Mured ja rõõmud eluterve vanaduse teemal

Liitunud: 07.04.2009 06:11:37 Postitusi: 2 Väljas

Kuidas muuta olukorda, kus juba keskealised inimesed kannavad ennast maha, arvavad ennast ühiskonnast nö välja? St valdavaks saab suhtumine, oh mis minust sõltub? Siinjuures ei pea ma ennekõike silmas neid, kes halavad ja virisevad, vaid neid kes ei tunne elust poolelgi rinnal rõõmu.
Olen seisukohal, et eestlaste enese maha kandmise lembusest annab märku ülikõrge pikaajaliste töötute arv, röögatu igapäevaste alkoholilembeste inimeste armee, vähene koostegutsemine liitudes, sõpruskonnaga (mõtle oma 50aastaste tuttavate meesterahvaste peale) ning muu hulgas ka eestlaste madal leiutiste pantendeerimine (aastas ca 4 kui meie põhjanaabritel küündib arv paarisaja juurde). Igaüks saab aru, et iseenda maha kandmine on kindla allakäigu algus igas eluvaldkonnas, kuid sageli ei suudeta seda suhtumist omal jõul muuta.

Tundub, et nende tagajärgede üheks ühiseks eelduseks on oma mina pikaajaline süsteemne eiramine, mis ei võimalda kastist enam välja astuda. Kuidas soodustada nende inimeste rõõmu elamisest? Kas ja mida saavad teised (meie) ära teha?

Liitunud: 23.04.2009 22:39:29 Postitusi: 2 Väljas

Eluterve vanadus-mida rohkem on pensioniealisi,sed vaesem on riik,kui nad ka töötaksid,piiraks see tööealiste tööle värbamist.