Teated postitas kasutaja: Geroli Peedu

Mida arvate mõttest siduda töötu abiraha saamist ühiskondlikult kasuliku tööga, heakorratöödel, supiköökides vms. Sellisel kujul töötades väheneks ka töötute sotsiaalne tõrjutus. Ma ei pea silmas sugugi täistööajaga töötamist, sest töötu olles on vaja aktiivselt otsida uut tööd, tegeleda ümberõppe jms. Paraku on end töötuks registeerunute hulgas ka neid, kes tegelikkuses töötud pole vaid eelistavad neile teadaolevatel põhjustel töötada mitteametlikult jne. ja süüd tundmata vastu võtta töötu abiraha.

Arvan, et selline tingimus töötu abiraha saamiseks vähendaks selliste petturite arvu, Eesti heakord jms. oleks parem ning ühtlasi kergendaks see mõningal määral riigi võmalusi päriselt töötute eest hoolitsemisel (vabaneks rahalisi ressursse). Loomulikult tekitab selline tingimus täiendavaid sekeldusi ametnikele aga hea tahte korral on see ületatav. Seni kuni meie linnad, metsad ning teede ümbrus on räämas ei tohiks töö leidmisega töötule kasvõi paariks päevaks kuus olla ületamatult raske.

Tiina Kütt

kuidas saaks töötuks jäänute sotsiaalsetest tõrjutust vähendada?
kuidas saaks ühiskond aidata lapsi, kelle vanemad on jäänud töötuks?

Vaata illustreerivad küsimusi.

Millised võiksid veel olla need küsimused, millele 01. mail koos lahendust otsida?

8. Kuidas saaks ühiskond aidata lapsi, kelle vanemad on jäänud töötuks?

Üks Minu Eesti teemadest voiks olla "Eesti Diaspora". See oleks arutlus teemal, mida saavad Eesti jaoks ära teha välismaal elavad eestlased. Tihti on see hakkaja ja arukas seltskond, kellel on soov Eesti asjadele kaasa mõelda ja aidata, aga kes välismaal olles võivad Eesti reaalsusest juba natuke kauged olla. Lisaks tundub mulle, et Eesti ühiskonna väiksuse tõttu kuluks see väljaspoolt ja värske pilguga Eesti asjadele vaatamine tihti ära. Muutume aina mobiilsemaks ja aina rohkem hea haridusega noori läheb Eestist ära edasi õppima voi töötama ja neil peabki see vabadus olema, aga miks ei võiks nad endiselt Eesti ühiskonnas kaasa rääakida. Paljud meist muutuvad välismaal elades patriootilsemaks kui me iial oleks uskunud ja Eesti käekäik läheb meile päris palju korda.

Piret Nõukas
Brüsselist

Kuidas me seda teha saame? Oleme hariduse teema all ka tõstatanud küsimuse- Kuidas õppetöös paremini siduda teooria praktikaga ja arendada ka tööoskusi? Näiteks soodustada tööd laboratooriumites, korraldada nii öelda klassist välja tunde, et tekitada õpilastes rohkem huvi õppeainete vastu.

Loodusressursside heaperemehelik kasutamine on tänapäeval muutunud järjest olulisemaks teemaks. Me oleme endale teadvustanud, et suur osa loodusest on kordumatu ja kord hävinuna taastumatu. Tänu sellele oleme palju hoolivamad ja säästlikumad, seda kasvõi veekasutuse ja jäätmete käitlemise poolest. Paljuski on meie kohalikud loodusressursid majandusarengu aluseks – ehitusbuumi ajal kasutati palju maavarasid, meie energeetika kasutab põlevkivi. Kõik see mõjutab meie igapäevast elukeskkonda. See on meie vastutus, et ka tulevikus oleks Eestis nii loodus kui loodusvarad.

Vaata ka: teema kirjeldust.

Millised on meie mured ja rõõmud loodusvarade kasutamisega?

Maaelu on aastaid üritatud kujutada kui veidrike elustiili või saamatute paratamatust. Tegelikult on maal alati olnud tegusaid ja tublisi inimesi, keda linnasagin ei tõmba. Viimasel ajal on ka üha rohkem endisi linnaelanikke oma elamise maale üle kolinud. Kõigi nende ühiste pingutustega on Eesti maast hakanud taas kujunema poeetiline Eestimaa, kus areneb omanäoline ettevõtlus ja segunevad iidsed tavad ning moodsad tehnoloogiad. See aga ei tähenda, et probleemid oleksid lõppenud. Maal on veel palju, mida parandada: transpordisüsteemi tänapäevastamine, töökohtade loomine, kooli ja huviringide ligipääsetavaks tegemine, kultuurihuviliste vajaduste rahuldamine ja palju muud, mis teeb elu inimväärseks.

Vaata ka teema kirjeldust.

Veidi muigav tõlgendus evolutsiooniteooriast kõlab nii: ahvist sai inimene pärast taipamist, et kivi kõlbab kasutada muukski kui sinna vastu varba äralöömiseks. Ühiskonda viivad edasi julgus ja võimekus mõelda loovalt, leida kõikjalt uusi ideid ning neid arendada. Lapsena vaatasime maailma avalisilmi ning pakkusime vanematele üllatuse üllatuse otsa, kuidas suutsime tavateadmisest kaugele eemale mõelda. Mida rohkem säilib kogu eluks seda lapselikku avastamis- ja katsetamisrõõmu, seda põnevam ja kiiremini arenev on maailm. Kõik tupikuna paistvad olukorrad on seda vaid mingil moel piiratud mõtlemise jaoks. Kui kaovad piirid mõtlemiselt, kaovad ka paljud edasipürgimist takistavad tõkked.

Vaata ka teema kirjeldust.

Millised on meie mured ja rõõmud loovuse, avatuse ja uuendusmeelsusega?

Mis on sinu jaoks kõige absurdsem olukord, mida kõik teavad, aga muudatusi pole ette võetud?

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas oleks lapsi rohkem? Mitte üksnes sünnitades, vaid olemasolevaid hoides. Nüüd, kus riigiabile saab näiteks lastehoiu puhul ilmselt mõnevõrra vähem loota, oleks hea kuulda näidetest, kuis kogukonnad seda paremini korraldada saavad. Kas töötuid või siis üksikuid vanainimesi saab kasutada lastehoiu korraldamisel. Miks mitte näiteks naturaalmajanduse vormis neile tasudes.

2. Kuidas oleks kõigil lastel turvaline elu?

3. Kuidas säilitada oma esivanemate traditsioone ja väärtusi? Ei tea, kas kampaania “sõida vanaemale külla” võiks olla edukas? Noh, et organiseeritakse kodanikualgatuse korras transport ja kohapeal korraldatakse mingid üritused, kus just esivanemad rambivalguses. Aga võib-olla rohkem sugupuude otsimist promoda. Kuidagi tundub, et meedial on siin palju ära teha.

4. Kuidas olla hea lapsevanem? Seda, et last tuleb kuulata jms, on teada. Aga millised võiksid olla praktilised näpunäited puhuks, kui tõesti leivaraha teenimine kole palju aega võtab ja õhtuks ära väsitab.

5. Kuidas oma perega rohkem aega veeta?

6. Kuidas anda oma lastele head eeskuju? Lapsele on vanemad suurim eeskujud ja see, mida ja kuidas vanemad teevad mõjutab laste arusaamu ja hinnanguid kogu elu. Kui laps on vägivalla ja ükskõiksuse keskel üles kasvanud peab ta seda normaalseks elu osaks.

...