Looduskaitse korraldamine Eestis

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Küsimus: Kuidas korraldada paremini looduskaitse Eestis?

Vastus: Taastada loodusteadus kui looduskaitse ja loodushariduse alus. Viia ellu ühiskonna pioneeride selleteemalised soovitused alates aastast 1992.

Liitunud: 09.04.2009 11:47:14 Postitusi: 1 Väljas

Matti Masing wrote:Küsimus: Kuidas korraldada paremini looduskaitse Eestis?

Vastus: Taastada loodusteadus kui looduskaitse ja loodushariduse alus. Viia ellu ühiskonna pioneeride selleteemalised soovitused alates aastast 1992.

[b]Ega asjaga tuleb lihtsalt pihta hakata, kui vaatad käed taskus, kasvab ju kõik umbseks ja tolku pole midagi. Samas siiani pole isegi täpselt (lihtmaaomanikuna) sul teada, mida võib teha looduskaitse heaks ja mida ei tohi. Informatsiooni puudus on lihtsalt hävitanud selle mingigi looduse, mis kunagi oli ja mida nüüd peab kaitsma hakkama. Kui oleks asjast huvitatuid, siis tuleks neid toetada ja rahastada läbi europrojektide. Praegu on aga nii, et kui ka inimesel oleks huvi midagi teha jääb see sinna taha, et ei tea kuhu minna, kelle käest küsida, kust otsast pihta hakata. Minu ettepanek on, et peaks tegema kas firma või MTÜ, kes hakkaks ise (inimeste soovidele toetudes ja vastavalt seadusandlusele) tegema projekte, millega inimestel oleks võimalik ellu viia hooldustöid, kaitsetöid, mis iganes, et asi muutuks, sest niimoodi ei saa ju enam edasi minna. Ja kui inimesed on ise oma käe külge pannud, muutub ka suhtumine loodusesse. Igaüks ei oska ju projekte kirjutada ja pole isegi teada mille jaoks üldse rahastusi oleks võimalik saada?? Informatsiooni puudus ja hoolimatus, kedagi ei huvita, mis keegi teine teeb.

Liitunud: 18.04.2009 20:22:20 Postitusi: 4 Asukoht: Jüri Väljas

Millised olid need soovitused aastal 92? ja mille kohta?

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Peeter Liinsoo wrote:Millised olid need soovitused aastal 92? ja mille kohta?

Vastused küsimustele, 16 aastat ja 8 kuud hiljem

Kaasaegse looduskaitse alusdokumendi nimi on "Vastused küsimustele" (13.9.1992). Selles on loodusteadlase vastused ühes toona eksisteerinud kuid neli aastat hiljem välja surnud asutuses levitatud küsimustikule, et kuidas liikuda edasi looduskaitselise teadusasutuse arengus. "Vastused küsimustele" sisaldavad vastuseid looduskaitse uuendamiseks teaduslikul alusel. Hiljem on lisandunud arvukalt täiendavaid vastuseid ja efektiivseid soovitusi samal või sellega seotud teemadel; kõik need materjalid on avaldatud e-meedia listides jm (seltsid elus..., Looduskaitse Teataja, rahvaylikool..., teadus.visioon..., keskkond..., loodusaeg..., nahkhiirehuvilised...). Tänaseks kogunenud materjalide hulk ulatub sadadesse ja tuhandetesse lehekülgedesse, millest oluline osa on saadetud ka tavapostiga Eesti Vabariigi vastutavatele asutustele, sh Riigikogule, Presidendile, Vabariigi valitsusele ja ministeeriumitele. Toonase olukorra võtab lühidalt kokku kiri "Postulaadid Eesti looduskaitse kohta" (jaanuar 1994). See väidab järgmist. Looduskaitse alus on loodusteadus. Ilma teadusliku aluseta on looduskaitse vaid ametnike mäng ja ühiskonda laostav kahjulik ressursikasutamine, mis viib välja Eesti riigi hävinguni. Need postulaadid kehtivad seniajani, kuid kahjuks pole olukord seni muutunud -- loodusteadused pole Eestis taastatud, teaduse ja looduskaitse meelega hävitajad pole vastutusele võetud. Selles "Lollidemaa Lasteaia" igipõlises mängus -- liivakastis nimega "Eesti riik" -- osalevad institutsioonid pole mitte ükski oma tööülesannetega hakkama saanud. Looduskaitse teaduslik alus nn "Eesti riigis" on seniajani taastamata.

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

From matti@ut.ee Tue Sep 15 02:08:25 2009
Date: Tue, 15 Sep 2009 02:08:25 +0300 (EEST)
To: "leht: Eesti Päevaleht" <mail@epl.ee>
Subject: Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas nahkhiirtest

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=25575983

> ... avastati, et rasvatihased tapavad söögiks nahkhiiri, nokkides ohvri pea
> lõhki. Nahkhiirte röövrünnakud laululindude vastu pole haruldased, kuid
> seda, et tihane nahkhiiri kütiks, pole varem nähtud.

Lindude ja nahkhiirte duell
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

"Issanda Loomaaed" on ju suur. Lihatoidulised olendid söövad liha, taimtoidulised söövad taimi jne. Et hallvares püüab maanteele jooksnud uruhiirt, seda olen näinud ise ja sellest toona (ca 10 aasta eest) ka e-kirjas kirjutanud. Et hallvares püüab õhus kinni maailma kiireima linnu, piiritaja -- seda on näinud küllap väga vähesed inimesed. Või kui ongi juhtunud nägema, siis pole osanud linnuliiki(e) määrata. Kuid mina nägin -- Tartus Annelinnas, aastate eest. Mis muud kui nutikus oli siin abiks -- mõlemal, kes ei langenud saagiks.

Nahkhiirtegi püüdjaid on linnuriigis küllaga -- eks seepärast nahkhiired väldivadki lendamist valges. Kuid kes nahkhiire üle kavaldab -- olgu rasvatihane hämaras koopas või onu Matti võrepüünist konstrueerides --, sellel saagi tabamisega probleemi pole.

Nõnda ilmneb, et kogemustega loodusetundja jaoks siin viidatavas artiklis küll midagi jahmatavat pole. Rasvatihase ja talvituva nahkhiire elupaik kattuvad -- selles on vastuse võti. Eesti faunas on see ainus linnuliik, keda olen leidnud ööbimas samades keldri- või hoonete seinapragudes, kus nahkhiiredki magavad/talvituvad. Iseäranis külmal talveööl on Eestimaal tavaline leida rasvatihast ööd veetmas mõnes maa-aluses käigus või müüripraos.

Rasvatihase puhul on ju ammu teada, et nt Inglismaal avab ta oma terava nokaga majauste taha pandud piimapudeleid jms. Kui need kaks kommet kokku viia -- maa-aluste paikade jm pragude kasutamine ööbimiskohana ja nutikus toksimismeetodil avada toitu sisaldavaid anumaid -- siis ongi ju tulemus täpselt see, mis kirjas siin viidatavas artiklis. Ilmne, et kui nt toonekurg mööda koopaid jalutaks, küllap temagi seal (konnade kõrval) nahkhiirtest toituks. Kuid et ei jaluta, siis ka ei toitu.

Kui küsimus on "kes keda?", siis on ilmne, et tihane jääb peale, sest tema pole talveunes, nahkhiir aga on. Oleks tihane talvituv loom, küllap tuldaks tedagi hammustama, toksima või muul viisil nottima. Talvituvad nahkhiired on pidevas ohus (kuni 8 kuud aastas, poole oma elust!) -- ja seda mitte niivõrd lindude kui imetajate ning eriti liigi _Homo sapiens_ käitumise tõttu.

Matti Masing, loodusteadlane

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=25575983

... avastati, et rasvatihased tapavad söögiks nahkhiiri, nokkides ohvri pea
lõhki. Nahkhiirte röövrünnakud laululindude vastu pole haruldased, kuid
seda, et tihane nahkhiiri kütiks, pole varem nähtud.

Saksa Max Plancki nimelise ornitoloogiainstituudi teadur Péter Estók nägi
ühes Ungari koopas 1996. aastal esmakordselt, kuidas rasvatihane nahkhiiri
püüdis, vahendab NewScientist.

Kümme aastat hiljem salvestas ta kahe talve jooksul sealsamas koopas Bükki
mäestikus koos ökoloog Björn Siemersiga 18 juhtu, mil rasvatihased küttisid
ja sõid kääbusnahkhiiri. (Vaata videot!)

Linnud otsivad talveunest virguvaid nahkhiiri ja söövad neid enamasti koopas
sees, ehkki kannavad vahel ka mõne lähedal kasvava puu otsa.

.Linnud ei tapa nahkhiiri enne söömist,. nendib Siemers, .aga kui tihane
nahkhiire aju ümbritseva koljuluu purustab, sureb loom viimaks..

Kuna nahkhiirte kehatemperatuur on ärgates veel väga madal, vaid kraad üle
keskkonna temperatuuri, on nad äärmiselt loiud ning lindudel on neid lihtne
alistada. Siiski on tihase jaoks tegu märkimisväärse saavutusega,
arvestades, et kääbusnahkhiir kaalub keskmiselt vaid viis grammi ning
rasvatihane napilt neli korda rohkem.

Teadlased korraldasid katse, mille raames varustasid tihaseid toiduga, ning
avastasid, et see kahandas nahkhiireküttimise määra.

.See näitab, et linnud tarvitavad nahkhiiri toiduks ainult puuduse
tingimustes, mis omakorda näitab, kui nutika liigiga on tegu,. ütleb
Siemers.

Estók ja Siemers korraldasid katse ka helilise taasesitusega: salvestasid
nahkhiirte talveunest ärkamise häälitsusi ja mängisid neid valjusti ette.
Salvestis meelitas kohale rasvatihased.

.Nahkhiirte jaoks on sellised häälitsused väga madala sagedusega, mitte
rohkem kui 15 kilohertsi, kuid tihaste jaoks on taoline sagedus ülikõrge .
tegelikult kõrgem antud linnuliigi teaduslikult tuvastatud kuulmislävest -,
kuid ometi nad reageerivad sellele,. ütleb Siemers.

Bristoli ülikooli nahkhiirekäitumise spetsialist Gareth Jones ütleb, et
avastus on ootamatu ja uudne. .Ma ei tea ühtegi teist uurimust, mis
kajastaks talvituvate nahkhiirte küttimist väikeste lindude poolt. Tihaste
jaoks on see suur hüpe edasi, arvestades, et nende tavaline saak koosneb
üldiselt tõukudest..

Kuna lindude küttimispraktikat on antud koopas üksikjuhtudel tuvastatud juba
vähemalt kümme aastat, kahtlustab Siemers, et tegu on kultuurilise
edasikandumisega. Rootsis ja Poolas on kogutud neli aruannet üksikjuhtudest,
mil tihased on väidetavalt nahkhiiri söönud.

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Wed, 16 Sep 2009 21:51:41 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5358] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas nahkhiirtest (fwd)

---------- Forwarded message ----------
Date: Wed, 16 Sep 2009 21:41:45 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: Nahkhiirehuvilised <nhh@elfond.ee>
Subject: Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas nahkhiirtest

Talvituvad nahkhiired on ohus
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Talvituvad nahkhiired on alati ohus, sest nad on abitud, ei saa end kaitsta. Neid süüakse üpris tihti, kui nad magavad vastavas kohas.

Kõige drastilisem näide minu 34-aastases looduseuurimise kogemuses on küllap pärit ühest talvepäevast, kui külastasin üht väikest põllukeldrit Hälvatis, Lihula lähedal Läänemaal. Selles keldris (mõõtmetega ca 2 x 1,5 x 1,7 m) talvitus seintel ja lae all igal talvel 11-18 nahkhiirt -- nende andmete poolest oli see kelder ilmselt kõige tihedamini asustatud keldri-tüüpi talvituspaik Eestis. Nahkhiired olid harjunud talvituma selles keldris, mille uks oli alati suletud ning puudus häiriv mõju inimese poolt -- nõnda, aasta-aastalt, suurenes seal talvekoloonia. Kuid ühel talvel keldrit külastades oli keldriuks lahti. Talvituvaid nahkhiiri seintel polnud. Mida keldrist leida võis, olid söödud nahkhiirte jäänused põrandal olevate hiireurgude juures. Nende andmete põhjal oli võimalik tuletada pilt toimunu kohta. Esiteks, et inimene oli keldriukse lahti teinud, siis tuli keldrisse pakane ning õhutemperatuur langes seal alla kriitilise taseme. Teiseks, külma tõttu nahkhiired ärkasid talveunest ja hakkasid otsima soojemat kohta. Keldrist välja lennata ei saanud nad ilmselt seetõttu, et väljas oli veelgi külmem või et lähikonnas ei teadnud nad leiduvat sobivat talvituspaika. Seejärel pugesid nad põrandal asuvatesse hiireurgudesse jm pragudesse, kus oli soojem kui seinte ja lae piirkonnas -- nii päästsid nad oma elu. Ent mitte kauaks, sest põrandapragudesse peitununa söödi nad ära talveund mitte magavate pisikiskjate poolt -- söödi ära kõik, kogu koloonia, sh vanurid, kes olid rõngast kandnud üle 10 aasta. Pärast seda talve pole nahkhiirte talvekoloonia endine suurus selles keldris ilmselt taastunud. Ning rõngastamismeetodil määratud põhja-nahkhiire vanusrekord kogu Lääne-Eesti kohta (mäletamist mööda vist 14 aastat) kuulub seniajani loomale, kes selles keldris tol talvel ära söödi. Arvata võib, et ilma liigi _Homo sapiens_ vahelesegamiseta (kes eelkirjeldatud katastroofiahela käivitas -- "kõigest" avades keldriukse, ei miskit suuremat pattu!) oleks põhja-nahkhiire vanusrekord Lääne-Eestis tunduvalt kõrgem; nõndasiis -- ühe liigutusega palju lõppe korraga: koloonia elu lõpp, asurkonna vanima isendi lõpp, aastakümneid kestnud teadustöö katkemine.

Piusas on olnud talvi, mil mõni lihatoiduline mittetalvituv väikeimetaja (kärplane, näriline või putuktoiduline) spetsialiseerus "kivihunnikutes" ja madalamates seinapragudes talvituvatele nahkhiirtele. Taolisel talvel koopas nahkhiiri loendades leidsime kümneid nahkhiirejäänuseid -- enamasti olid nahkhiired "kivihunnikutest" (liivakivi- ja savikamakate hunnikud) välja tiritud ja sealsamas ära söödud, järel vaid küünarvarred ja veidi nahka. Harilikult olid need põhja-nahkhiired, kuid oli ka veelendlasi.

Piusa Suure koopa "saalis" (ruum M), lähimast koopaavast üle 100 m kaugusel maa all, püüdsin lihatükkidega varustatud vedrulõksudega kaks kaelushiirt. Teisedki perekonna _Apodemus_ liigid on sageli lihatoidulised. Nt 1990ndate algul Iisaku lähedal põldudel leidunud suured põhukuhjad kubisesid sügiseti juttselg-hiirtest -- neid oli seal nõnda palju, et kuhjad sõna otseses mõttes häälitsesid ja nende pind liikus. Õhtul kuhja pandud lõksudes olid hommikul vaid saagi jäänused -- näljased juttselg-hiired (ilmselt) olid oma lõksujäänud kaaslased kinni pistnud.

Sama toitumiskäitumist võib täheldada ka lõunapoolses Euroopas, kus näriliste arvukus paiguti väga kõrge. Nt Kesk-Krimmis ei saanud ma 1990. aasta augusti algul põlluserva põõsastesse pandud lõksuliinist hommikul mitte ühtegi tervet looma -- kogu saagist olid järel vaid naharibad. Biotoop oli _Apodemus sp_ oma (liiki pole teada, kuid selle perekonna liike võib seal elada mitu, midagi kaelushiire-taolist igatahes). Toimunu oli mulle korralik õppetund (nagu enamasti iga väljas käidud päev või öö): sain teada, et oleksin pidanud lõkse kontrollima juba nt tund pärast ülespanekut, siis oleks saak olnud ilmselt veel terve. Ent see õppetund (nagu sageli) osutus vaid tagantjärele tarkuseks, sest meie teadlasrühm viibis ekspeditsioonil ühes piirkonnas vaid ühe öö. Nõnda, õppinuna, jäin ometi ilma teabest, et mis liiki _Apodemus_ seal elas ja muidugi ei saanud ma sealt ka mitte ühtegi eksemplari pisiimetajate teaduskogu jaoks (nõnda oli selle püügikoha puhul ekspeditsioon sisuliselt nurjunud). Kirjutan toonaseid detaile siin osalt seepärast, et minu sammude järgijad teaksid arvestada pisiimetajate taolise (kiskjaliku) käitumisega ning võiksid õppida siit, et edaspidi mitte korrata mu nurjunud üritust.

Matti Masing, loodusteadlane

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Wed, 16 Sep 2009, Lauri Lutsar wrote:

> Tere!
>
> Lisaks siia juurde, et Piusa koobastes pole haruldane leida karihiirte
> poolt
> söödud nahkhiiri. Otseselt pole ma peale sattunud karihiirele, kes
> talveunes
> nahkhiirt näksiks, kuid tõenduseks selle kohta on pooleldi söödud
> nahkhiired,
> kelle roideid pole "röövloom" suutnud läbi hammustada. Ja karihiiri olen
> näinud koobastes jooksmas.
>
> Lauri
>
> 15 Sep 2009 kell 1:51 kirjutas Matti Masing:
>
> > Kui küsimus on "kes keda?", siis on ilmne, et tihane jääb peale, sest
> > tema pole talveunes, nahkhiir aga on. Oleks tihane talvituv loom,
> > küllap tuldaks tedagi hammustama, toksima või muul viisil nottima.
> > Talvituvad nahkhiired on pidevas ohus (kuni 8 kuud aastas, poole oma
> > elust!) -- ja seda mitte niivõrd lindude kui imetajate ning eriti
> > liigi _Homo sapiens_ käitumise tõttu.

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Thu, 17 Sep 2009 16:21:07 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "'loodusaeg@lists.ut.ee'" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5363] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas

Inimesest mõjutatud loodus
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Thu, 17 Sep 2009, Aleksei Lotman wrote:

> Ilma inimesete poleks seda keldrit, kus nahkhiired nii pikalt rõõmsalt
> talvitusid olemas. Ega ka Piusa koopaid. See pole öeldud nahkhte talvise
> häirimise õigustamiseks, vaid lihtsalt täpsustuseks.

Jah, see on õige. Eestimaa loodus on ammugi inimesest mõjutatud. Sellega on inimene endale võtnud ka vastutuse, mida ta peab kandma. Inimesel tuleb käia looduses ja õppida seal tekkivaid suhteid oma tegevuse ja elusorganismide vahel. Sellega võiks tegeleda ka tänapäevane loodusteadus. Ent seegi tegevus eeldab huviliste ja ressursside püsivat olemasolu. Kui neid ei jätku, siis surevad elustikuliigid välja, ilma et inimene seda üldse teaks. Nõnda ei teki tal teadmist ka oma vastutusest (surnuaial puuduvad hauamärgid), nõnda käitub ta lollikesena planeedil Maa.

Siinkohal kõigest üks näide Eestimaa tegelikkusest, siinse _Homo sapiens'i_ võimekusest oma vastutust kanda aastal 2009. Hiljutine Maanteeameti keeldumine aktuaalsest inimmõju uuringust kaitsealuste nahkhiirte talvekolooniale (sellekohase teate saatsin Loodusaja listi kahe päeva eest) suurendab eesti inimühiskonna teadmatust oma mõjudest loodusele, mitte ei vähenda seda. Parem on jääda lollikeseks, siis on kergem elada. Kahjuks teeb aktiivselt loodusesse sekkuv lollike loodusele palju kahju.

Nahkhiired kolivad keldritesse talvituma, kui leiavad seal sobivaid talvitumistingimusi. Nad kolivad elama vanadesse mõisaparkidesse ja asustavad metsaäärseid hooneid, kui inimene on hävitanud põlismetsa, nende põlise kodu. Nõnda loodavad nad jääda ellu inimese kujundatud maastikus -- sest muud võimalust neil selleks pole. Taolised kohastumused on evolutsioonis tekkinud kõigil organismidel. Kellel ei tekkinud, need on ammu välja surnud või pole nad saanud sündidagi.

Matti Masing, loodusteadlane, looduse õiguste eest seisja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Thu, 17 Sep 2009, Aleksei Lotman wrote:

> Ilma inimesete poleks seda keldrit, kus nahkhiired nii pikalt rõõmsalt
> talvitusid olemas. Ega ka Piusa koopaid. See pole öeldud nahkhte talvise
> häirimise õigustamiseks, vaid lihtsalt täpsustuseks.
>
> \ -----Original Message-----
> \ From: Matti Masing [mailto:matti@ut.ee]
> \ Sent: Wednesday, September 16, 2009 9:52 PM
> \ To: list: Loodusaeg
> \ Subject: [LA:5358] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased
> \ toitumas nahkhiirtest (fwd)
> \
> \
> \ Arvata võib, et ilma liigi _Homo sapiens_ vahelesegamiseta
> \ (kes eelkirjeldatud katastroofiahela käivitas -- "kõigest"
> \ avades keldriukse, ei miskit suuremat pattu!)
> \ oleks põhja-nahkhiire vanusrekord Lääne-Eestis
> \ tunduvalt kõrgem; nõndasiis -- ühe liigutusega palju lõppe
> \ korraga: koloonia elu lõpp, asurkonna vanima isendi lõpp,
> \ aastakümneid kestnud teadustöö katkemine.
>
>
> ========================================
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> http://loodusaeg.blogspot.com/

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sat, 19 Sep 2009 13:10:24 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5370] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas (fwd)

Evolutsioon kogu oma ilus
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Eelneva vahekokkuvõtteks (sest kas saab olla lõplikku kokkuvõtet?) sobiks esitada mõned küsimused. Lootuses, et neile leiduvad ka vastused. Vastused, mis aitavad ehk sammuda edasi.

Miks on nii, et kõik nahkhiired ei ela talve üle? Need, kelle talvituskoht paikneb sügavamal koopas, kus valitseb täielik pimedus, ei lange iial tihaste rünnaku või ajutise pakase ohvriks. Ent neid võivad varitseda muud ohud. Ohud, mida on võimalik kirjeldada, kui uurida nahkhiirte talvitumist -- seega mitte istudes toas vaid minnes toast välja, minnes välja ka kõige käredama pakasega.

Miks läksid 129 britti admiral Franklini juhtimisel otsima Loodeväila? Miks ei istunud nad oma kodus Britannias, kus neid ei ähvardanud ei külmumine, pliimürgitus ega skorbuut? Miks ei nautinud 59-aastane meremees erruminekut oma soojas kodus, armastava naise embuses?

Selles avaldub ühtaegu nii "issanda loomaaia" suurus kui ka "asurkonna vaba tahe". Selles avaldub evolutsioon oma eheduses.

Ning lõpuks saab täiendava ent mitte iial lõpliku vastuse ka küsimus _"Why did chicken cross the road?" ... It didn't. The road crossed them._

Ent milleks vestelda neist asjust, miks siin ja just praegu? Sest kogemus on juttudes. Ja kus siis veel või millal?

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Thur, 17 Sep 2009, Matti Masing wrote:

> On Thu, 17 Sep 2009, Aleksei Lotman wrote:
>
> > Ilma inimesete poleks seda keldrit, kus nahkhiired nii pikalt rõõmsalt
> > talvitusid olemas. Ega ka Piusa koopaid. See pole öeldud nahkhte talvise
> > häirimise õigustamiseks, vaid lihtsalt täpsustuseks.
>
> Jah, see on õige. Eestimaa loodus on ammugi inimesest mõjutatud. Sellega on
> inimene endale võtnud ka vastutuse, mida ta peab kandma. Inimesel tuleb käia
> looduses ja õppida seal tekkivaid suhteid oma tegevuse ja elusorganismide
> vahel. Sellega võiks tegeleda ka tänapäevane loodusteadus. Ent seegi tegevus
> eeldab huviliste ja ressursside püsivat olemasolu. Kui neid ei jätku, siis
> surevad elustikuliigid välja, ilma et inimene seda üldse teaks. Nõnda ei
> teki tal teadmist ka oma vastutusest (surnuaial puuduvad hauamärgid),
> nõnda käitub ta lollikesena planeedil Maa.
>
> Siinkohal kõigest üks näide Eestimaa tegelikkusest, siinse _Homo sapiens'i_
> võimekusest oma vastutust kanda aastal 2009. Hiljutine Maanteeameti
> keeldumine aktuaalsest inimmõju uuringust kaitsealuste nahkhiirte
> talvekolooniale (sellekohase teate saatsin Loodusaja listi kahe päeva eest)
> suurendab eesti inimühiskonna teadmatust oma mõjudest loodusele, mitte ei
> vähenda seda. Parem on jääda lollikeseks, siis on kergem elada. Kahjuks
> teeb aktiivselt loodusesse sekkuv lollike loodusele palju kahju.
>
> Nahkhiired kolivad keldritesse talvituma, kui leiavad seal sobivaid
> talvitumistingimusi. Nad kolivad elama vanadesse mõisaparkidesse ja
> asustavad metsaäärseid hooneid, kui inimene on hävitanud põlismetsa, nende
> põlise kodu. Nõnda loodavad nad jääda ellu inimese kujundatud maastikus --
> sest muud võimalust neil selleks pole. Taolised kohastumused on
> evolutsioonis tekkinud kõigil organismidel. Kellel ei tekkinud, need on
> ammu välja surnud või pole nad saanud sündidagi.
>
> Matti Masing, loodusteadlane, looduse õiguste eest seisja
>
>
> On Thu, 17 Sep 2009, Aleksei Lotman wrote:
>
> > Ilma inimesete poleks seda keldrit, kus nahkhiired nii pikalt rõõmsalt
> > talvitusid olemas. Ega ka Piusa koopaid. See pole öeldud nahkhte talvise
> > häirimise õigustamiseks, vaid lihtsalt täpsustuseks.
> >
> > \ -----Original Message-----
> > \ From: Matti Masing [mailto:matti@ut.ee]
> > \ Sent: Wednesday, September 16, 2009 9:52 PM
> > \ To: list: Loodusaeg
> > \ Subject: [LA:5358] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased
> > \ toitumas nahkhiirtest (fwd)
> > \
> > \
> > \ Arvata võib, et ilma liigi _Homo sapiens_ vahelesegamiseta
> > \ (kes eelkirjeldatud katastroofiahela käivitas -- "kõigest"
> > \ avades keldriukse, ei miskit suuremat pattu!)
> > \ oleks põhja-nahkhiire vanusrekord Lääne-Eestis
> > \ tunduvalt kõrgem; nõndasiis -- ühe liigutusega palju lõppe
> > \ korraga: koloonia elu lõpp, asurkonna vanima isendi lõpp,
> > \ aastakümneid kestnud teadustöö katkemine.
> >
> >
> > ========================================
> > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> > http://loodusaeg.blogspot.com/
>
> ========================================
>
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
>
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
>
> http://loodusaeg.blogspot.com/

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Thu, 8 Oct 2009 14:19:37 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: Re: [LA:5449] Re: tuumajaam

Tulemus kui jutlus kantslist ...
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Mon, 5 Oct 2009, Rein Einasto wrote:

> Kui hagi lükatakse tagasi sellel ettekäändel, et see (näit neg
> keskkonnamõju) ei häiri sind ISIKLIKULT, pole sul kohtusse asja, nagu
> kinnitasid Sakala seadusvastase lammutuse kohtusse andmise katsed, sest
> seadused on just nii koostatud, et neid võib eirata (JOKK), võimukandjatel
> on piiramatu võimalus võimu kuritarvitada. Sellised neoliberitest
> võimukandjad on kodanikuühiskonna varjatud vaenlased. Seda võimu murda
> pole kerge, aga ükskord see tuleb niikuinii, sest vabaturu-kapitalismiga
> raskelt haavatud maailm nõuab inimkonnalt ökoloogilisi ja sotsiaalseid
> piiranguid ellujäämiseks.

> Esiplaanile tõstetakse vaimsed, eriti eetilised väärtused - HOOLIVUS ja
> ÕIGLUS. VAIMSE KESKKONNA REOSTUS on meie üldhädade ühine nimetaja. Küllap
> ka Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need probleemid oma
> ainevaldkonda.

Pole küll näha kuidas see eetiliste ja vaimsete väärtuste esiplaanile tõstmine käib otsustajate peades. Siinsest arutelust saan mina aru, et riigipoolne soov loodust tulemuslikult kaitsta meil seniajani puudub.

Looduskaitse seadus ja ilmselt teisedki seadused ei ütle, et looduskaitse taastamiseks Eestis on vaja esiplaanile tõsta eetilisi ja vaimseid väärtusi. Põhiseadus näib seda suunda küll toetavat, ent "juristide ja co" maailmas on igapäevaste otsuste tegemisel aluseks ikka sellesama "juristide ja co" poolt koostatud tavaseadused ja muud (st kellelegi otseselt kasulikud) asjaolud, mitte Põhiseadus. Ja kui Põhiseadus käsib loodust kaitsta, kuid Looduskaitse seadus ei nõua eetiliste väärtuste esiplaanile tõstmist otsustajate peades, siis lähtutakse viimasest.

No kes neid siis tõstab ja kes neid selleks kohustab? Mitte keegi!

Siinsest arutelust sain samuti teada, et looduskaitse elluviimiseks on nüüd vaja mingeid ilma ressurssideta jõustruktuure, kelle survel riigi poolt rahastatud ametkonnad oma meelt parandama hakkavad. Kõlab kui jutlus kantslist ... Aga kus on tulemus? Tulemust ju pole! Milleks siis jutlus??

> ... Küllap ka Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need
> probleemid oma ainevaldkonda.

Ja kes on tal seda keelanud eelnevad 30 aastat? Nõnda küll edasi sammuda pole võimalik.

Kokkuvõttes on onu Matti osutunud jälle oma ajast ees olevaks 30, 50 või 200 aastat. Kuid tolku pole sellest ju ei looduskaitsele ega kellelegi muule. Elustikuliigid ja -kooslused võivad jätkuvalt välja surra. Ning mitte ükski seadus ei suuda seda takistada.

P.S. Üks võimalik lahendus, mis pakutud üle 15 aasta tagasi, kuid vaevalt, et praegugi seda soovitakse rakendada: Looduskaitse seadust võiksid koostada parimad looduse tundjad ja looduse kaitsmisest huvitatud isikud, mitte "juristid ja co" (st looduse vaenlased).

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Mon, 5 Oct 2009, Rein Einasto wrote:

> Lubatagu vastu väita: kui trükisõnale pole kohustust reageerida, on
> sõnaõigus mõjuta õigus ega kohusta kedagi millekski, nagu Eesti
> õiguspraktika kinnitab. Kui hagi lükatakse tagasi sellel ettekäändel, et
> see (näit neg keskkonnamõju) ei häiri sind ISIKLIKULT, pole sul
> kohtusse asja, nagu kinnitasid Sakala seadusvastase lammutuse kohtusse
> andmise katsed, sest seadused on just nii koostatud, et neid võib eirata
> (JOKK), võimukandjatel on piiramatu võimalus võimu kuritarvitada. Sellised
> neoliberitest võimukandjad on kodanikuühiskonna varjatud vaenlased. Seda
> võimu murda pole kerge, aga ükskord see tuleb niikuinii, sest
> vabaturu-kapitalismiga raskelt haavatud maailm nõuab inimkonnalt
> ökoloogilisi ja sotsiaalseid piiranguid ellujäämiseks. Esiplaanile
> tõstetakse vaimsed, eriti eetilised väärtused - HOOLIVUS ja ÕIGLUS. VAIMSE
> KESKKONNA REOSTUS on meie üldhädade ühine nimetaja. Küllap ka
> Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need probleemid oma
> ainevaldkonda.
> Rein Einasto
>
> Matti Masing wrote:
> >
> > On Mon, 5 Oct 2009, Val Rajasaar wrote:
> >
> > > Kodanikeühendustest ja avalikust sektorist rääkides, siis sõna- ja
> > > kaebeõigus on seadustega tagatud, kuid avalik sektor peab seal
> > > toimetama nn. ükt (ühiskondlikult kasuliku töö) korras, oma tegeliku
> > > töö kõrvalt aega varastades ja kasutades oma isiklikke tulusid, et
> > > palgata juriste ja advokaate, kui vaja. Seega võrdsetest võimalustest
> > > ei saa palju juttu olla,
> >
> >
> > OIV-ESEKT
> > :::::::::::::::::::::::::
> >
> > Jah, see on tõsine probleem. Huvilised, kes oma vabast ajast ja ainult
> > oma ressurssidega ühiskonna jaoks tööd teevad, ei saa mitte kuidagi
> > tegutseda samaväärselt palgatud ekspertidega. Pealegi, väga sageli ei
> > saa huvilised kasutada otsustajate ringis liikuvat olulist infot.
> >
> > Üks värske näide tänavusest Maanteeameti tellimusest nahkhiirte
> > liikumise uuringule Tallinn-Keila maantee piirkonnas. Uuringut tellides
> > ei teatanud Maanteeamet kava koostajale, et tal on eelarve jaoks kindel
> > piir. Pärast lükkas Maanteeamet uuringukava tagasi, tuues põhjenduseks
> > talle mittesobiva eelarve. Seega jäi uuring tänavu tegemata, olulise info
> > meelega varjamise tõttu. Mis järgmisel aastal saab, ei tea.
> >
> > Arvatavasti on taolisi näiteid küllaga, kuid mina tean praegu rääkida
> > vaid oma ühest kogemusest. Ilmselt pole Eestis seadust, mis kohustaks
> > kedagi Maanteeametit selle tegevuse eest vastutusele võtmast. Või kui
> > seadus on olemas, siis puudub rakndaja. Üksnes huvilised seda ilmselt
> > teha ei saa, tulemuslikult küll mitte, selleks on vaja ikka eksperte
> > kohtuasjades jm.
> >
> > Mulle tundub, et eelkirjeldatud mehhanism on Eestimaal laialt levinud.
> > Seda kasutatakse, et takistada avalikkuse ja ebasoovitavate ekspertide
> > osalemist otsuste tegemisel. Sisuliselt on see umbes sama mis JOKK, kuid
> > täpsuse huvides tuleks kasutada siin muud terminit, nt OIV-ESEKT
> > (olulise info [meelega] varjamine, eesmärgiga saada endale kasulik
> > tulemus).
> >
> > Kas selle nähtuse kohta on olemas midagi seadustes? Vaja oleks, siis
> > saaks ehk liikuda sammukese võrra edasi.
> >
> > Matti Masing, vaatleja
> >
> >
> > On Mon, 5 Oct 2009, Val Rajasaar wrote:
> >
> > > Tere! Võtan kinni Paevana arvamuse lõpulausest, et kommenteerida.
> > >
> > > Kodanikeühendustest ja avalikust sektorist rääkides, siis sõna- ja
> > > kaebeõigus on seadustega tagatud, kuid avalik sektor peab seal
> > > toimetama nn. ükt (ühiskondlikult kasuliku töö) korras, oma tegeliku
> > > töö kõrvalt aega varastades ja kasutades oma isiklikke tulusid, et
> > > palgata juriste ja advokaate, kui vaja. Seega võrdsetest võimalustest
> > > ei saa palju juttu olla, kuigi kõik võimalused kaasa rääkida on
> > > justnagu olemas. Kuidagi peaks olema tagatud finantsiline toetus
> > > avalikule sektorile sellistes protsessides (kuidas küll avalikule
> > > sektorile veel ka ajabilanssi juurde hankida või kaasa aidata oma
> > > sellistes vaidlustes osalemise tulemusena tegemata jäänud tööga seotud
> > > murede lahendamisel, mis enamasti paljudel haakuvad nii-ehk-naa
> > > ükt-alaste asjadega, seegi on ülekoormatud aktiivsetel inimestel
> > > põhimure), kas riigilt, või hoopis antud juhul Eesti Energialt vt.
> > > mis-iganes loodus- ja maakasutust võimsalt muuta soovivalt arendajalt?
> > >
> > > Avalik hääl on kõva sõna, aga ta on paraku üsna vaikne, sest inimesed
> > > oma elude ja tööde kõrvalt ei jaksa, kuigi tahaksid. Arendusest
> > > huvitatud institutsioonidel on selleks palgatud inimesed ja töörühmad.
> > > Ise olen üle 10 aasta aktiivselt osalenud igasuguste planeeringute
> > > täiendamisel ja ettepanekute tegemisel, aruteludel jne. Sinna võib
> > > sumbuda kogu oma elu, ükt korras. Nii ei saa loota, et avalik sektor
> > > on piisavalt hästi ette valmistanud oma seisukohad. Nad ei jõua, neil
> > > pole finantsi ega aega, nad tahavad oma päristööd teha ja oma elu
> > > elada rahulikult, ilma et peaks pidevalt valvekoerana kõiki
> > > planeeringuid ja arenguid jälgima, mis pealegi ei ole piisavalt hästi
> > > avalikustatud siiani. Osaletakse mõnes protsessis ja siis on jõud, aeg
> > > ja raha otsas. Lõpuks tekib tunne, et võitled tuuleveskitega, sest
> > > korraliku töötasu eest palgatud spetsialistid teevad kindlasti
> > > põhjalikuma töö, kui avalik sektor ükt-korras teha suudab. Ei ole meil
> > > veel tugeva kodanikuühiskonna jaoks vundamenti -- valmisolek on
> > > kindlasti kolmandal sektoril, aga paraku väljendub see paljuski vaid
> > > meeleheitliku viimase katsena midagi natukenegi mõjutada, aga ei saa
> > > tagada põhjalikult läbianalüüsitud ja argumenteeritud seisukohta.
> > >
> > > Edenemist!
> > > Val Rajasaar
> > >
> > >
> > > Rein Einasto wrote:
> > > > Just seda olen rõhutanud, et geoloogilise uurimise vastu ei saa
> > > > midagi olla, ühe süvapuuraugu rajamine Pakrile ja selle südamiku
> > > > süvauuringud on üldgeoloogilise tausta paremaks mõistmiseks
> > > > tervitatavad, kuigi jaama Pakrile kunagi ei tohi rajada säästlikku
> > > > elukorraldust taotledes, et jahutusvett linna kütteks kasutada;
> > > > kaitsealast, pärandmaastike ja ainulaadse looduse kaitsmise
> > > > vajadusest kõnelemata.
> > > > Enne kui otsustada üldse tuumajaam rajada, tuleb teha tõsiseid
> > > > uuringuid, aru pidada kõrgspetsidega, mis võtab aastaid, selleks
> > > > ajaks on maailm täiesti teine, selliseid otsuseid ennatlikult teha
> > > > oleks kõlvatu äri soosimine, seega korruptsioon, mis Eestis küll
> > > > sageli seadustega katstud (JOKK).
> > > > Vajame tugevat kodanikuühiskonda, kus kodanikeühendustel oleks
> > > > avaliku ruumi planeerimisel sõna- ja kaebeõigus
> > > >
> > > > Rein Einasto
> > > > paevana
> > > >
> > > > ========================================
> > > > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> > > > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> > > > http://loodusaeg.blogspot.com/
> > > >
> > >
> > > ========================================
> > > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> > > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> > > http://loodusaeg.blogspot.com/
> > >
> >
> > ========================================
> >
> > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> >
> > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> >
> > http://loodusaeg.blogspot.com/
>
>
> ========================================
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> http://loodusaeg.blogspot.com/