| Autor |
Sõnum |
![[Post New]](/minueesti/templates/default/images/icon_minipost_new.gif) 06.04.2009 16:46:19
|
Brittel Bötker
Liitunud: 06.04.2009 16:22:03
Postitusi: 1
Väljas
|
Väga suurt muret ja pingesisu tekitab igapäevane liikluskultuur.
1. Jalakäijad ei mõista, et liiklemine toimub paremakäeliselt. Väga tihti kohtab seda, et tänaval käies koguaeg keegi jookseb otsa. Kui kõik käiksid omal pool teeäärt ei tekiksi probleemi, et keegi kusagilt läbi ei pääse ja keeg kedagi pikali jookseks.
2. Rattateedel võiksid liigelda ikkagi ratturid ja rulluisutajad, mitte jalakäijad jne. Sellest mitte arusaamist kohtab väga tihti Pirita teel, kus on selgelt märgistatud, kus pool liikleb jalakäia ja kus rattur, kuid ilusatel ilmadel on see tee ülerahvastatud ja läbipääs vägagi raskendatud, sest rahvast on kõikjal ja liigub igas suunas.
3. Ristmikud, kui on ikka näha, et ristmik umbes aga on roheline tuli, siis ei ole ju vaja sinna ristmikkule ikka veel sõita ja panna liiklus teisest suunast kinni ja tekitada totaalne ummik, et ei pääse enam ükski sõidusuund liikuma.
4. Möödasõit, eriti maanteel. Millegipärast autojuhid ei mõista, et kui on möödasõitu temast alustatud, et siis tuleks sõita võimalikult tee äärde (mitte keset teed), võtta hoog maha ja lasta teine ilusti mööda, sõita võimalikult lühikese möödasõiduajaga ja turvaliselt. Lisaks, kui sõidetaksegi plaanitult aeglasemalt, kui ülejäänud liiklejad, siis võiks ka autojuht kellest mööda sõitma hakatakse ja ees on tee vaba, näidata ka suunda, et temast võib mööduda.
See kõik tekitab, liikluses väga palju üleliigset pinget ja ohtlikke olukordi ning kurbi tagajärgi.
Minu eesmärgiks oleks teha võimalikult palju selgitustööd juba autokoolides ja ka tavakoolides liikluskultuuri õpetades. Ka võiks olla teavitavadi liiklusmärke ja teekattemärgistusi rohkem ja selgemalt
Me oleme väike riik ja meil ei tohiks olla nii palju agressiivsust liikluskultuuris.
Oleme viisakad ja teistele eeskujuks!
|
|
|
 |
![[Post New]](/minueesti/templates/default/images/icon_minipost_new.gif) 08.04.2009 15:22:17
|
IMMAR PUUN
Liitunud: 01.04.2009 13:30:45
Postitusi: 2
Väljas
|
Tore, et keegi veel on selle teema üles tõstnud. Mina küll paigutasin selle turvalisuse alla, aga olgu...
Probleemid on ju teada, ei ole neid mõtet üles lugeda ja kurta. Mõte on selles, kuidas kõike seda paremaks ja inimlikumaks muuta. Kasvõi vähehaaval, kasvõi näiteks seda, kuidas vähendada kiirust ületavate ja mööda sõitvate juhtide alaväärtuskompleksi, sest millest muust see tuleb.
Kuidas teha inimesed sisemiselt vabaks, et nad tahaksid vabalt liikluseeskirju täita ja see ei tunduks neile alandav.
Mul on eelmisest suvest väga hea liikluse kogemus Kanadast. Kõik on seal teedel väga rahulik ja turvaline. Ma ei tea, kust see tuleb, kas seadustest, karistustest, tee märgistusest või lastetoast. Imponeeriv oli näiteks linnades silt "Liikluse rahustamise tsoon".
Mulle on jäänud mulje, et paljudel meie inimestel, sealhulgas ka autojuhtidel on alaarenenud ohutunne või siis ülearenenud ülbus ja enese ülehindamine. Ma ei räägi muidugi enamikust liiklejatest, kes on adekvaatsed ja hoolivad. Kuna aga auto kujutab endast kõrgendatud ohuallikat, siis on ju täiesti ükskõik, kas pommiga käivad ringi paljud või vajutab ainult üks nupule,surma saavad ikka paljud.
Ma arvan, et probleem on psühholoogiline ja palukski selle lahendamisel pigem psühholoogide ja pedagoogide kui politseinike mõtteid ja abi.
|
|
|
 |
![[Post New]](/minueesti/templates/default/images/icon_minipost_new.gif) 09.04.2009 15:09:57
|
KULDAR PÄRN
Liitunud: 09.04.2009 14:53:08
Postitusi: 1
Väljas
|
Minul on küll liiklusohutise parendamiseks ja tänapäevaste tehniliste vahendite optimaalse ärakasutamise kohta ideid, mida arutada.
Eesti riik ja politsei kasutavad radarkaameraid eelkõige, et kiiruse ületajate käest trahviraha kätte saada (hetkel tundub nii), kui palju see liikluskultuuri ja ohtust tõhustavad, seda me veel ei tea. Kõige tähtsam peaks olema ikkagi inimese elu ja enamus surmaga juhtunud õnnetusi tekib vastassuunda kaldumisega, tavaliselt selle põhjust ei öelda, aga enamusjuhtudel on tegu ikkagi möödasõiduga.
Aga ma usun, et pisikese tehnilise lisaga saaks kiirusradareid kasutada vastutuleva auto kauguse ja kiiruse määramiseks ning (ma usun ka) suurulukite (loe: põdrad, kitsed jt suurloomade) läheduse hindamiseks sõiduteele, kus autojuhid näevad radari külge instaleeritud kuvaril välja arvutatud infot.
|
|
|
 |
![[Post New]](/minueesti/templates/default/images/icon_minipost_new.gif) 30.04.2009 12:31:40
|
Christian Kelder
Liitunud: 30.04.2009 11:56:37
Postitusi: 1
Väljas
|
Brittel Bötker wrote:Väga suurt muret ja pingesisu tekitab igapäevane liikluskultuur.
4. Möödasõit, eriti maanteel. Millegipärast autojuhid ei mõista, et kui on möödasõitu temast alustatud, et siis tuleks sõita võimalikult tee äärde (mitte keset teed), võtta hoog maha ja lasta teine ilusti mööda, sõita võimalikult lühikese möödasõiduajaga ja turvaliselt. Lisaks, kui sõidetaksegi plaanitult aeglasemalt, kui ülejäänud liiklejad, siis võiks ka autojuht kellest mööda sõitma hakatakse ja ees on tee vaba, näidata ka suunda, et temast võib mööduda.
Põhimõtteliselt on see minu tähelepanek, mida udusel Tartu-Tallinn lõigul ükskord arutasime Seega teen alamteema:
Kuidas muuta Tallinn-Tartu maantee (ja ka teised maanteed) ohutumaks, turvalisemaks?
Minu mõtted/lahendused:
1. Nagu Brittel juba kirjeldas, siis tuleb teha üks meediakampaania: OHUTU MÖÖDASÕIT MAANTEEL!
Kampaania: esineda teles, raadios, ohutu liikleja kleps. Miks mitte ka maantee algusesse ja ka vahepeale panna üles suurelt ent lühendatult need 3-4 soovitust:
a) Jälgi pidevalt tahavaatepeeglitest enda taga toimuvat!
b) Märgates enda taga autot hoia tee äärde (OHUTULT)
c) Lülita sisse parem suund (2-3 sekundid), viitamaks ohutule möödasõidu võmalusele
d) Kui sinust hakatakse mööduma, vähenda hetkeks kiirust, et mööduja saaks kiiresti tagasi omale sõidurajale.
e) Märgates suurt autode kolonni, peatu ohutult mõnes bussitaskus ja lase kolonn mööda. Jätka sõitu!
2. Kiirushuligaanide ohjeldamine:
a) meedia
b) Maantee (N: Tallinn-Tartu) algusesse infotahvel (tallinna väravate külge pookida) aasta jooksul liikluses hukkunute arv, miks mitte ka nädala jooksul. Ehk see paneb kihutajaid mõtlema.
c) veidi rumalam kajastus oleks hukkunud kohtade peale ajutised ristid või mingid märgid panna, aga see juhib just teelt tähelepanu kõrvale!
|
|
|
 |
|
|
|
|