Looduskaitse elluviimine 21. sajandil

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Looduskaitse elluviimine moraali taastamise läbi
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Looduskaitse elluviimine moraali taastamise läbi -- on see üldse võimalik? Nt Minu Eesti raamides? "Teeme ära!" raamides? Teoreetiliselt küll. Kuidas seda teha? Selleks mõned järgnevad mõtted, n-ö soojenduseks, temasse sisseelamiseks.

„Tegeliku looduskaitse“ (LK, TLK) tähtsaim töölõik 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul on _looduskaitse elluviimine_. Kuidas seda teha? Selleks tuleb kõigepealt visandada olukorra kirjeldus -- nägemaks mis toimub tegelikkuses. Nt kui samale maatükile konkureerivad loodus ja inimene, kumb on siis võitja, kumma „soov“ realiseerub tegelikkuses, Eestimaa tegelikkuses? Vastus: Eestimaa tegelikkuses realiseerub sel juhul inimese soov. Miks nii? Sest inimtegevus toimub mitte ainult inimtegevuse poolt juba hõivatud aladel, vaid see laieneb ka aladele, kus varem valitses loodus. Tulemuseks on loodusväärtuste täielik või osaline häving neil aladel. Kui neid alasid on palju, siis hävib suur osa Eestimaa loodusväärtustest ning paljud neist igaveseks! (Nt ei saa taastada elustikuliike, kelle inimene on hävitanud.)

Seepärast on LK ülesanne ja peamine praktiline eesmärk takistada niisugust loodusvaenulikku tegevust. Kuidas seda teha? Siin esitame järgmise küsimuse: miks inimene hävitab loodusväärtusi -- isegi siis, kui need on seaduse järgi kaitse all? Vastus: sellepärast, et ta on kaotanud oma eetika, oma moraali. Kaotanud selle aluse, mis võimaldas tal varasematel aegadel -- läbi aastatuhandete -- elada ja toimida nõnda, et loodus tema ümber säilis.

_Moraali kaotamine_ lubabki inimesel toimida loodust hävitavalt. Sellele lisanduvad _harjumus_ ning _joondumine teiste loodushävitajate järgi_.

Kui kord on juba astutud looduse hävitamise teele, siis harjumuse tõttu selle tee käimine jätkub. Teelkäimise jätkamine on seda lihtsam, et linnastunud (loodusvõõras keskkonnas sündinud ja kasvanud) inimene enam ei kuule looduse hääli ega näe selle väärtusi -- selline inimene on looduse mõistmise ja ka looduskaitse mõttes kurt ja pime! Loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on vaja anda talle tugev müks, surve väljastpoolt! -- sest loodusest võõrdunud inimesel puudub sisemine tung (st eetika, moraal) oma teel peatuda ja _ise_ astuda kõrvalteele, loodushoiu teele.

Teiste loodushävitajate olemasolu ja tegevus on eeskujuks inimesele, kes on loodusest võõrdunud. Miks? Sest ainult niisugust toimimist ta mõistab! See annab talle sisemise _kindlustunde_ -- täidab selle augu, mis tekkis tema sisemuses loodushoidliku eetika ja moraali hävimise järel. Siin rakendab inimene oma homosaapienslikke, aga ka gorillalikke ja shimpanslikke võimeid: trummeldab rinnale, teeb kõva häält, zhestikuleerib, räägib, jutustab, kirjutab. Ning lisaks veel: põhjendab oma loodusvaenulikku tegevust, argumenteerib seda, esineb oma argumentidega liigikaaslaste ees. Ning koondub rühmitustesse nagu sõpruskonnad, äriühingud ja parteid. Viimaste abil koondab ta enda kätte võimu ning mis te arvate, mida ta selle võimuga küll teeb? Muidugi allutab ta sellega kogu teda ümbritseva ühiskonna (või vähemalt suure osa sellest) enda ja oma sõpruskonna _tahtele_. Kui see tahe on loodusvaenulik (sest loodus on ju vaenlane!), siis on loodusvaenulik ka selle tahte väljendus ehk tegevus, inimtegevus, liigi _Homo sapiens_ tegevus!

Nõnda on lood siinpool sood. Ent säälpool sood lood on nood. On nood, on nood, on nood.

Nõndasiis, loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on linnastunud inimesele vaja anda tugev müks! Kes seda teeks? Aga miks mitte nt Minu Eesti või „Teeme ära!“? Kuidas? Omal läbiproovitud moel -- kaasates arvukalt inimesi, üheskoos tegutsedes jõudes tulemuseni! Küsimus näib olevat siin vaid selles, kas niisugusi inimesi Eestimaal leidub? Või on kõik juba linnastunud -- homosaapienseerunud selle sõna kõige halvemas mõttes?

Matti Masing, loodusteadlane

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Looduskaitse elluviimise lähtepunkt
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Heakene küll, saime kätte linnastunud inimese iseloomustuse seoses looduse väärtustamise, moraali ja LK elluviimisega -- see kõik on tore! Nüüd mis edasi? Edasi on see, et püüame hakata ellu viima looduskaitset -- täita LK põhiülesannet 21. sajandi algul.

Kuidas seda teha? Vastuse alus peitub (või ei peitu, juba on nähtav?) eelmises kirjas. Sealt ilmneb, et ühiskonnas elades ja tegutsedes moodustab inimene sõpruskondi ja parteisid. Parteide _tahe_ määrab kogu ühiskonna saatuse. Samuti ilmneb sealt, et inimtegevus _laieneb loodusesse_ -- nõnda ohustades loodusväärtuste püsimist. Need kaks "ilmnemist" annavad kokkupandult järgmise tulemuse: inimese tahe ehk soov kandub looduse valitsemisalasse -- see on _mõtteline ehk teoreetiline invasioon_. Tahte rakendamine (tahte elluviimine) on aga _praktiline invasioon_.

Nõnda kerkib (peaks kerkima, võiks kerkida jne -- olenevalt sellest, kus see kerkib või, asjaolude sunnil, kerkimata jätab) siin üsna selgelt kahe osapoole (looduse ja inimese) konflikt. _Konflikt_ ehk katse rakendada oma jõudu samal teritooriumil, katse valitseda samas paigas.

Inimeste maailmas esindab "loodust" _looduskaitse_, mille mõtteline osa on teooria ja praktiline osa elluviimine. Loodusesse sekkuvat "inimest" esindab _laienev inimtegevus_ -- selle mõtteline osa on samuti teooria ja praktiline osa on samuti elluviimine (sh planeerimine, loodusobjektide eemaldamine või kahjustamine, ehitamine, inimmõju suurendamine jne).

Nüüd vaatame _tegevuspiirkonda ehk -teatrit_ tervikuna. Näiteks Eesti (võiks vaadata ka muid piirkondi, kuid see oleks teine teema, jääme praegu Eesti juurde). Eesti territoorium on kaetud loodusega, pärast viimast jääaega paikneb siin _metsavöönd_. Eestis elavad organismid on seotud siin eksisteerivate elupaigatüüpidega -- metsade, veekogude ja siin-seal leiduvate looduslike lagendikega. Nõnda on neil organismidel loomulik õigus sellel territooriumil elada ja toimetada. Inimtegevuse laienemine on seda ajaloolist elupaigatüüpide kogumit muutnud -- loodusmetsad on asendatud tehismetsade või võsadega, suured alad on muudetud lagedaks. Suhteliselt hiljuti on tekkinud linnad, maa sisse või maa alla on inimene kaevanud suuri auke ja tekitanud tehismägesid ning -veekogusid.

Vaatame nüüd _õigust_, täpsemalt: territooriumi kasutamise õigust. Lähtume loomulikust eeldusest, et subjekti (elusolendi) õigus kujundada elukeskkonda hõlmab vaid seda piirkonda, kus ta pidevalt elab ja tegutseb (sest just see ja ainult see on piirkond, mida subjekt tunneb hästi -- piisavalt hästi, et seal keskkonda kahjustamata tegutseda).

Inimtegevus on Eestis valgunud kõikjale, kuid mitte kõikjal pole see loodust hävitav. Aastatuhandeid on inimene elanud Eestis, tekitamata loodusele ulatuslikku ja pöördumatut kahju (st mõju on olnud, kuid see pole hävitanud elustikuliike ja nende elupaiku ulatuslikult; mõned elustikuliigid on sel ajal küll välja surnud, mida looduses ikka juhtub). Viimastel sajanditel on olukord _muutunud_ -- inimtegevus on väljunud loomulikest raamidest, inimene on hakanud oluliselt (sh hukatuslikult) mõjutama keskkonda seal, kus ta pidevalt ei ela, inimene on hakanud otsustama seal, kus tal puudub selleks _õigus_.

Nüüd vaatame _proportsioone_. 21. sajandi algul koondusid inimesed linnadesse, maaelu suretati välja. Selle sammuga _kitsendas_ inimene oma õigust -- st praegu on inimesel õigus otsustada keskkonna üle linnades, kuid mitte seal, kus ta pidevalt ei ela ja mida ta seega (otsustamise jaoks) piisavalt ei tunne. Väljaspool linnu on otsustamisõigus neil, kes elavad neis paigus -- st valdavalt mitte inimesel. Ent linnaosades, kus leidub looduslikke elupaiku ja liike, on inimesega võrreldav otsustamisõigus ka neil liikidel!

Otsustamine Eesti ala kui terviku kohta. Siin tuleb lähtuda _proportsioonidest_ -- ainult nõnda saab tagada (realiseerida) kõigi elusolendite õigust oma kodu puutumatusele. Kui inimene (üks elusolenditest) elab valdavalt linnades, siis kehtibki tema otsustamisõigus valdavalt linnades, mujal tegutsemiseks tuleb tal _küsida luba_ teistelt olenditelt. Kuidas saab inimene seda teha, kui ta ei tunne nende olendite keelt (keeli)? Ei saagi! Kui küsida ei saa (ei oska), siis järelikult pole inimene saanud luba seal tegutseda! Ning, vastupidi, kui inimene õpib ära nende olendite keele(d), siis tekib tal võimalus esitada küsimusi ja saada nendele ka vastuseid. Saadud vastustest ilmneb kas, mida, kuidas, millal ja millises mahus inimesel lubatakse neis elupaikades (teiste olendite kodudes) teha.

Milline on siin lahendus? Mis on _looduskaitse elluviimise_ lähtepunkt eelnevast lähtudes?

Lähtepunkt on _õiguse kehtestamine_ -- igaühel on õigus elada ja otsustada oma kodus, mitte väljaspool seda. Tegutsemiseks väljaspool oma kodu tuleb küsida luba nendelt, kelle kodu seal paikneb. Ilma loata otsustamist ja tegutsemist väljaspool oma kodu tuleb käsitleda kui _invasiooni_. Ning rakendada loomulikke meetmeid selle takistamiseks.

Kasutatud allikad (peamised)
-------------------------------------------

Masing, M. 2005. Elupaik -- looma kodu. SICISTA ARENDUSKESKUS -- looduse uurimine, õppimine ja kaitsmine Eestis ja Euroopas. (http://www.hot.ee/sicista98/)

Masing, M. 2005. Iga loomaliik elab talle sobivas elupaigas. -- Valgamaalane, 10.2

Masing, M. 2010. Looduskaitse elluviimine 21. sajandil. Teeme ära! Minu Eesti foorum "Loodusväärtused". (http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/285.page)

Matti Masing, loodusteadlane

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sat, 20 Mar 2010 20:47:30 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: haridusfoorum" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject: [EHF:23152] Re: KKI ja Keskkonnaameti tXX kitsaskohad (fwd)

Looduskaitse järelvalve elluviimine -- üle valemi teaduseni välja!
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Looduskaitse teemal jätkates ilmneb, et rääkida/kirjutada võib mitte üksnes looduskaitse (LK) elluviimisest, vaid rääkida võib ka LK järelvalve elluviimisest.

Kuidas mõnikord veab! Üks konkreetne lause võib panna aluse looduskaitse järelvalve valemile ehk _looduskaitse tulemuslikkuse valemile_. See on lihtne nagu 1 + 1 = 2.

> NB! Ka üksnes vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
> konkreetsel aastal on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!

Nõnda tuleks kokku liita aasta jooksul loodusele tekitatud kahju ja lahutada sellest aasta jooksul loodusele tekitatud kasu. Või vastupidi: liita kokku looduse aastakasu (L kasu) ja lahutada sellest looduse aastakahju (L kahju). LK tulemuslikkuse valem (LKTL) on järgmine:

LK tulemus = L kasu - L kahju

Valemist ilmneb "LK tulemus": kui see on plussmärgiga, siis on loodus saanud kasu ehk antud piirkonnas (nt Eestis) on looduse olukord paranenud ja riigi LK-ressursside kulutamine pole olnud asjatu.

Kui "LK tulemus" on miinusmärgiga, siis on lugu vastupidine -- loodus on saanud kahju ja riigi LK-ressursside kulutamine pole täitnud oma ülesannet. Järelikult tuleb järgmisel aastal seda muuta!

Seda valemit saab rakendada erinevate piirkondade (nt maakondade, linnade) ja erinevate perioodide kohta (nt 1 aasta, 5 aastat, 10 aastat jne).

Mõõtühik oleneb sellest, mille põhjal kasu/kahju määratakse. Seda võib määrata nt loodusalade suurenenud või vähenenud pindala põhjal, elupaikade LK-liselt oluliste osade/objektide põhjal, elustikuliikide arvu põhjal, ohustatud liikide seisundinäitajate (seireparameetrite väärtuste) põhjal jne. Rahaline mõõtühik siin ilmselt ei sobi, sest (olendite, liikide, elupaikade) elu ja surma ei saa vist mõõta rahas.

LK tulemuslikkust saab määrata elupaigatüüpide, elustikuliikide ja liigirühmade kaupa. Nt: 1) eriti ohustatud liigid, 2) vähem ohustatud liigid, 3) kaitse all mitteolevad liigid jne.

Kui LK tulemuslikkust arvutada samal viisil aastaid järjest, siis ilmneb LK seisundi muutumine ajas, mida võiks nimetada _LK seireks_. LK seisundi muutumist näitab _LK seisundi kõver_, mis moodustub konkreetsete aastate _LKTL väärtustest_.

Kui LK seisundi kõverat (nt konkreetsete elupaigatüüpide puhul) kõrvutada konkreetsete elustikuliikide seire kõveratega, siis see lõhnab juba teaduse (LK-teaduse) järele, mis pole sugugi paha!

Valemi abil saab määrata ka konkreetsete ametkondade ja ametnike töö tulemuslikkust ning selle põhjal neid kas premeerida või kõrvaldada töölt. Valemi abil saadud tulemus on suhteliselt objektiivne (kui seda või selle arvutamiseks kasutatavaid andmeid mitte moonutada).

Matti Masing,
Looduskaitse Järelvalve Komisjon

On Sat, 20 Mar 2010, Matti Masing wrote:

>
> > Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine selle
> > mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
> > loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
>
> Mõiste "looduskaitse" määratlusi on palju, neid saab leida käsiraamatuist.
> Ent _probleem_ pole siin mitte määratlustes vm kirjeldustes. Probleem on
> hoopis eksistentsiaalne! (st konkreetsete subjektide jaoks elu või surma
> küsimus).
>
> Lühidalt öeldes tähendab looduskaitse _looduse kaitsmist_ -- see on
> meetmete kogum, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa.
> Lisaks veel informatsiooni levitamist, teaduslikku uurimistööd, ühiskonna
> teadlikkuse suurendamist, korruptsiooni lõpetamist, kaotatud moraali
> taastamist jm vajalikku. Inimmõjuga seoses tähendab looduskaitse eelkõige
> looduse kaitsmist _negatiivsete inimmjõude eest_.
>
> Eesti ühiskonnas on looduskaitse ammugi (möödunud sajandil) jagunenud
> kaheks pooluseks: _looduskaitse sõnades_ (jutus, paberites, nimestikes,
> esinemistes kohalikus meedias ja välismaa ees; samuti seadustes, mida
> vajalikul määral ei täideta -- st rikutakse) ning _tegelik looduskaitse_
> ehk _LK elluviimine_.
>
> Palun siin märgata üht olulist momenti: _looduskaitse sõnades_ (jutus,
> paberites, nimestikes vm) jaguneb omakorda kaheks või enamaks alaliigiks,
> olenevalt kui palju see jutt (paber, nimestik vm) vastab tegelikule
> olukorrale looduses või looduse tegelikus kaitsmises või looduse
> kahjustamises (st sellele, millest on jutt eeltoodud seaduseparagrahvi
> tsiteeringus).
>
> Seega: _looduskaitse sõnades_ võib vastata tegelikkusele kas vähem või
> rohkem. Kui ta vastab tegelikkusele määral, mis takistab loodusobjektide
> kaitsmist, siis teenib ta mitte looduse kaitsmist vaid hoopis selle
> kahjustamist! Teenib ja sageli saab selle eest palka! (mitte ei kanna
> vastutust, nagu peaks).
>
> NB! Ka üksnes vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
> konkreetsel aastal on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!
>
>
> "Looduse kaitsmine" (kui selle üle vähegi mõelda) ei saa olla looduse
> tegeliku kaitsmise asendamine paberi, (kellelegi) meelepärase jutu,
> bürokraatliku sagimise, info varjamise, ühiskonna teadlikkuse vähendamise,
> ametnike korruptiivse (st ühiskonnavaenuliku, looduskaitset pidurdava või
> halvava) tegevuse, inimeste moraali laastamise vms-ga.
>
> Samuti ei saa looduskaitse olla ekspertide asendamine võhikutega, tulemusi
> andvate struktuuride asendamine tulemusi mitte andvate (või puudulikke
> tulemusi andvate) struktuuridega, LK jaoks vajalike ressursside suunamine
> mitte asjatundjate vaid võhikute kätte jne. See kõik on loodust mitte
> kaitsta soovivate tegelaste tegevus looduse kaitsmise sildi all!
>
> Eelneva lühikokkuvõte: looduse rikkumine ei ole looduse kaitsmine!
> LK-seaduse, EV Põhiseaduse jm täitmiseks mõeldud eeskirjade rikkumine pole
> samuti looduse kaitsmine -- need on risti vastupidised nähtused!
> Mõlemad nähtused eksisteerivad ka Eestis.
>
> Ka niisuguste paberite ja seaduste koostamine, mis ei võimalda loodust
> kaitsta, mis takistavad seda (nt bürokraatlike meetodite abil, ressursside
> keelamise abil, loodust mitte kaitsvate tegelaste upitamise või
> materiaalse toetamise abil, ühiskonna mitteteavitamise või valega
> teavitamise abil, looduse kaitsmisega venitamise abil jpm) või mis üksnes
> _teesklevad_ looduse kaitsmist on mitte looduse kaitsmine vaid hoopis
> looduse kahjustamine.
>
> Ka katse defineerida looduskaitset pinnapealselt (nt lugedes mõnes
> seaduses leiduvat), märkamata selle teemaga otse (sh ressursside poolest)
> seotud korruptiivset võrgustikku ühiskonnas on järjekordne "ühiskonna
> eksitamine looduskaitse sildi all" ja seega -- _looduse mittekaitsmine_
> (kas meelega või kogemata).
>
>
> > Mõiste "ellu viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
> > kujutan ette, et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
>
> Kordan: asi pole siin mitte sõnavaras, asi on konkreetsete subjektide elus
> või surmas (mõlemat korraga teatavasti ei saa).
>
>
> Matti Masing,
> Looduskaitse Järelvalve Komisjon (aastast 1993)
>
>
>
> On Fri, 19 Mar 2010, Ahti Randmere wrote:
>
> > Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine selle
> > mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
> > loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
> >
> > Mõiste "ellu viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
> > kujutan ette, et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
> >
> > Ahti
> >
> > On Fri, 19 Mar 2010 15:43:56 +0200, Tiit Tali <tiitta@mail.ee> wrote:
> >
> > > Mis asi on looduskaitse ja selle elluviimine?
> > >
> > > Tiit