Kuidas tõehetked aitavad majandust uuendada?

Liitunud: 16.04.2009 21:43:57 Postitusi: 10 Väljas

Esimene tõehetk oli masu, mis lõpetas ajastu, mil väärtust loodi vähe, kuid kroone jagati siia-sinna lõdva randmega. Ja mõneks ajaks tekkiski näilise jõukuse mulje, kuid varem või hiljem pidi kohtumine tegelikkusega toimuma. Praegu tegelebki valitsus sellise laamendamise tulemusena lahjaks muutunud krooni turgutamisega, st kroone jagatakse nüüd ainult nii palju, kui palju on väärtust juurde tekitatud.
Euro tulek seab meid järgmise tõehetke ette: näiteks praegune tavapärane 10000 kr palk, mis pelgalt numbrit vaadates justkui polegi väga pisike, asendub 640 euroga, pension 5000 kr 340 euroga jne. Niimoodi avanev otsene võrdlusvõimalus teeb karmi alastusega selgeks, mida meie praegune töö õigupoolest väärt on. Kuna euroga niimoodi nagu krooniga enam trikitada ei saa, siis tuleb mullimajanduse asemel pärismajandust edendama hakata.
Mugav on mõelda, et küllap majandus iseenesest tõusule pöörab – mõningaid märke selleks ju on –, kuid uuendustest hoidumine tähendab ühtlasi mingile madalale tasemele võbelema jäämist. Uuendused tähendavad arukamaid töökohti, meie inimvara oskuste täielikumat ärakasutamist. Samas ei anta meile enam nii palju aega, et ära oodata, millal haridussüsteem end rohkem reaalhariduse poole pöörab ja sealt uusi tegijaid juurde tulema hakkab.
Tardumusest tuleb väljuda kohe, olemas olevat inimvara mõistlikult rakkesse pannes. Selleks on meil vaja teada, milliste oskustega inimesi meil üldse on, kuivõrd mõistlikult nad on praegu koormatud, keda ja kuidas on vaja täiend- või ümberõpetada jne.