Religiooniloo õpetamine kooli

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Raivo Rebane - teie vääramatu eeldus on, et usklik olemine on halb. Mis tähendab, et te ise olete kaugel sellest, mida taotlete - neutraalsusest. Märgake ise palun ka seda oma otsest vastuolu iseendaga: otsene vastandumine usule ja samas neutraalsuse taotlus.

Teiseks, kordan end - et millestki midagi kirjutada, selleks on vaja kasvõi elementaartasemel teada seda valdkonda, millest te kirjutate. Omada seda ülevaadet, millest ise kirjutate. Ma loen teie mõtteid religioonidest ja veendun igal korral, et teil pole teemas elementaarsetki teadmisi. Küll on teil palju fantaasiaid. Paraku, nendega pole kellelgi midagi peale hakata.

Teil peaks olema veidi enesekriitilist meelt, et mitte asuda sisuliselt arutlema teema üle, millest te peale mõttetuste suurt midagi pole suuteline kirjutama. Selline enesekriitilisus oleks teie lugupidamine kaaskirjutajate suhtes.

Palun öelge, Raivo Rebane - kui vana te tegelikult olete? Mul tekiks mingigi pilt inimesest, kes seda naljakat juttu siin kirjutab... seepärast küsin. Ma pakun, et olete umbes 14 - kas ma eksin? Kui ma ei eksi, siis olete mulle inimesena mõistetav. Sel juhul palun enne oma arvamuste avaldamist inimeste ees ja avalikult lihtsalt õppida teemat tundma. Kui aga eksin ja te olete väljakujunenud vaadetega täiskasvanu, siis palun - jätke need edasised võimalikud "arutlused" religioonide kohta siit ära - te ei rikasta oma absurdsete väidete ja visioonidega teemat. See pole ka koht alghariduse saamiseks selles valdkonnas.

Lugupidamisest teiste lugejate vastu ärge jätkake seda "neutraalsuse" teemat ega seda "tabelite" teemat ega täielike mõttetuste kirjutamist kristluse, budismi või mõne muu religiooni kohta.

Vaadake... te muudate oma teadmatuse ja fantaasiate seguga selle foorumi ja kohaks, mida ei saa tõsiselt võtta. Ja kui teiesugused "mõtlejad" ka 01. mail mõttekodades midagi sellisel tasemel arvama hakkavad... Noh, see on siis päeva ja võimaluse raiskamine kõigile, kes sellest osa saavad.

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

Minu eeldus pole "usklikuks olemine on halb" - usus on palju head, väärtusliku ja üldharivat, mis aitaks inimest olla parem.
Kuid usku on teadlikult "mürgitatud" kunagiste valitsejate poolt, et allutada inimesi oma tahtele ja seda osa usust tuleks vältida.
Tõsiusklik ei suuda aga näha seda "mürki", kuna teda on läbi usuteoste mõjutatud - samuti ei näinud Stalini aegsed kommunistid mingit probleemi inimeste massilises tapmises, kuna neid oli klassivihast nõretavate teoste abil vastavas suunas mõjutatud.

Ehk analoogiate keeles rääkides ei meeldi mulle see, kui koolides hakataks jagama narkootikume, et lapsed veenduks nende halbades omadustes proovimise teel - selle asemel saaks narkootikumide halvast mõjust anda ülevaate "tabelite kujul" (milliseid hädasid igaüks põhjustab). Kuid narkomaffia eelistaks tabelitele otsese proovimise meetodit - nii on neile kasulikum.
Sama on ka usuga: selle asemel, et teadlikult suunata lapsi usklikeks läbi usu mõistmise katse, võiks anda lastele ülevaate uskudest ülevaatlike "tabelite kujul". Kuid tõsiusklikud eelistaks tabelitele reaalset usu mõistmise katset - nii on neile kasulikum.

Ma olen väljakujunenud vaadetega täiskasvanu. Meie erinevus on maailmatunnetusliku laadi.

Kui me üritaks mingil konkreetsel teemal (näiteks pattudest puhastumise kiirus) argumenteeritult vaidlema hakata, siis ei viiks see kusagile: tõsiusklik tavakristlane ei tohi anda hinnanguid kristluse kitsaskohtade kohta, vaid peab kasutama Vatikani umbmääraseid tsitaate - mina suudaks aga püstitada konkreetse terava küsimuse, millele poleks sisukat vastust olemasolevates tsitaatides - seda, et mingi usk oleks teatud küsimustes "puudulik" ei aktsepteerikas aga ükski tõsiusklik.
Aga ürita anda sisukas vastus pattudest puhastumise kiiruse kohta, võrreldes kristluse ja budismi erinevaid seisukoti (rõhuasetusega sellele, et budismis pead terve elu pattudest puhastuma, kuid kristluses saad hetkelise kahetsusega pattudest puhtaks - kumb siis "eksitab" inimesi? Kui sadistlik mõrvar tapab iga päev inimese ja kahetseb enne surma sügavalt, siis saaks ta justkui pattudest puhtaks kristluse järgi - kuid terve mõistuse, budismi ja jäävusseaduste järgi läheks ta otse põrgusse, kuna hetkeline kahetsus ei puhasta hinge piisavalt.).

Tulles tagasi algse teemapüstituse juurde, siis oli eesmärk, et kool jagaks TEADMISI religioonide kohta - kuid teadmisi saaks esitada ka võrdlevate "tabelite kujul".
Kui õpetada uske läbi usu mõistmise katse, siis pole see "teadmiste jagamine", vaid usklike värbamine läbi inimlike nõrkuste.
Kui õpetada uske läbi võrdlevate tabelite, siis on see "teadmiste jagamine", mitte aga usklike värbamine läbi inimlike nõrkuste.

"Teeme ära" mõte ongi selels, et pakutaks välja uusi lahendusi - aastasadu toiminud meetoditega usuõpe pole aga midagi uut.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Usklikud on mürgitatud ja mürgitavad... on massitapjad nagu stalinlikud kommunustid... on nagu narkomaffia... On teil aga analoogiad, hr. Neutraalne!

Veidi lugupidamist inimeste vastu oleks teile hea. Mina ei kipu arstile arstiteadust, füüsikule füüsikat, filoloogile keeletadust seletama. Ammugi ei ürita ma neid valdkondi ümber teha ega avastada mingit nende õpetamise "tabelimeetodit"... Olge kena, ärge rohkem kirjutage sellest, mida te tõesti ei tea. Säästke oma mõtteid 1. maiks. Esitage need siis. Kui leiate kuulajaid.

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

Kuidas tuli kristlus Eestisse: "mõõga, vere ja vallutustega"!

Eestlaste tapmise ja orjastamise poolest pole kristlusel ja kommunismil mingit vahet - ainuke erinevus on vaid ajas:
kommunistid said Eestis märatseda 50 aastat, enne kui nad siit minema aeti - kristlastel täitub varsti 800 aastat.

Kui asjadest kirjutada nii nagu nad on, siis see ongi neutraalsus.
Kui maha vaikida mõned osad, siis on tegu kallutatud käsitlusega.
Kui kallutatud käsitlusele lisada maha vaikitud osad, saame kokku neutraalsuse.

Kui mõned leiavad, et minu käsitlus on kallutatud, siis saab alati seda täiendada mahavaikitud osade lisamisega ja nii neutraalsuse saavutada - seni on täiendamise katsed piirdunud "ole parem vait" stiiliga.

Mina leidsin, et koolide usuõpetuse teema on kallutatud ja esitasin mahavaikitud osad neutraalsuse saavutamiseks - sellele järgnes vaid tõsiusklike hädakisa.

Liitunud: 26.04.2009 22:25:53 Postitusi: 4 Asukoht: Eesti, Tamsalu Väljas

Vabandage härrad "täiskasvanud" 3 e-lehekülge mõtetut pläma.
Milleks?
Mis teil viga on?

Minu arvamus on selline

kui seda viia kooli siis peaks see olema sellisena, et iga usuõpetuse esindaja(nt.kohalik kogudusevanem või liige) räägib ise enda usust mitte mõni "teadlane/õpetaja", kellel pole selle usuga mitte mingit seost.

Selleks, et vanemat ei peaks muretsema, et nende lastele mingit usku peale surutakse peaks iga usu esindaja külastuse ajal viibima ruumis nt. psühholoog või muu kooli esindaja, kes vaiadusel peatab hooguminevat ja piire ületavat usu esindajat.

Miks mitte tabeli või raamatu järgi rääkiv õpetaja?
Sest autolukksepp ei saa sulle öelda, kuidas vahetada arvuti toiteplokki sest see EI OLE TEMA ALA.
Selleks, et õpetaja saaks võõrast/teiset usust räägida tuleks tal endal seal olla nt. 1 kuu ja näha, mis, kuidas, et pärast saaks oma õiget järeldused teha ja oma arvamust kujundada.

Heikki Paltser (Kaitseväe ohvitser) muretseb sellepärast, et kui õpilased 2.Moosese raamatust 13 salmist loevad: Sa ei tohi tappa! siis suureneb arv neid, kes sõjaväe teenistuse asemel valivad alternatiivi (EV seadused lubavad präegu kah seda teha).

Lugupidamisega,
Kalev Kodzis
kalevkodzis@gmail.com

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

1) Reaalne Eesti õpetajate tase on kahjuks selline, et nad suudavad vaid õpikut ette lugeda, kuid ei suuda "oma sõnadega" probleemi olemust lahti seletada (kindlasti on mõnes eliitkoolis ka andekaid õpetajaid, kuid ma räägin nn harju keskmisest).

Eks igaüks mäleta oma kooliajast, et kui läksid õpetajalt midagi küsima (kuidas mõista õpikus kirja pandut), siis loeti sulle õpikust sama lõik uuesti ette - kui ikkagi aru ei saanud, siis loeti sama lõik uuesti ette - kui ikkagi aru ei saanud, siis soovitati lollide kooli pöörduda.
Selle ilmekaks tõestuseks on see, et enamus täiskasvanutest ei oska ruutvõrrandi lahendivalemit (ei valemit ennast, ega oska seda ka tuletada; rääkimat elulistest näidetest, kus teda vaja läheks - kuid koolis said nad selle eest hinde ja see oli ka lõpueksami üks küsimustest) - sarnaseid näiteid saaks tuua suvaliste õppeainete kohta.

Näiteks kui ehitusele pappi teenima kibelev koolilaps küsib matemaatika õpetajalt ruutvõrrandi vajalikkuse kohta igapäevaelus, paljud õpetajad suudaks talle tuua sellise näite: ostad ehituspoest ühe toa jaoks 15 m2 põrandaplaate ja 16 m ääreliiste - kuidas poe kassapidaja saab teada kui suur on su tuba: koostab ruutvõrrandi, kus lineaarliikmeks läheb miinusmärgiga ääreliistude pikkus /2 ja vabaliikmeks pindala; ehk X2 -16/2 X +15 = X2 -8X +15 = 0, mille lahenditeks X1= 5 ja X2=3 on toa mõõdud. Tõesti 3 x 5 m toa pindala on 15 m2 (niipalju läks põrandaplaate) ja 3 x 5 m toa ümbermõõt on 3+5+3+5 = 16 (niipalju läks ääreliiste).

Seetõttu tuleks õpikud koostada nii, et nende lihtlabase ettelugemise abil saaks elementaarsel tasemel hariduse antud.
Ehk sellise ruutvõrrandi mõistmise näite võiks peenes kirjas lehe alaosas ära tuua - kes niigi mõistab see ei loe, kuid kes ei mõista see loeb ja saab nii aru.

Sama põhimõte on ka uske võrdleval tabelil - koostada sellise täiusastmega õppematerjal, et õpetajast ei sõltuks midagi (kõik on kirjas igas tabeli veerus).

2) Autolukksepp ja arvutimehaanik ei erine millegi poolest: kumbki neist ei tegele "tegeliku remondiga" (katkise velje kokku keevitamise, või toitebloki katkiste komponentide välja tinutamisega) - selle asemel tegelevad nad lihtsa detailide asendamisega, mis seisneb kruvide-poltide-pistikute kokku-lahti ühendamises ja rikkis detaili asendamises uuega (katkise velje asemele uus velg - katkise toitebloki asemele uus toiteblokk).

Selline lähenemine "see pole sinu ala" on kunstlikult loodud, et inimesed oleks üksteise tööst suuremas sõltuvuses ja riik saaks iga liigutuse pealt maksutulu.

3) Sõjaväes püssi laskmine ei tähenda inimese tapmist: täpse snaiperpüssi lasuga saab muuta vastase võitlusvõimetuks (tabades kätt või jalga), samas teda mitte surmavalt haavates (mitte lasta pähe või südamesse).
Näiteks popkultuurist tuntud filmis "Terminaator" keelati Terminaatoril inimeste tapmine - selle peale hakkas Terminaator tegema hoolikalt suunatud täpsuslaske, mis halvasid tema vaenlaste võitlusvõime, põhjustamata neile surmavaid vigastusi.

Samuti soovitab sõjastrateegia mitte tappa 3-st vastasest ühte (2 võitleks vihasemalt edasi ja jätaks laiba maha), vaid haavata ühte (nii tegeleks 2 võitlusvõimelist vastast kolmanda päästimisega, ehk nad oleks sõjanduslikult kasutud).

Kui viia oma snaiperlaskude oskus täiuslikuseni (500 m pealt eksid vaid paar cm), siis saaks täpsete laskudega viia vaenlase rivist välja ilma teda tapmata (aga kõik see eeldab oskust näha ja mõista, st arvestada puulehtede liikumise järgi tuule suunda ja sihtida veidi mööda, et kompenseerida tuult, jne -palju lihtsam on tsiteerida piiblit ja elada oma mugavat jõudeelu edasi).

4) Psühholoogi kaasamine usuõpetuse tundi (suunitlusega usu mõistmisele) ei muudaks midagi - otseselt polegi seal ühtegi "lubamatud lõiku", kuid tervikpilt oma nüansside koosmõjuga orjastaks inimese vaimu (vt minu eelnevat näidet neiu karvade kokkulugemise kohta -mida näiliselt soovitakse ja mida sisuliselt saavutatakse).

Liitunud: 26.04.2009 22:25:53 Postitusi: 4 Asukoht: Eesti, Tamsalu Väljas

1)

REBANE , RAIVO wrote: 1) Reaalne Eesti õpetajate tase on kahjuks selline, et nad suudavad vaid õpikut ette lugeda, kuid ei suuda "oma sõnadega" probleemi olemust lahti seletada (kindlasti on mõnes eliitkoolis ka andekaid õpetajaid, kuid ma räägin nn harju keskmisest).

Sellepärast peakski iga religiooni esindaja ise räägima oma usust ja vastama küsimustele.
Usu esindaja teab, mida, keda usub.

REBANE , RAIVO wrote:
2) Autolukksepp ja arvutimehaanik ei erine millegi poolest: kumbki neist ei tegele "tegeliku remondiga" (katkise velje kokku keevitamise, või toitebloki katkiste komponentide välja tinutamisega) - selle asemel tegelevad nad lihtsa detailide asendamisega, mis seisneb kruvide-poltide-pistikute kokku-lahti ühendamises ja rikkis detaili asendamises uuega (katkise velje asemele uus velg - katkise toitebloki asemele uus toiteblokk).

2)Mis teie eesti keele hinne oli?
Kui te loeks, mida teised kirjutavad siis saaksite ehk aru.

Miks mitte tabeli või raamatu järgi rääkiv õpetaja?
Sest autolukksepp ei saa sulle öelda, kuidas vahetada arvuti toiteplokki sest see EI OLE TEMA ALA.

Kus ma remonti mainisin?

3) Kui oled sõjaväes olnud tead, kuidas inimesele minimaalselt ja maximaalselt viga teha.
Ja kui juhtub, et sattud ohtu (nt.rünnatakse) siis automaatselt enesekaitsmisel kasutad max. vigastamiseks.

Liitunud: 18.04.2009 14:05:42 Postitusi: 10 Väljas

Otse loomulik on, et kool peab andma teadmisi. Olen selles mõttes Harri Kingoga täiesti ühel meelel. Ja kohe kindlasti peaks kooliharidus andma igale inimesele õigeid väärtushinnanguid. Kui eelkõige peaks kool andma meie lastele teadmisi, kuidas elus toime tulla.

Kuid mida pidada silmas, kui me räägime religiooniõpetusest?
Tavaliselt mõistame me selle all kristliku kiriku õpetusi. Kahlemata on kirikul meie kultuuriruumis täita oluline roll väärtushinnangute kujundamisel.

Kuid kui me räägime religiooni õpetusest, siis tähendaks see ilmselt ka seda, et selle õppeaine raamides õpetatakse lastele ka teiste religioonide olemusi ning väärtusi. Tuhande aastaste kultuuridega maades on religioon üks oluline osa selle maa kultuurist. Selles mõttes sarnaneks religiooniõpetus võib-olla rohkem kas maateaduse- või ajaloo tunniga.

Kuid see, mida me tegelikult vajaksime nii ühiskonda kui ka kooli, oleksid väärtushinnangud. On võimalik mõtelda kahte moodi:
- kas õpetada lastele koolis mõnda õppeainet, mis muudaks laste väärtushinnanguid või
- õpetada kõiki aineid lähtudes meie ühiskonna püsiväärtustest.

Võimalusel teeksin ettepaneku valida viimane variant

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

Kui lastele õpetada uskude ajalugu ja seoseid, siis vääriks märkimist üks huvitav "kokkusattumus":

3000 aastat enne Kristust oli Egiptuses päikesejumal Horus (inimese keha ja pistriku peaga).

Kuna ta oli päikesejumal, siis tema "ideaalseks" sünnikuupäevaks sobis 25 detsember (siis hakkab Päike uuesti tõusma põhjapoolkera taevas - midagi paremat ei saagi olla päikesejumala sünnipäevaks).

Samuti oli ta sündinud neitsist (kuna inimese ja pistrik-linnu ristsugutis on geneetiliselt võimatu, siis pidi olema mingi maaväline mõjutus, nagu tulnukate poolne kunstviljastus või midagi sellist - see selgitaks, kuidas neitsi saab sünnitada inimese ja linnu hübriidi).

Peale tapmist oli ta 3 päeva surnud (päike vajub oma madalamasse asendisse 23 detsembril ja jääb sinna "kolmeks päevaks" kuni hakkab 25 detsemberil uuesti tõusma - siit siis see "3 päeva". Surma all mõeldi seda, et Päike on madalseisus, ehk surnud).

Nüüd kus on lahti seletatud sündimine 25 detsemberil, sündimine neitsist ja peale 3 päevast surma üles tõusmine, võiks vaadata kus sarnast "copy-pastet" Egiptuse mütoloogiast mujal esineb:
a) Mithra, Pärsia, 1200 aastat enne kristust
b) Attis, Kreeka, 1200 aastat enne kristust
c) Krishna,India, 900 aastat enne kristust
d) Dionysus, Kreeka, 500 aastat enne kristust
e) Kristus, Iisrael, 0 aastat enne kristust

Kuidagi väga suur "kokkulangevus" - või hoopis lihtlabane "copy-paste".

Kui võrrelda Piiblis mainitud Kristuse sünni aegseid klimaatilisi tingimusi Läis-Idas valitsevatega, siis pidi Kristus sündima KEVADEL, mitte aga südatalvel 25 detsemberil.

Samuti oleks mõistlik kõrvutada Vana Testamendi Joosepit ja Uue Testamendi Jeesust - jällegi väga suur "copy-paste" hais ülal.

Selline "võrdlev meetod" põhjustaks tõsiusklikes vaid "üldärritavat toimet" ja ma ootaks lausa huviga, mida Kingo sellise "võrdleva õpetusmeetodi" puudusteks toob.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Lihtsalt tuletan meelde oma esialgse mõtte. Õppeaine religioonilugu peakski käsitlema kõiki maailma suuremaid religioone, nende teket, arengut, seisukohti. Just andma selle kõige kohta teadmisi. Sest kool pole mitte usuõpetuse koht - selleks on siiski kirik. Kool on teadmiste andmise koht.

Praegu on see inimolemise valdkond - religioonid - mis on läbi ajaloo olnud siiski väga oluline ja inimkonda alati saatnud, täiesti koolis õpetatavate teadmiste ringist väljas. Olukord on sama mõttetu, kui et jätaksime ära sellise õppeaine nagu ajalugu. Kui jätaksime - kool ei laseks välja täisväärtusliku haridusega isikuid. Minu jaoks on religioonide kohta üldse igasuguste teadmiste andmata jätmine täpselt sama suur lünk meie hariduses, kui oleks ajaloo sellest väljajätmine. Ütleksin enamgi - see on teatavas mõttes lausa kuritegu meie noorte suhtes - jätta nad ilma sellest, mis neile on elus vajalik. Kool on teadmiste andmise koht ja kui kool seda oma ülesannet ei täida, siis on ühiskonnas midagi paigast ära.

Mis puutub sellesse, kui palju aega pühendada ühele või teisele religioonile, siis see on juba kokkuleppe küsimus. Kuna oleme kasvanud kristlikus maailmas, siis on loomulik, et enam tähelepanu pööratakse kristlusele. See on samane, nagu enam tähelepanu ajaloo õppimisel pööratakse oma kultuuriruumi ja rahva ajaloole, või kirjanduse õppimisel - enam tähelepanu pööratakse oma Õhtumaade ja omakeelsele kirjandusele. Kuid üldpildi maailmareligioonidest peavad noored saama, nagu on vaja tunda maailma ajalugu ja maailmakirjandust, et selles maailmas kuidagi toime saada. See "oma" omandab väärtuse ja tähenduse vaid avaramas kontekstis.

Igasugused tabelid on ju kenad, sest näitlikustamine on õppimise üks viis, kuid kordan - nagu kirjandust, filosoofiat, muusikat jms. humanitaaraineid pole võimalik mahutada tabelitesse ja õppida mingite tabelite alusel, nii on see võimatu ka religioonide tundmaõppimisel. Sest religioonilugu ei hõlma mitte vaid isikunimesid ja aastaarve, vaid see õppeaine peaks õpetusi tutvustama just sisulisest küljest. Ja siin on nagu kirjandusega - pole võimalik Eesti kirjandust valada tabeli vormi. Kuidas see võimalik oleks? Eesti kirjandust tuleb lihtsalt lugeda, et seda tunda, mitte aga mingi tabeli järgi endale pähe tampida. Sest siis on peas tabel, ja mitte eesti kirjandus.

Sama religioosse mõtte ja selle mõtte arenguga mailmas - seda tuleb teada sisulise poole pealt. ja et see on filosoofiline distsipliin, siis paraku pole seda võimalik esitada tabelina. Minu jaoks on see "tabeli" temaatika siin üldse puhas ballast.

Üldisemalt - ega inimesed, kes ei tea valdkonnast midagi ja kes otseselt põlgavad religioone (nagu mõni siin kirjutaja), ei saagi olla need, kes hakkavad selle õppeaine koolides õpetamise kava ja meetodeid välja töötama. Sama hea oleks lasta kirjaoskamatul koostada koolile emalkeele õpetamise programmi.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Olgu aga selle teemaga. Mõte välja öeldud, ja piisab.