arendusse. Sellest on kasu kõigile, sest ühiskond ja ka maailm on kokkuvõttes tervik. Igaühe mõttemaailm ja elukogemus on erinev; sealt on ju võtta, mida panustada?

Ühiskonna arenduse e-listis osaledes oleks vaja, et arutataks ühiskonda tervikuna mõjutavaid nähtusi ja pakutaks ka sobivaid lahendusi, mis seejärel jõuavad avalikkuse ette selgete sihtidena. Kui seda ei tehta, siis on listitegevus viljatu ja ühiskonna arendaja(te) vaatekohast mõttetu.

Matti Masing, Avatud Ühiskond

Vastuseks arvamusele halva nalja teemal, kuid mitte ainult
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Kaarel Tarand, Halb nali hakkab läbi saama, Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2010

> Anonüümne ja paraku ka nimeline kommentaator kipub lisaks olema vandenõu-uskne,
> veendunud, et nn õukonna- või ametlik ajakirjandus ei avalda tema ülihäid tekste neis leiduva tõe
> ja paljastatud saladuste tõttu. Siis on kommentaariruum tema ainus väljapääs. See lihtne mõte, et
> ehk tal polegi midagi öelda ja toimetajad tõrjuvad tema tekste nende kehva kvaliteedi, et mitte
> öelda sisutuse ja vaat et vaimuhaiguslikkuse tõttu, ei turgata vandenõuusksele muidugi pähe.

Miks nii? Paberpressil on ju ammugi kujunenud omad kirjutajad, oma stiil ja oma „poliitika“. Kommentaariruum on jätkuvalt „ainus väljapääs“ „Lollidemaa lasteaias“, kus seniajani veel pole loodud korralikku ühiskonna e-arendust. Kääbus-Stalinid „käsevad ja lasevad“ igas ühiskonnale olulises sfääris, lisaks etlevad oma igavmagusat kommijuttu. Ei tea kuhu selle stagnatsiooniga püütakse välja jõuda? Seni igatahes pole jõutud mitte kuhugi!

„Ühiskonna pidev arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne“, nii väitsid mõne aja eest Ameerika teadlased. Kuid Eesti ühiskonna pioneerid praktiseerisid ühiskonna arendust (koguni e-arendust) ju juba 1990ndate keskel. Kui toona otsisin netis loodud sadadest elektroonilistest vestlusringidest ühiskonna arenduse oma, siis seda lihtsalt polnud! Kas praegu, 14 aastat hiljem, on? Mää! Eksisteerisid ja eksisteerivad praegugi kõikvõimalikud köki-möki lasteaia-listid, kuid ühiskonna arenduse omad mitte.

Neti-kommentaarides leiab küllaga infot, mida paberpressis pole, kuid mis on tegelikkuse mõistmiseks vajalik. Miks väljendab artikli autor siis niisugust seisukohta? Kellele on seda vaja? Kas tegemist on valvemeediku seisukohaga (sõnast meedia). Kui nn „valvemeedik“ tuhande-üheksandat korda teatab, et netikommentaarid sisaldavad sõimu vm talle ebameeldivat, siis selles teates küll pole mitte midagi uut! Erinevalt e-meediast, kus võib uut leida ja uut ning olulist öelda kasvõi iga päev! Miks teatada ammu teada olevast tuhande-üheksandat korda? Kas tõesti muud teha pole? Selle asemel võiks lõpuks luua ühe korraliku elektroonilise ühiskonna arenduse vestlusringi, millest oleks kõigile kasu. „Kümme aastat hiljem“ seda teha ei suudetud, kas tuleb oodata veel kümme aastat? Või pigem juba kakskümmend?

Matti Masing, avatud ühiskonna ekspert

> Et taoline supernäide ei saa olla aluseks inimmõju suurendamisel looduses, siinsel juhtumil
> Läänemere ökosüsteemi hävitamisel ja sh ka mere ääres elavate riikide kodanike
> mürgitamisel. Järelikult tuleb muuta vastavaid seadusi ja nõuda "ametnikelt ja co" vastavat
> käitumist, sh nii meil kui ka mujal. Kes seda teeks?

> P.S. "Comments weekly" samal teemal (29.10.2009).
> Kui ühiskonnas tõstab pead terrorism, siis tuleb selle piiramiseks ümber teha ka seadused. Kui
> ühiskonnas vohab bürokraatia, siis tuleb sõltumatutel ekspertidel koostada bürokraatia vastutusele
> võtmise seadused ja nõuda nende rakendamist; rakendamist mitte homme ega ülehomme vaid
> juba täna! Jne. Muul viisil neid pahesid ohjata pole võimalik. Vähemalt olemas oleva liigi _Homo
> sapiens_ piirides mitte.

> Nõnda, et tagasi "juurte juurde"! "Juurte juurde" ja seal vajalik töö ära teha! Siis pole vaja
> kulutada aega jm ressursse ebardi pügamisele.

Date: Sun, 1 Nov 2009 19:18:25 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5623] Re: Nord Stream, materjale

Euroopa Järelvalve Komisjon
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(uus algatus Minu Euroopa vaimus)

Eelneva materjali põhjal soovitan luua Euroopa Järelvalve Komisjoni, samal põhimõttel kui möödunud sajandil loodi Looduskaitse Järelvalve Komisjon (LKJK). Sest kui Euroopa ja selle riigid ise ei suuda omas majas korda luua, siis ilmselt peab seda tegema (teeb nagunii) keegi teine.

Nõnda on liigi _Homo sapiens_ puhul ju sageli kombeks. Ega pilve poole ilmaaegu vaadata või paradiisi suunas ilmaaegu kiigata, selleks on ikka sügavam põhjus olemas.

Matti Masing, vaatleja

On Sat, 31 Oct 2009, Matti Masing wrote:

>
> Läänerindel muutuseta: bürokraatlik korruptsioon jätkub
> ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
> (ehk: kuidas pügada ebardit?)

... ... [jne, vt eelmist e-kirja]

Date: Sat, 31 Oct 2009 18:29:33 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: alo.raun@postimees.ee
Subject: Avalik kiri, 31.10.2009

Läänerindel muutuseta: bürokraatlik korruptsioon jätkub
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(ehk: kuidas pügada ebardit?)

Nordstream'i projekti puhul on vajalik esile tuua, et Venemaa pole ratifitseerinud teatavaid rahvusvahelisi leppeid, mida Euroopa Liit on. Järelikult tegutsevad need subjektid erinevates õigusruumides. Kui Euroopa Liit on kohustunud Läänemerd kaitsma, Venemaa aga mitte, siis (rahvusvahelise õiguse järgi ja ka lihtsa loogika alusel) peaks Venemaal olema keelatud igasugune oluline tegevus Läänemerel. Ja punkt.

Kus on siin "juristide ja co" töö, kes selle olukorra avalikkuse ette peaksid tooma?

Meie presidendi poolt algatatud ja/või toetatud Läänemere-äärsete riikide koostöökava on (meedias levitatud info põhjal) selgelt puudulik ning liiga pehme, et eelnimetatud olukorrale adekvaatselt vastata.

Ise arvan, et eelnimetatud juriidilise aluse erinevuste tõttu on Taani, Saksamaa või mistahes muu Euroopa riigi poolt Venemaa tegevust Läänemerel lubavad sammud juba juurelt õigustühised, nende maade või nende maadega seotud firmade katsed omapäi see juriidiline ja ka moraalne piir ületada tähendab sisuliselt iseendale keeva vee krae vahele kallamist. Iseasi, kas muu Euroopa seda piisava selgusega märkab või sellest vastavaid järeldusi teeb ning adekvaatseid meetmeid kasutusele võtab. Kui ei tee ega võta, siis on lugu väga paha. Mitte ainult Venemaa putitamise mõttes vaid selleski aspektis, et Euroopa Liidul puuduvad siis maailmale nähtavad põhimõtted ja moraal; viimase põhjuseks muidugi ammukestev ning armutu bürokraatia vohamine, bürokraatlik korruptsioon ja bürokraatliku kliki üldine omadus tegutseda pigem ühiskonna riisujana, mitte ühiskonna huvide eest võitlejana.

Ega ilmaaegu meie ühiskonna pioneerid juba möödunud sajandil ei kirjutanud/avaldanud analüüse nagu "Riigiametnike korruptsioon -- looduskaitse hävimise peapõhjus" jpm.

Analoogilised nähtused esinesid ja esinevad ju mujalgi riikides, iseasi kas seal leidub olukorda analüüsivaid pioneere ja kas nad oma analüüse avalikustavad.

Siit ka teemat kokku võttev soovitus. Nõnda, et tagasi "juurte juurde"! "Juurte juurde" ja seal vajalik töö ära teha! Siis pole vaja kulutada aega jm ressursse ebardi pügamisele.

Matti Masing, rahvusvahelise õiguse eksperdi rollis

30. märtsi soovitusest viia Minu Eesti e-arutelud ja nende põhjal ka tegevused Euroopa tasandile on möödunud mõnigi kuu ning vahepeal on merre voolanud palju vett. Nüüd on taas põhjust selle soovituse juurde tagasi tulla. Tagasi tulla ning esitada värskeid materjale siinsel teemal.

Date: Thu, 29 Oct 2009 17:03:17 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "'loodusaeg@lists.ut.ee'" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5614] Re: Nord Stream

Nordstream'i projekt ja looduskaitse-eksperdi asjakohased soovitused
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(seoses liigi _Homo sapiens_ uue terrorismi-aktiga iseenda ja ümbritseva looduse kallal)

> Aga siinkohal tekib kahjuks paralleel paljude meie siseriiklike KMH
> protsessidega, mis on justkui selle Nord Streami jama mikroskoopilised
> kloonid.
>
> Mis tekitabki paraku tunde, et nii meil kui rahvusvaheliselt levinud
> praktika, kus KMH on arendaja ülesanne, ei soosi sisuliselt sõltumatut
> hindamist.

KMH (LK-ekspertiis jms) peaks toimuma muidugi sõltumatult nendest, kes kavatsevad loodusesse kahjulikku inimmõju juurde tuua. Samuti nagu kohtu otsus peab olema sõltumatu kurjategija soovidest. Põhimõte on siin sama ent valdkonnad on erinevad.

Miks seda pole tehtud seni, pole mulle selgitatud. Mina kui ammune LK-ekspert ("teist sajandit kõnnin!") olen seda küll nõudnud. Ju siis pole LK-eksperdi soovitust peetud vajalikuks rakendada. Järelikult ei peetud vajalikuks loodust kaitsta; sest teisiti seda teha ju ei saa, kui rakendades LK-eksperdi soovitusi! Kes ei pidanud vajalikuks? Aeg on taas aru anda! Võimalus selleks on olemas, sh e-meedias. Samuti ka vajadus, nagu ilmneb siinseski arutelus.

> Omaette klass on muidugi ka kulutatud rahanumbrite nimetamine ja keelte
> loetlemine, milles aruanne on esitatud. Need on muidugi väga kaalukad
> argumendid keskkonnamõju hinnangu sisu kaalumisel... ühesõnaga, kogu see
> vastulause on demagoogia supernäide.

Kui on demagoogia supernäide, siis tuleb seegi teema üles tõsta, sh e-meedias ja ka rahvusvaheliselt. ... Et taoline supernäide ei saa olla aluseks inimmõju suurendamisel looduses, siinsel juhtumil Läänemere ökosüsteemi hävitamisel ja sh ka mere ääres elavate riikide kodanike mürgitamisel. Järelikult tuleb muuta vastavaid seadusi ja nõuda "ametnikelt ja co" vastavat käitumist, sh nii meil kui ka mujal. Kes seda teeks?

Omavastutuse nõue
--------------------------------

Ent kuidas on olukord Nordstream'i kavandajate _omavastutusega_? Kas _see_ põhiküsimus on üldse üles tõstetud? ... Et juhtumil, kui see projekt tekitab kahju kas loodusele või mõjupiirkonna riikide kodanikele, siis Nordstream (NS) kohustub korvama kõik selle kahju kulud oma vahenditest!

Arvan, ning ilmselt peab mu arvamine taas paika, et _selle_ põhiküsimuse püstitamine ja vastava nõude esitamine NSile lõpetaks tal kohemaid isu oma kava ellu viia. "Hinnaliseks" (või koguni hindamatuks?) _lisaväärtuseks_ oleks siin analoogiliste mõttetute (st logisevate mõtete ja väärastunud moraali alusel koostatavate) kavade pakkumisest loobumine tulevikus. Selle asemel saaks inimkond tegeleda _tegelikult_ vajalike asjadega, mitte kulutada oma üürikest aega arutlemisele mõttetute ja demagoogiliste projektide ümber nagu toimub praegu.

Sest tulemuseks oleks ju firma ilmne pankrot koos osanike pikaaegse türmeerimisega (sest miljarditele loodusolenditele ja miljonitele inimestele tekitatud kahjusid nad välja maksta ei suuda!).

[Muuhulgas on siin asjakohane küsida, kas NS kavandajad ja/või nende õiguseellased on ikka kinni maksnud kõik need üüratud kahjud, mis nad on põhjustanud nii loodusele kui inimkonnale nt eelnenud sajandi vältel? Kas on või ei ole? Kui pole, siis tulekski neil praegu jätkuvalt tegeleda nende kahjude korvamisega, mitte alustada uute hiigelkahjude tekitamisega uuel sajandil. _Enda tekitatud kahjude mitte väljamaksmine_ on kurjategijate jaoks tavapärane ning ajaloos rohkelt pruugitud stiimul täpselt sama käitumist jätkata; liigi _Homo sapiens_ puhul -- jätkata liigiomast vägivallakäitumist. Objekte või subjekte, kelle kallal seda käitumist pruukida ju leidub.]

Palun tõstke siinsed soovitused nüüd rahvusvahelisele tasandile, kus Nordstream ja teised temataolised ju tegutsevad. Siis on võimalik jõuda ka inimväärsemate ja loodusesõbralikumate lahendusteni, vastasel juhul ilmselt mitte.

P.S. "Comments weekly" samal teemal (29.10.2009).
Kui ühiskonnas tõstab pead terrorism, siis tuleb selle piiramiseks ümber teha ka seadused. Kui ühiskonnas vohab bürokraatia, siis tuleb sõltumatutel ekspertidel koostada bürokraatia vastutusele võtmise seadused ja nõuda nende rakendamist; rakendamist mitte homme ega ülehomme vaid juba täna! Jne. Muul viisil neid pahesid ohjata pole võimalik. Vähemalt olemas oleva liigi _Homo sapiens_ piirides mitte.

Matti Masing, looduskaitse-ekspert, ühiskonnaekspert jne

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Wed, 28 Oct 2009, Aleksei Lotman wrote:

> No aga mida neilt oodata oligi? Eriti vinge on muidugi nende lause
> "However, Nord Stream has not seen any scientific basis upon which
> Estonian
> scientists have made their conclusions." - et tea, kas nad on pimedad, et
> ei näe neile esitatud materjale?
>
> Omaette klass on muidugi ka kulutatud rahanumbrite nimetamine ja keelte
> loetlemine, milles aruanne on esitatud. Need on muidugi väga kaalukad
> argumendid keskkonnamõju hinnangu sisu kaalumisel... ühesõnaga, kogu see
> vastulause on demagoogia supernäide.
>
> Aga siinkohal tekib kahjuks paralleel paljude meie siseriiklike KMH
> protsessidega, mis on justkui selle Nord Streami jama mikroskoopilised
> kloonid.
>
> Mis tekitabki paraku tunde, et nii meil kui rahvusvaheliselt levinud
> praktika, kus KMH on arendaja ülesanne, ei soosi sisuliselt sõltumatut
> hindamist.

> Ilmselt oleks siin lahenduseks süsteemi radikaalne uuendamine, kus
> arendaja peaks küll KMH eest maksma, kuid mitte seda ise tellima.
> Rahvusvaheliselt on sellise suure muudatuse saavutamine raske, kuid ehk
> peaks siin alustama kodutööst?
>
> Ei ole ju saladus, et sellist lahendust, kus arendaja maksab KMH eest
> näiteks KIK arvele, ja selle raha eest telliks KMH näiteks keskkonnaamet,
> on Eestis korduvalt välja pakutud KMH avalikest aruteludest pettunud
> aktiivsete kodanike poolt. Üheks vastuargumendiks on olnud just see, et
> rahvusvaheline praktika on sama, mis meil. Nord Streami juhtum tõstatab
> tõsiselt küsimuse sellise rahvusvahelise praktika asjakohasusest.
>
> -----Original Message-----
> From: Ivar.Puura@ut.ee [mailto:Ivar.Puura@ut.ee]
> Sent: Wednesday, October 28, 2009 5:27 PM
> To: loodusaeg@lists.ut.ee
> Subject: [LA:5608] Nord Stream
>
>
> http://www.nord-stream.com/en/
>
> Nord Stream's Espoo Report Profound Basis for Assessment of Potential
> Transboundary Impacts
>
> Zug,
> 28 October 2009.
>
> Nord Stream AG takes note of the statement by the Estonian Parliament
> calling for a careful assessment of the pipeline through the Baltic Sea.
> Nord Stream is fully committed to preserving the ecosystem of the Baltic
> Sea. The pipeline is being planned with keen awareness of environmental
> issues and Baltic Sea conditions, taking into account concerns raised by
> the authorities, stakeholders and the public, including Estonia. The Nord
> Stream consortium has spent more than 100 million Euros on environmental
> impact studies and environmental planning to ensure that design and
> routing of the pipeline will be environmentally sound and safe. No project
> has ever conducted such comprehensive environmental research of the Baltic
> Sea which renowned experts regard as a benchmark for future studies and
> projects.
>
> However, Nord Stream has not seen any scientific basis upon which Estonian
> scientists have made their conclusions. At the same time, all the
> environmental impact assessment documentation produced by Nord Stream has
> been made available to the Estonian authorities. Nord Stream is
> consistently and proactively promoting a dialogue with the responsible
> Estonian authorities and stakeholders.
> Espoo Report is result of intensive stakeholder dialogue
>
> In March 2009, Nord Stream as the project developer provided all Baltic
> Sea countries with the transboundary environmental report (~QEspoo
> Report~R)
> in the nine languages of the Baltic Sea states and English. According to
> the United Nations Espoo Convention, countries under the jurisdiction of
> which a proposed activity is envisaged must inform neighbouring countries
> about potential transboundary environmental impact. Nord Stream~Rs Espoo
> Report follows intensive dialogue with authorities, international
> organisations, NGOs, environmental agencies and individuals throughout the
> Baltic Sea region to ensure that the pipeline is safe, environmentally
> sound and in line with all national and international requirements.
>
> Since April 2006, Nord Stream has participated in 16 Espoo consultation
> rounds bringing together the Espoo focal points of all Baltic Sea
> countries, including Estonia. These designated country representatives
> have met with one another and Nord Stream as the project developer
> regularly to assess the progress of the preparation of the Report and
> discuss and coordinate further steps in the planning and approval
> procedures. In addition, Nord Stream has participated in more than 20
> public hearings, also in Estonia and took part in numerous public
> discussions and expert seminars.
>
> "It is Nord Stream's aim to hold regular, genuine dialogue with interested
> parties. Having taken into account stated concerns and thoroughly assessed
> the impact of the project, Nord Stream is confident that the Espoo Report
> provides a sound basis for evaluation of potential transboundary impacts
> associated with the pipeline," said Romans Baumanis, Regional Advisor for
> the Baltic States.
>
>
> ========================================
>
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
>
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
>
> http://loodusaeg.blogspot.com/
>
>
> ========================================
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> http://loodusaeg.blogspot.com/

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Date: Mon, 30 Mar 2009 17:52:02 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: Minu Eesti <info@minueesti.ee>
Subject: Re: Re: Küsimus minueesti kodulehel lugejalt >>

Esimene kiri-soovitus "Minu Eestile" (30.3.2009)
--------------------------------------------------------------------------

Eelnevast e-kirjast tuleneb esimene oluline ettepanek-soovitus, sh Eesti jaoks (pärineb aastast 1996, kui ühiskonna pioneerid oma võimalust mööda seda soovitust ise ka ellu viisid), see on järgmine:

"Luua Eestis ühiskonna arendamise elektrooniline vestlusring (list)".

Ent kuna paikneme Euroopas (ELs aastast 2004), siis oleks vähemalt e-tegevuste sfääris mõistlikum ja kokkuvõttes ka tulemuslikum tegutseda sfääris "Minu Euroopa". Seda enam, et kodumaine turg kuivab kokku ju kõigis aspektides. Selle suuna jätkumisel tekib varem või hiljem -- ühes sfääris varem, teises hiljem -- küsimus: Kui kaua ma iseendaga ikka diskuteerin? Ja kas sellel on üldse erilist mõtet?

Matti Masing,
Avatud Ühiskond

Date: Thu, 8 Oct 2009 14:19:37 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: Re: [LA:5449] Re: tuumajaam

Tulemus kui jutlus kantslist ...
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Mon, 5 Oct 2009, Rein Einasto wrote:

> Kui hagi lükatakse tagasi sellel ettekäändel, et see (näit neg
> keskkonnamõju) ei häiri sind ISIKLIKULT, pole sul kohtusse asja, nagu
> kinnitasid Sakala seadusvastase lammutuse kohtusse andmise katsed, sest
> seadused on just nii koostatud, et neid võib eirata (JOKK), võimukandjatel
> on piiramatu võimalus võimu kuritarvitada. Sellised neoliberitest
> võimukandjad on kodanikuühiskonna varjatud vaenlased. Seda võimu murda
> pole kerge, aga ükskord see tuleb niikuinii, sest vabaturu-kapitalismiga
> raskelt haavatud maailm nõuab inimkonnalt ökoloogilisi ja sotsiaalseid
> piiranguid ellujäämiseks.

> Esiplaanile tõstetakse vaimsed, eriti eetilised väärtused - HOOLIVUS ja
> ÕIGLUS. VAIMSE KESKKONNA REOSTUS on meie üldhädade ühine nimetaja. Küllap
> ka Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need probleemid oma
> ainevaldkonda.

Pole küll näha kuidas see eetiliste ja vaimsete väärtuste esiplaanile tõstmine käib otsustajate peades. Siinsest arutelust saan mina aru, et riigipoolne soov loodust tulemuslikult kaitsta meil seniajani puudub.

Looduskaitse seadus ja ilmselt teisedki seadused ei ütle, et looduskaitse taastamiseks Eestis on vaja esiplaanile tõsta eetilisi ja vaimseid väärtusi. Põhiseadus näib seda suunda küll toetavat, ent "juristide ja co" maailmas on igapäevaste otsuste tegemisel aluseks ikka sellesama "juristide ja co" poolt koostatud tavaseadused ja muud (st kellelegi otseselt kasulikud) asjaolud, mitte Põhiseadus. Ja kui Põhiseadus käsib loodust kaitsta, kuid Looduskaitse seadus ei nõua eetiliste väärtuste esiplaanile tõstmist otsustajate peades, siis lähtutakse viimasest.

No kes neid siis tõstab ja kes neid selleks kohustab? Mitte keegi!

Siinsest arutelust sain samuti teada, et looduskaitse elluviimiseks on nüüd vaja mingeid ilma ressurssideta jõustruktuure, kelle survel riigi poolt rahastatud ametkonnad oma meelt parandama hakkavad. Kõlab kui jutlus kantslist ... Aga kus on tulemus? Tulemust ju pole! Milleks siis jutlus??

> ... Küllap ka Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need
> probleemid oma ainevaldkonda.

Ja kes on tal seda keelanud eelnevad 30 aastat? Nõnda küll edasi sammuda pole võimalik.

Kokkuvõttes on onu Matti osutunud jälle oma ajast ees olevaks 30, 50 või 200 aastat. Kuid tolku pole sellest ju ei looduskaitsele ega kellelegi muule. Elustikuliigid ja -kooslused võivad jätkuvalt välja surra. Ning mitte ükski seadus ei suuda seda takistada.

P.S. Üks võimalik lahendus, mis pakutud üle 15 aasta tagasi, kuid vaevalt, et praegugi seda soovitakse rakendada: Looduskaitse seadust võiksid koostada parimad looduse tundjad ja looduse kaitsmisest huvitatud isikud, mitte "juristid ja co" (st looduse vaenlased).

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Mon, 5 Oct 2009, Rein Einasto wrote:

> Lubatagu vastu väita: kui trükisõnale pole kohustust reageerida, on
> sõnaõigus mõjuta õigus ega kohusta kedagi millekski, nagu Eesti
> õiguspraktika kinnitab. Kui hagi lükatakse tagasi sellel ettekäändel, et
> see (näit neg keskkonnamõju) ei häiri sind ISIKLIKULT, pole sul
> kohtusse asja, nagu kinnitasid Sakala seadusvastase lammutuse kohtusse
> andmise katsed, sest seadused on just nii koostatud, et neid võib eirata
> (JOKK), võimukandjatel on piiramatu võimalus võimu kuritarvitada. Sellised
> neoliberitest võimukandjad on kodanikuühiskonna varjatud vaenlased. Seda
> võimu murda pole kerge, aga ükskord see tuleb niikuinii, sest
> vabaturu-kapitalismiga raskelt haavatud maailm nõuab inimkonnalt
> ökoloogilisi ja sotsiaalseid piiranguid ellujäämiseks. Esiplaanile
> tõstetakse vaimsed, eriti eetilised väärtused - HOOLIVUS ja ÕIGLUS. VAIMSE
> KESKKONNA REOSTUS on meie üldhädade ühine nimetaja. Küllap ka
> Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need probleemid oma
> ainevaldkonda.
> Rein Einasto
>
> Matti Masing wrote:
> >
> > On Mon, 5 Oct 2009, Val Rajasaar wrote:
> >
> > > Kodanikeühendustest ja avalikust sektorist rääkides, siis sõna- ja
> > > kaebeõigus on seadustega tagatud, kuid avalik sektor peab seal
> > > toimetama nn. ükt (ühiskondlikult kasuliku töö) korras, oma tegeliku
> > > töö kõrvalt aega varastades ja kasutades oma isiklikke tulusid, et
> > > palgata juriste ja advokaate, kui vaja. Seega võrdsetest võimalustest
> > > ei saa palju juttu olla,
> >
> >
> > OIV-ESEKT
> > :::::::::::::::::::::::::
> >
> > Jah, see on tõsine probleem. Huvilised, kes oma vabast ajast ja ainult
> > oma ressurssidega ühiskonna jaoks tööd teevad, ei saa mitte kuidagi
> > tegutseda samaväärselt palgatud ekspertidega. Pealegi, väga sageli ei
> > saa huvilised kasutada otsustajate ringis liikuvat olulist infot.
> >
> > Üks värske näide tänavusest Maanteeameti tellimusest nahkhiirte
> > liikumise uuringule Tallinn-Keila maantee piirkonnas. Uuringut tellides
> > ei teatanud Maanteeamet kava koostajale, et tal on eelarve jaoks kindel
> > piir. Pärast lükkas Maanteeamet uuringukava tagasi, tuues põhjenduseks
> > talle mittesobiva eelarve. Seega jäi uuring tänavu tegemata, olulise info
> > meelega varjamise tõttu. Mis järgmisel aastal saab, ei tea.
> >
> > Arvatavasti on taolisi näiteid küllaga, kuid mina tean praegu rääkida
> > vaid oma ühest kogemusest. Ilmselt pole Eestis seadust, mis kohustaks
> > kedagi Maanteeametit selle tegevuse eest vastutusele võtmast. Või kui
> > seadus on olemas, siis puudub rakndaja. Üksnes huvilised seda ilmselt
> > teha ei saa, tulemuslikult küll mitte, selleks on vaja ikka eksperte
> > kohtuasjades jm.
> >
> > Mulle tundub, et eelkirjeldatud mehhanism on Eestimaal laialt levinud.
> > Seda kasutatakse, et takistada avalikkuse ja ebasoovitavate ekspertide
> > osalemist otsuste tegemisel. Sisuliselt on see umbes sama mis JOKK, kuid
> > täpsuse huvides tuleks kasutada siin muud terminit, nt OIV-ESEKT
> > (olulise info [meelega] varjamine, eesmärgiga saada endale kasulik
> > tulemus).
> >
> > Kas selle nähtuse kohta on olemas midagi seadustes? Vaja oleks, siis
> > saaks ehk liikuda sammukese võrra edasi.
> >
> > Matti Masing, vaatleja
> >
> >
> > On Mon, 5 Oct 2009, Val Rajasaar wrote:
> >
> > > Tere! Võtan kinni Paevana arvamuse lõpulausest, et kommenteerida.
> > >
> > > Kodanikeühendustest ja avalikust sektorist rääkides, siis sõna- ja
> > > kaebeõigus on seadustega tagatud, kuid avalik sektor peab seal
> > > toimetama nn. ükt (ühiskondlikult kasuliku töö) korras, oma tegeliku
> > > töö kõrvalt aega varastades ja kasutades oma isiklikke tulusid, et
> > > palgata juriste ja advokaate, kui vaja. Seega võrdsetest võimalustest
> > > ei saa palju juttu olla, kuigi kõik võimalused kaasa rääkida on
> > > justnagu olemas. Kuidagi peaks olema tagatud finantsiline toetus
> > > avalikule sektorile sellistes protsessides (kuidas küll avalikule
> > > sektorile veel ka ajabilanssi juurde hankida või kaasa aidata oma
> > > sellistes vaidlustes osalemise tulemusena tegemata jäänud tööga seotud
> > > murede lahendamisel, mis enamasti paljudel haakuvad nii-ehk-naa
> > > ükt-alaste asjadega, seegi on ülekoormatud aktiivsetel inimestel
> > > põhimure), kas riigilt, või hoopis antud juhul Eesti Energialt vt.
> > > mis-iganes loodus- ja maakasutust võimsalt muuta soovivalt arendajalt?
> > >
> > > Avalik hääl on kõva sõna, aga ta on paraku üsna vaikne, sest inimesed
> > > oma elude ja tööde kõrvalt ei jaksa, kuigi tahaksid. Arendusest
> > > huvitatud institutsioonidel on selleks palgatud inimesed ja töörühmad.
> > > Ise olen üle 10 aasta aktiivselt osalenud igasuguste planeeringute
> > > täiendamisel ja ettepanekute tegemisel, aruteludel jne. Sinna võib
> > > sumbuda kogu oma elu, ükt korras. Nii ei saa loota, et avalik sektor
> > > on piisavalt hästi ette valmistanud oma seisukohad. Nad ei jõua, neil
> > > pole finantsi ega aega, nad tahavad oma päristööd teha ja oma elu
> > > elada rahulikult, ilma et peaks pidevalt valvekoerana kõiki
> > > planeeringuid ja arenguid jälgima, mis pealegi ei ole piisavalt hästi
> > > avalikustatud siiani. Osaletakse mõnes protsessis ja siis on jõud, aeg
> > > ja raha otsas. Lõpuks tekib tunne, et võitled tuuleveskitega, sest
> > > korraliku töötasu eest palgatud spetsialistid teevad kindlasti
> > > põhjalikuma töö, kui avalik sektor ükt-korras teha suudab. Ei ole meil
> > > veel tugeva kodanikuühiskonna jaoks vundamenti -- valmisolek on
> > > kindlasti kolmandal sektoril, aga paraku väljendub see paljuski vaid
> > > meeleheitliku viimase katsena midagi natukenegi mõjutada, aga ei saa
> > > tagada põhjalikult läbianalüüsitud ja argumenteeritud seisukohta.
> > >
> > > Edenemist!
> > > Val Rajasaar
> > >
> > >
> > > Rein Einasto wrote:
> > > > Just seda olen rõhutanud, et geoloogilise uurimise vastu ei saa
> > > > midagi olla, ühe süvapuuraugu rajamine Pakrile ja selle südamiku
> > > > süvauuringud on üldgeoloogilise tausta paremaks mõistmiseks
> > > > tervitatavad, kuigi jaama Pakrile kunagi ei tohi rajada säästlikku
> > > > elukorraldust taotledes, et jahutusvett linna kütteks kasutada;
> > > > kaitsealast, pärandmaastike ja ainulaadse looduse kaitsmise
> > > > vajadusest kõnelemata.
> > > > Enne kui otsustada üldse tuumajaam rajada, tuleb teha tõsiseid
> > > > uuringuid, aru pidada kõrgspetsidega, mis võtab aastaid, selleks
> > > > ajaks on maailm täiesti teine, selliseid otsuseid ennatlikult teha
> > > > oleks kõlvatu äri soosimine, seega korruptsioon, mis Eestis küll
> > > > sageli seadustega katstud (JOKK).
> > > > Vajame tugevat kodanikuühiskonda, kus kodanikeühendustel oleks
> > > > avaliku ruumi planeerimisel sõna- ja kaebeõigus
> > > >
> > > > Rein Einasto
> > > > paevana
> > > >
> > > > ========================================
> > > > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> > > > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> > > > http://loodusaeg.blogspot.com/
> > > >
> > >
> > > ========================================
> > > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> > > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> > > http://loodusaeg.blogspot.com/
> > >
> >
> > ========================================
> >
> > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> >
> > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> >
> > http://loodusaeg.blogspot.com/
>
>
> ========================================
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> http://loodusaeg.blogspot.com/