Mured ja rõõmud turvalisuse ja hoolivuse teemal

Liitunud: 01.04.2009 13:30:45 Postitusi: 2 Väljas

mure, ainult mure. ei mingit rõõmu.
Mida teha nähtusega, mis tapab rohkem inimesi kui haigused ja kurjategijad?

Ära arvasite, kuidas siis saaks liikluskultuuri parandada?

Vastan ausalt- mina ei tea.

Olles sõnnina sündinud, tahaks puua ja lasta, aga ma tean, et see ei aita.

Arutame siis seda ja ei lõpeta enne, kui tegudeni läheb.

Päikest!

immar, eelmise aasta tegija, muuseas, ise autojuht

Liitunud: 04.04.2009 21:28:43 Postitusi: 6 Väljas

Чувство защищенности это из главных чувств, которое определяет насколько уютно человек чувствует в той стране в которой он живёт. Не только государство может нам его обеспечить, хотя и его роль не так мала. Думаю что об этом стоит подумать.

Liitunud: 08.04.2009 08:35:10 Postitusi: 2 Asukoht: Saaremaa Väljas

Saaremaa näitel annab maakonna mereline asend ja kokkuhoidev kogukond palju võimalusi, et senine elu saarel muutuks veelgi turvalisemaks/ hoolivamaks. Ei saa väita, et me juba täna turvalisema elukeskkonnaga ei tegele, kindlasti on meil palju edunäiteid. Ka pealiskaudsel loendamisel saame arvestatava arvu erinevaid huvitatud osapooli, kes oma tegevuses ennetustööga kokkupuutuvad või sellega ühel või teisel kujul tegelevad, olgu siis tegemist riigiasutustega, MTÜ'de, omavalitsustega. Ainult üks häda - kõik tegutsevad omakeskis, igal osapoolel on oma arusaam turvalisusest.

Mis tänases seisus puudu on, on ühtne strateegia (arusaamine) turvalisemast ja hoolivamast maakonnast. Puudu jääb koordineeritud tegevustest elukvaliteedi parendamiseks ning traumade ja neist tulenevate surmade ära hoidmise ennetustöös.
Minu meelest on tähtis koguda kokku tänases seisus turvalisuse edendamisega maakonnas tegelevad osapooled - riigiasutused, kohalikud omavalitsused, III sektori organisatsioonid ja kodanikeühendused ja leppida eelnevalt nimetatus kokku – mida me turvalisuse all (erinevate valdkondade lõikes) silmas peame, millised on need kokkupuutepunktid eri osapoolte tegevustes, mida koos tehes (ühiste eesmärkide nimel) saavutaksime senisest turvalisema (ohutuma/kaitstuma/hoolivama) elukeskkonna.

Liitunud: 17.04.2009 12:36:01 Postitusi: 4 Väljas

IMMAR PUUN wrote:mure, ainult mure. ei mingit rõõmu.
Mida teha nähtusega, mis tapab rohkem inimesi kui haigused ja kurjategijad?

Ära arvasite, kuidas siis saaks liikluskultuuri parandada?

Vastan ausalt- mina ei tea.

Olles sõnnina sündinud, tahaks puua ja lasta, aga ma tean, et see ei aita.

Arutame siis seda ja ei lõpeta enne, kui tegudeni läheb.

Päikest!

immar, eelmise aasta tegija, muuseas, ise autojuht

Räägitakse, et meie õigusriik on õhuke - kui jää, millel kõndides on kerge libastuda või läbi kukkuda. Ühiskonnas valeks tunnistatud käitumismustrite lõhkumine on vaevaline tegevus kui liikluskultuuril pole soodsat pinnast kuhu kasvada. Hoolivus ja turvalisus on pelgalt märksõnad, mitte mõtestatud (aju)tegevusele viitav käitumine (mis peaks olema keskkonna ja ümbritseva kogukonna käitumisega kooskõlas).

Ma ei ole autojuht, kuid tuttavate autojuhtide sõidustiilli jälgides näen, et on võimalik täitsa rahulikult ja stabiilselt liikluskeerisesse sulanduda. Omades 360 kraadist nägemisvälja (mida teadaolevalt kõigile pole jätkunud ega antud).

Ei taha tekitada stereotüüpset suhtumist, kuid tihtipeale on rikkumised seotud eaga (eakad sõidavad/kohanevad liikluses aeglasemalt) ja harjumuspärase keskkonna tüübiga (nt perifeeriast linna sattunud inimene teatud asjaoludel linnas liiklemas/seiklemas). Kõige enam olen vigu märganud fikseeritud kellaajaliste pööretega - nt õhtul enne kelle 19.00 pööret sooritada ei tohi jmt. Siin on tegu tähelepanu hajumise või häirega. Aga ka nahhaalsusega. Üks võimalusi - mida kasutavad nooremad inimesed, kes linna ei tunne - parkida oma auto linna lähistele ja linnas liiklemiseks kasutada ühistransporti.

Ossikultuur on massi- ja pop-kultuuri üks osa, millega võib, kuid ei pea leppima.

Kuna ainus, mis (nende puhul) loeb, on raha (e võim), siis võiks kõigil roolijoodikutel ja IQ-väiksem-kui-masina-võimsus-kimajatel iga kolmanda (kuna eksimine olevat inimlik, kuigi mitte sihilik (ehkki tundub jumalik)) rikkumise fikseerimisel load kehtetuks tunnistada ja rikkujatel uued load teha - iga järgmine luba oleks 2x kallim eelmisest loast. Lubade taotlemist koordineeriks retsidiivse rikkuja nn tegevust kaardistav isik, umbes sama, mis on vanglast vabanenutel kriminaalhooldaja. Jälle 1 koht, mida riiklikult rahastada. Aga kui trahvid (boonused) on magusad, siis riigikassale kasulik tehing.

Korduv-rikkuja läbiks lisaks teooriale ja sõidutundidele shokiteraapiliste õppefilmide nädala a´la"Sinu tütar sõideti just surnuks" näol või "Ära unusta täna oma koomas sõpra külastada" jmt. Esseede kirjutamine või tagajärg - põhjuste seoste ja teemade üle arutlemine annaks loa aktiivse liiklejana sõita. Õppefilmide teemad võiksid olla veel: "Taastusravi lülisamaba jt traumade puhul", "Lamaja hoolduspõhimõtted".

Kui korduva sutsidiaalse käitumisega juht allkirjastab lubade kättesaamisel nn tingimisi kehtiva loa: "Olen teadlik järgmise analoogse teo kordumisele järgnevast .....", on võimalik need kurinahad täiesti reaalselt vastutama panna.

Aga need olid vaid mõtted, mis tekkisid spontaanselt - praktika toimib karmimatel olelusvõitluse tingimustel/alustel.