Edasisi mõttearendusi liigi _Homo sapiens_ arengute teemal (pärast 18.6.2009)

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Wed, 26 Aug 2009 22:24:25 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5289] [KOD:1109] Re: Elu väljakutses: materiaalsuse ja spirituaalsuse ühendamine (fwd)

Arenemise võimalikkus ja võimatus
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(ehk onu Matti väljakutse uitamiseks filosoofilistel radadel)

Tere! Lisan oma kommentaarid.

> Põhimõtteliselt võime elada kahte tüüpi elu: matkivat või loovat.
> Jäljendamises pole midagi halba - niimoodi õpivad lapsed ja
> täiskasvanudki,
> niimoodi on, põlvest põlve, kumuleerunud kultuur. Kuid kui täiskasvanueas
> jäämegi ainult "järele ahvima", muutub elu rutiinseks, igavaks ja tühjaks.
> Ja kuna see on vastuolus igaühes varjuva inimpotentsiaaliga, viib see
> varem või hiljem "elumõtte kaotamisena". Kaasaja maailm on Kaoses just
> sellepärast,
> et inimeste julgus olla loov ja seista oma kõrgemate vajaduste eest on maast
> madalast lämmatatud. Inimesed on massiliselt paisatud õpitud või päritud
> abitusse, sõltuvusse rahast, pankadest, tööandjatest, meditsiinist,
> E-toidust, energiamonopolidest jms, teadmata enam midagi muud tahtagi.

Jah, see on õige, liigile _Homo sapiens_ (HS) omane. Ning mitte ainult praegu vaid alati. Kui sellest käitumisest vabaneda, siis ilmselt on tegemist muu elukaliigiga. Asi pole siin mitte "kaasaja maailmas", "mõtlejate omapäras" või muus sarnases, asi on liigis HS tervikuna – kuidas ta on evolutsioneerunud ja suutnud (ainsa inimliigina planeedil Maa; kõik ülejäänud on kas ammu välja surnud või pole nad üldse tekkinud) seni veel elus püsida.

> Meil on valida, kas variseda Elu "tumedate löökide" all, õppida märkama ja
> vastu võtma Elu väljakutseid (kui võimalusi) või - ESITADA ISE Elule
> väljakutseid nii keha, hinge kui ka vaimu tasandil: psüühilisi,
> sotsiaalseid, spirituaalseid, seksuaalseid, majanduslikke, poliitilisi
> jne.

No ega meil ikka väga palju valida pole. Uueks inimliigiks muutuda? Kuid see võtab aega vähemalt sada tuhat aastat. Minul isiklikult nõnda palju aega areneda pole. Aga teil?

> Käesoleva seminari eesmärgiks on uurida ja teadvustada selgemalt just
> viimast. See tähendab siseneda senisest hoopis dünaamilisemasse,
> "energeetilisemasse", põnevamasse, võimalusterikkamasse tegelikkusse, mis
> pakub senisest hoopis sügavamat täitumust nii iseendas kui inimsuhetes.
> Õppides esitama väljakutseid vastavalt oma vajadustele hakkame kogema Elu
> erakordseid vastuseid neile. Need vastused ei pea üldsegi mitte olema
> alati jaatavad, kuid nende kaudu leiame enda ümber suundi, milles ennast
> murranguliselt avardada. Nõnda on meie loovus on kui vesi, mis liigub
> kergema vastupanu teed. Me loome "pööriseid", millega maailm ühel või
> teisel moel kaasa tuleb, meiega koos "pöördesse läheb" - me loome uut "oma näo
> järgi".

Kõik see "põnevam" ja "võimalusterikkam" on reaalsuses võimalik teatavatel tingimustel. Nt oli baltisakslastel võimalus tegeleda loodusteadustega ja sellega nad ka tegelesid. Eesti inimesel polnud seda võimalust, ja nõnda ta sellega sajandite vältel ka ei tegelenud ning on ses asjas oma _Homo sapiens estonicus_'e liistude juurde enamjaolt jäänud seniajani (erandeid muidugi on, nagu peaaegu igas asjas). Vaja oli jääda ellu -- selleks tuli pingutada ning etteantud "boreaalsel põllul" rügada. Vanas Kreekas said filosoofiaga tegeleda vaid jõukatest perekondadest pärit indiviidid, keda muidugi ei saanud olla väga palju. Jne. Ning lisaks veel liigi HS arenguloos tekkinud paratamatus -- et kui suur osa asurkonna isendeist võivad olla loojad (keda ühiskond kui tervik välja kannatab, st nt üleloomingulisuse hoos nälga ei sure) ning kui suur osa peavad olema inimkarjas lihtsad käsutäitjad.

Arenguteedel (kuhu nad ka ei viiks) jõudu soovides,

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Wed, 26 Aug 2009, Peeter Liiv wrote:

> Veel on vabu kohti internetiseminarile
>
>
> ELU VÄLJAKUTSES: MATERIAALSUSE JA SPIRITUAALSUSE ÜHENDAMINE
>
>
> ELU VÄLJAKUTSES on 10-päevane eksperimentaalne internetiseminar, mis
> avastab
> Elu uut, kõrgloomingulist mõõdet. Sellist elu on elanud kõik loovisikud,
> keda kaasajal hakatud nimetama ka ~Dsädeinimesteks~T. Sellist elu elavad
> uued loomingulised Kogukonnad.
>
> Põhimõtteliselt võime elada kahte tüüpi elu: matkivat või loovat.
> Jäljendamises pole midagi halba ~V niimoodi õpivad lapsed ja
> täiskasvanudki,
> niimoodi on, põlvest põlve, kumuleerunud kultuur. Kuid kui täiskasvanueas
> jäämegi ainult ~Djärele ahvima~T, muutub elu rutiinseks, igavaks ja
> tühjaks.
> Ja kuna see on vastuolus igaühes varjuva inimpotentsiaaliga, viib see
> varem
> või hiljem ~Delumõtte kaotamiseni~T Kaasaja maailm on Kaoses just
> sellepärast,
> et inimeste julgus olla loov ja seista oma kõrgemate vajaduste eest on
> maast madalast lämmatatud. Inimesed on massiliselt paisatud õpitud või päritud
> abitusse, sõltuvusse rahast, pankadest, tööandjatest, meditsiinist,
> E-toidust, energiamonopolidest jms, teadmata enam midagi muud tahtagi.
>
> Meil on valida, kas variseda Elu ~Dtumedate löökide~T all, õppida märkama
> ja vastu võtma Elu väljakutseid (kui võimalusi) või - ESITADA ISE Elule
> väljakutseid nii keha, hinge kui ka vaimu tasandil: psüühilisi,
> sotsiaalseid, spirituaalseid, seksuaalseid, majanduslikke, poliitilisi
> jne.
>
> Käesoleva seminari eesmärgiks on uurida ja teadvustada selgemalt just
> viimast. See tähendab siseneda senisest hoopis dünaamilisemasse,
> ~Denergeetilisemasse~T, põnevamasse, võimalusterikkamasse tegelikkusse,
> mis pakub senisest hoopis sügavamat täitumust nii iseendas kui inimsuhetes.
> Õppides esitama väljakutseid vastavalt oma vajadustele hakkame kogema Elu
> erakordseid vastuseid neile. Need vastused ei pea üldsegi mitte olema
> alati jaatavad, kuid nende kaudu leiame enda ümber suundi, milles ennast
> murranguliselt avardada. Nõnda on meie loovus on kui vesi, mis liigub
> kergema vastupanu teed. Me loome ~Dpööriseid~T, millega maailm ühel või
> teisel moel kaasa tuleb, meiega koos ~Dpöördesse läheb~T ~V me loome uut ~Doma
> näo järgi~T.
>
> Tegelikult on vaid kaks võimalust : olla Elust krussis või pöördes. Me
> oleme harjunud, et Loojaid vaid matkitakse ~V täna on aeg avastada Looja
> iseendas.
> Vähe sellest: aeg avastada seejärel ka koosloome sünergia. Sooviksid Sa
> luua nt Teistsugust Maailma ~V majanduslikult turvalist, uusi inimsuhteid
> avastavat ning igaühe vaimset potentsiaali äratavat? Sooviksid sa osaleda
> ülipõnevas eksperimendis materiaalsuse ja spirituaalsuse ühendamiseks? Kui
> ma ütleksin Sulle, et see on juba täna võimalik, siis kas tajuksid seda
> enda jaoks Väljakutsena?
>
>
> Teemasid
>
>
> Spirituaalsus:
>
> Mehelik ja naiselik - yin-yang eripärast
>
> Mis äratab loovuse?
>
> Alustada väljakutsetega?
>
> Sealpool samastumisi - vabanemine sõltuvusist
>
> Peadpööritaval Piiril
>
> Pooluste ühendamine ~V oksüümoronid
>
> Vägi meie keeles
>
> Tunnete Tohutu Ruum
>
> Mõtlemise kirkus
>
> Teekond Tundmatusse
>
> Tervekssaamine ~V Haavatud Tervendaja
>
> Vägi - Saladuste Saladus
>
>
> Materiaalsus:
>
> Valmisolek koosloomeks: Must, Hall ja Valge Hunt meis
>
> Kustpeale saab võimalikuks sünergia: Spiraaldünaamika mudel inimkonna ja
> indiviidi arengust
>
> Tunnetuse teke tegevuse käigus ja selle tarvis.
>
> Kes ei tee ~V see ei eksi
>
> Dispuudilt diskussioonile ja dialoogile, dialoogilt ~V tegevusse!
>
> Majanduse tagasivõitmine ühisloovusele: Paradiisi Projekt.
>
>
> Peeter Liiv
>
>
> Kursus toimub kinnises meililistis, kuhu iga päev saadan teese ja
> materjale
> ja kus toimub pidev arutelu. Kursuse kestel on ka kaks vestlusruumi
> (chatroom) algusega kell 21 (reeglina neljapäeval või kolmapäeval)
>
> Registreerumisest teatada minu meiliaadressil või telefonil. Kursus algab
> vastavalt grupi komplekteerumise kiirusele. Kursusetasu: 250.-

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sun, 20 Sep 2009 16:30:58 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5374] Re: MetsamXXgist e24

On Sat, 19 Sep 2009, Val Rajasaar wrote:

> Variserlik jutt teil või siis ministril, hr. Eelmaa! Arvan endiselt, et
> kuigi varasemas ajaloos on eraomanik olnud maad hoidev ja järglastele
> selle väärtusi säästev, siis tänapäeval ei ole see enam suuremas osas
> kahjuks nii. Väga suur osa tänaseist maaomanikest suundub maaüksuse
> loodusväärtuste või -varade lõppkasutusele. Kui vanaisade vastutustunne
> KÕIGIL maaomanikel alles oleks, siis mul ei oleks mitte midagi riigimaade
> müümise vastu. Kahjuks ei usu suur osa tänaseist vägevaist iseomanikest
> enam vanaisasid. Kuidas garanteerida, et ainult vastutustundlikud ja
> mõistlikku maakautust harrastavad isikud saaksid õiguse maad omada?

Moraal ja vabadus
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Jah, see on probleem. Kuidas taastada aegade möllus kaduma läinud moraali? -- see on siingi teemas vast põhiküsimus. Rääkimata sellest, et moraali tuleks edasi arendada, vastavalt tänapäeva üleilmastuva ühiskonna vajadustele. Ent kes määravad need vajadused? Ning kelle jälgedes ühiskond tervikuna kulgeb? Needki on olulised küsimused.

Kokkuvõttes jääb mulle mulje, et üleüldises vabadusejoovastuses on Eestis jätkuvalt olemas vabadus teha koledaid ja perspektiivis kahjulikke tegusid -- tegusid, mida tuleks piirata. Kahjuks puuduvad need piirajad -- nii sisemised (moraal) kui ka välimised (ühiskonna kontrolli- ja jõustruktuurid).

Vabaduse realiseerimine peaks tuginema teatavatele väärtustele; selleks on vaja inimeste ja ühiskonna teatavat arenguastet, sh võimet arvestada ühiskonna vajaduste ja looduse õigustega. Tundub, et Eestis on see arenguaste jäänud vahele -- seega hüpe vabadusse ilma vajaliku aluseta. Orjast peremeheks kohemaid!, seda nii individuaalsel kui ka rühmatasandil. Midagi head see kokkuvõttes ei too ega tähenda. Vastutusvõimetu peremees pole muud kui tühipaljas (sisult tühi, avalikkuse ees paljas) mammonaori.

> Variserlik jutt teil või siis ministril, hr. Eelmaa! Arvan endiselt, et
> kuigi varasemas ajaloos on eraomanik olnud maad hoidev ja järglastele
> selle väärtusi säästev, siis tänapäeval ei ole see enam suuremas osas
> kahjuks nii.

"Variserlik" -- kas sõnast varisema?; midagi, mis varsti variseb?

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Sat, 19 Sep 2009, Val Rajasaar wrote:

> Variserlik jutt teil või siis ministril, hr. Eelmaa! Arvan endiselt, et
> kuigi varasemas ajaloos on eraomanik olnud maad hoidev ja järglastele
> selle väärtusi säästev, siis tänapäeval ei ole see enam suuremas osas
> kahjuks nii. Väga suur osa tänaseist maaomanikest suundub maaüksuse
> loodusväärtuste või -varade lõppkasutusele. Kui vanaisade vastutustunne
> KÕIGIL maaomanikel alles oleks, siis mul ei oleks mitte midagi riigimaade
> müümise vastu. Kahjuks ei usu suur osa tänaseist vägevaist iseomanikest
> enam vanaisasid. Kuidas garanteerida, et ainult vastutustundlikud ja
> mõistlikku maakautust harrastavad isikud saaksid õiguse maad omada?
> Val Rajasaar
>
>
> Ando Eelmaa wrote:
> > Tere!
> > On igati mõistlik eeldada liigikaaslastelt pigem ausust ja häid
> > kavatsusi! Vastupidiseid veendumusi jagab vaid asotsiaal e ühiskonnast
> > väljaspool olev. Nii lihtne vastus. Miks ei peaks me ministrit uskuma,
> > lugupeetud ajakirjanikud? Kas pole nii, et ajakirjanikel on mingi
> > eetikakoodeks, mis keelab isiklikku arvamust tõena näidata ja tõenditeta
> > kedagi süüdistada?
> > Et maade müük on käivitunud, on suur sammm omandireformi lõpuleviimisel
> > Eestis. Pole kellegi huvides, et ligi 400000 hektarit "metsamaad" on
> > juba ligi 20 aastat kasutusest väljas.
> > Kadeduse ja sapiste märkuste asemel, Karnau, Vilbaste jne, palun, ostke
> > siis "vastikute välismaa kapitalistide" eest kodumaa ära ja kinkige
> > isamaale tagasi! Või tehke midagi muud patriootilist!
> > Soovin indu kõigile "patriootidele" kodumaa ostmisel ja selle edasisel
> > majandamisel! Õelate susimisest ärge hoolige!
> > Ando Eelmaa
> > EEML
> > juhatuse esimees
> >
> > ----- Original Message -----
> > *From:* Kristel Vilbaste <mailto:loodusenaine@hot.ee>
> > *To:* loodusaeg@lists.ut.ee <mailto:loodusaeg@lists.ut.ee>
> > *Sent:* Saturday, September 19, 2009 6:50 AM
> > *Subject:* [LA:5368] MetsamXXgist e24
> >
> >
> > Kas keegi listilistest oskab seletada, miks peaks ministri juttu
> > uskuma? Kas tankidiviis on juba loodud? Kas tankistide lahingut
> > juhitakse seekord Soomest või Rootsist?
> >
> > KR
> >
> >
> >
> > Jah, härra Tamkivi! (1) <http://www.e24.ee/?id=165767&com=1>
> >
> > 19.09.2009 01:36
> > Neljapäeval palus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et
> > ajakirjandus kirjutaks riigi maaoksjoneist.
> >
> > «Paisata maa tsiviilkäibesse ning leida igale maatükile kindel
> > omanik ? see on igati õige,» kiitis Tamkivi. «Paluks aktiivselt
> > seda teemat kajastada ja kutsuda inimesi osalema.»
> >
> > Ükskord ometi täitub ministri soov. Jah, härra Tamkivi, kirjutame!
> > Täna ja tuleval ja ka ületuleval nädalal.
> >
> > Varsti saame kirjutada ka maadevahetusest. Juba kuu aja pärast
> > võib kajastada eelmise keskkonnaministri Villu Reiljani võitlust
> > altkäemaksusüüdistuse vastu.
> >
> > Tamkivi kinnitas neljapäeval ka, et kindlasti ei ürita ta midagi
> > salaja teha, midagi sõpradele kätte mängida.
> >
> > Aga millegipärast ei usu ministri jutust seda viimast osa mitte
> > keegi.
> > Andrus Karnau
> >
>
> ========================================
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> http://loodusaeg.blogspot.com/
>

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Tue, 22 Sep 2009 12:16:43 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5394] Re: MetsamXXgist e24

Lahendus möödunud sajandist
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Arvan, et siinne arutelu on läinud pisut ummikusse, pehmelt öeldes.

Asi pole ju teooria võimes leida optimaalseid lahendusi/suhteid inimühiskonna käitumise jaoks maailmas ja looduses. Asi on pigem ikka mammonistliku maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid, milles mammonist ei näe enda jaoks isikliku (ajutise küll) materiaalse kasu allikat.

Nõnda jõuame taas juba läinud sajandil esitatud lihtsa lahenduse juurde, mis peaks olema arusaadav igale alghariduse omandanud kodanikule ning mis ei vaja viitamist mingitele moodsatele teooriatele ega kõdunemakippuvatele habemikele.

Metsa puhul oli ühiskonnale pakutud lahendus järgmine: kogu mets jagada laias laastus kaheks: 1) loodusmets ja 2) majandusmets. Esimest kontrolligu loodus, teist inimene. See ei tähenda, et esimeses ei võiks inimene mõõdukalt ning loodust säästvalt tegutseda (nt jalutada, mõõdukalt seeni ja marju korjata, tagasihoidlikult ümbrust fotografeerida, ehedas looduses looduse kohta teadmisi koguda -- ent kõigil neil juhtudel alati järgides teiste metsaelanike õigusi sellele elupaigale, mitte kahjustades nende eksistentsi). Samuti ei tähenda see, et inimese poolt intensiivselt kasutatav mets ei võiks olla koduks neile elustikuliikidele, kes seal hakkama saavad. Nõnda, metsa selgelt piiritledes -- eesmärkide, ülesannete ja kontrollijate-peremeeste alusel -- oleksid asjad küllap kõigile arusaadavad ja lahendatavad ilma suurema bürokraatia või nägelemiseta.

Kuid probleem on selles, et seda lihtsat skeemi ei soovitud ühiskonnas rakendada, täpsemalt: seda ei soovinud rakendada Eestis võimul olev mammonismist läbi imbunud klikk. Selle asemel sobis talle, ja sobib jätkuvalt, metsa teemal hämada, kasutades kõikvõimalikke korruptiivseid, ebamoraalseid, bürokraatlikke, juriidilisi jm riukaid, et asjad oleksid pidevalt sassis, kokkuvõttes -- et ühiskond elaks selleski mõttes puuduliku teabe tingimustes, lühidalt öeldes "pimeduses". Sest ainult pimeduses või vähemalt hämaruses saab toime panna kuritegusid; sh neid kuritegusid, mida tänapäevane korruptiiv-bürokraatlik klikk enam kuritegudeks ei nimetagi; st nende kuritegude eest polegi võimalik nõuda vastutust, neid "loata metsa istutatud maju" polegi võimalik lammutada, jne -- kuritegusid metsa ja muu looduse vastu.

Kui nüüd mõni viitab nt eilsele Reporteris näidatud saatelõigule -- kus toodi välja tõsiasi, et stalinistlikus röövlite ja mõrtsukate koonduslaagris polnud lubatud asju, mis on lubatud tänapäeval "Eesti riigis" --, et miks ei saa, saab küll toime panna kuritegusid päevavalges!, siis siin jään kindlaks oma seisukohale selles küsimuses: sel juhul on pimedus või vähemalt hämarus inimeste peades, väline päevavalgus või kuupimedus ei puutu asjasse.

Kui räägitakse metsa ja maa müügist vms, siis kus on teise osapoole õigused? Selle osapoole, keda kavatsetakse müüa? Või on metsa ja maa müük kõigest tühipaljas orjandusliku korra aegne käitumine (sest ori ju muud korda ei mõista)? Teisisõnu, mammonistliku maailma "keeles" väljendudes: kui inimene soovib müüa metsa, kas siis ostja võib olla loodus?

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Sat, 19 Sep 2009, Asko Lõhmus wrote:

> Tere!
> Käitumisökoloogia üks üldisi hüpoteese on see, et Ando Eelmaa püstitatud
> eeldus on tõesti mõistlik JUHUL, kui tollele liigikaaslasele on
> altvedamise korral võimalik vähemalt samaväärselt "tagasi teha" ja
> liigikaaslane seda teab. Meie ülikinniseks muutunud keskkonnapoliitikas
> kahjuks info ei liigu ning, arvestades ridamisi väljatulevaid altvedamisi
> (mida mainib Karnau), on äärmiselt populistlik küsida aina usaldust. Mida
> saab tavakodanik tagantjärele teha, kui ta isegi ei tea, mida erastatakse,
> kellele erastatakse, mis alustel erastatakse? Nii et mitte tema pole siin
> asotsiaalne, kui infopimeduses kujutluspilte peab looma.
> Mäletan hästi, kuidas üks praegune asekantsler kümme aastat tagasi isegi
> avalikel üritustel teatas, et looduskaitsjad on välismaiste firmade poolt
> kinni makstud, eesmärgiga Eesti majandust kahjustada. See oli idiootne ja
> solvav, nagu küllap praegused kahtlused kõigile õilsatele metsameestele,
> kellest - loodan - võimalikult paljud räägivad praeguses erastamises
> kaasa.
> Kõiki neid ka tervitades,
> ja et teistele puu pähe kukuks,
> Asko Lõhmus
>
>
> On 19 Sep 2009 at 21:52, Val Rajasaar wrote:
>
> > Variserlik jutt teil või siis ministril, hr. Eelmaa! Arvan endiselt,
> > et kuigi varasemas ajaloos on eraomanik olnud maad hoidev ja
> > järglastele selle väärtusi säästev, siis tänapäeval ei ole see enam
> > suuremas osas kahjuks nii. Väga suur osa tänaseist maaomanikest
> > suundub maaüksuse loodusväärtuste või -varade lõppkasutusele. Kui
> > vanaisade vastutustunne KÕIGIL maaomanikel alles oleks, siis mul ei
> > oleks mitte midagi riigimaade müümise vastu. Kahjuks ei usu suur osa
> > tänaseist vägevaist iseomanikest enam vanaisasid. Kuidas garanteerida,
> > et ainult vastutustundlikud ja mõistlikku maakautust harrastavad
> > isikud saaksid õiguse maad omada? Val Rajasaar

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sat, 3 Oct 2009 00:42:20 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5431] Re: MetsamXXgist e24

On Tue, 22 Sep 2009, Matti Masing wrote:

> Asi pole ju teooria võimes leida optimaalseid lahendusi/suhteid
> inimühiskonna käitumise jaoks maailmas ja looduses. Asi on pigem ikka
> mammonistliku maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid,
> milles
> mammonist ei näe enda jaoks isikliku (ajutise küll) materiaalse kasu allikat.

Evolutsioneeruv _Homo sapiens_ (HS)
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Mammonismi häda
--------------------------

Mammonismi häda ja sellest tulenev inimühiskonna üldine viletsus nii 20. kui ka 21. sajandil oli/on selles, et ühiskonna enamiku jaoks oli/on materiaalne väärtus eesmärk, mitte vahend eesmärgi saavutamiseks. Mammonismi külge klammerdununa või sinna kleepununa jäi liigi HS samm arenguteel puudulikuks.

Nõnda kehtib siingi filosoofia õpilase ammu formuleeritud printsiip: areng tähendab eesmärgi muutumist vahendiks. Ja vastupidi: vahendi muutumine eesmärgiks tähendab taandarengut. Materiaalne väärtus pole inimese jaoks seniajani muutunud vahendiks, liik HS jahib endiselt materiaalset väärtust kui eesmärki. Ehkki selleks pole tal elulist vajadust, inimühiskonna saab toita ja katta maailmas olemas olevate vahenditega, neid vahendeid jääb ülegi. Nõnda näib mammona külge kleepumise põhjus olevat "hämarus inimeste päädes ja pimedus nende tegudes"; teisisõnu: liik HS juhindub oma kujutluspiltidest, mitte maailmas eksisteerivatest reaalsetest võimalustest.

Mammonismi häda, 2
-----------------------------

Eelnevaga, mõistagi, mammonismi häda ja viletsus ei piirdu. Kui ühiskonna sihiks on mammon, siis puudub vastutaja. Mammonist lubab ühiskonnale kõike hääd, ent kui tema tegevus seda hääd siiski ei too, siis ei vastuta mammonist ühiskonna ees mitte millegagi. Mammonisti kui materialisti (materiaalse kasu järgi joonduja) puhul võiks kõrvaltvaataja arvata, et nurjunud mammonist vastutab ühiskonna ees just materiaalselt, ühiskonnale ja loodusele materiaalseid väärtusi tagastades. Tutkit! Mitte midagi ta ei tagasta ei ühiskonnale, loodusele ega maailmale, kus ta oma teod toime pani. Röövlil polegi ju midagi tagastada. Sest ta ei oska muud kui ainult röövida. Röövida ja laristada. Väärtusi luua, neid väärtustada ja vajadusel ka kaitsta ta ei suuda, selleks on vaja hoopis erinevat maailmapilti.

Nõnda käitudes asetab mammonist end selgelt väljaspoole liigi HS normaalset arengut, nõnda käitub mammonist kui liigile HS võõras liik, liiki HS pidevalt ründav ja kokkuvõttes ohustav loomaliik. Nõnda, omaenese selgepiirilise käitumisega kuulutab mammonist maailmale, et ta kuulub erinevasse inimloomaliiki, liiki _Homo mammonicus_.

Matti Masing, vaatleja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Tue, 22 Sep 2009, Matti Masing wrote:

> Lahendus möödunud sajandist
> :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
>
> Arvan, et siinne arutelu on läinud pisut ummikusse, pehmelt öeldes.

..... (vt eelmist e-kirja)

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sun, 4 Oct 2009 17:45:58 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5432] Re: MetsamXXgist e24

On Sat, 3 Oct 2009, somebody wrote:

> Tere Matti, aitäh saadetud materjali eest! Vist lugesid, et Etioopias
> on avastatud 4 mln aasta tagasi elanud inimese eellase Ardipithecus
> ramidus luud. Ja ega selletaoline leid viimane ei ole... Nii et Homo
> sapiensi evolutsioon ei ole veel päris selge, tuleb aina uusi
> andmeid.

Vastukaja evolutsioneeruva HS'i teemal
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Jah, lehed kirjutavad Ardi'st, 4,4 miljoni aasta eest elanud elukast. Kunstniku pilt temast tundub loomauurija pilgule küll ebareaalne, aga kunstnik on ju kunstnik.

Liigil HS on shimpansi geenid, sellest tuleneb ülemäärane agressiivsus ja saamahimu. Kui shimpansil oleks kasutada aatompomm, siis ei viivitaks ta selle kasutamisega. Inimesel ja ilmselt ka loomadel olevat ajuosa, mis kontrollib käitumist. Väga purjus inimesel lülitub see välja. Kainel inimesel ta siiski töötab enam-vähem püsivalt.

"Kapitalismus" on ühe arengusuuna lõpp. Siit edasi teed ei ole, sest kõiki kodanikke pole võimalik muuta ületarbijateks, röövijateks, mammona kogujateks jne -- keegi peab ju tootma neid asju, mida ületarbitakse ja röövitakse. Tootjal pole ilmselt aega tegeleda olulisel määral muuga peale tootmise. Röövijal seevastu on aega küllaga, tema ei pea tootma ju midagi!

Kapitalism kuulutab, et kõigil on võimalik ületarbida ja seega ka (ühiskonna ja looduse ressursse) röövida. Kui ta kuulutaks, et ainult osal kodanikest on see võimalik, siis tekitaks ta lõhe selle osa ja ülejäänute vahele (mida ta teeb nagunii, kuid oma reklaamides sellest vaikib), mis on vastuolus inimeste õiglustundega (üks olulisemaid ja läbi aegade püsivamaid tundeid üldse).

Kaubamajade juurde kerkivad pudrumäed ja linnaväljakuid ujutavad piimajõed on kapitalismi puhul reaalsus, mitte muinasjutt piiblist. Nii on kapitalism muutnud muinasjutu tegelikkuseks, piiblis seatud siht on saavutatud. Selles mõttes (tänu kapitalismile) on piibel ammendatud ning inimkonnal on nüüd vaja nii uut piiblit kui ka uusi muinasjutte, mille poole püüelda.

Eelnevast ilmneb, et muinasjutt on evolutsioneeruva liigi HS arengumootor. Järelikult hakkab tema areng kulgema selles suunas, milline on uus muinasjutt. Kui muinasjutte on mitu, siis võiks tekkida ka mitu uut inimliiki, kuid siin on kaastingimusteks aja ja ruumi võimalused. Ühes potis ei pidavat saama keeta mitut erinevat suppi. Kuid see pole raske, kui keetmise aeg on erinev. Sel juhul võib samas potis keeta muudki peale supi, nt putru või magustoitu. Mistahes "suppi" ka ei keedetaks, on alati olemas oht, et ta kõrbeb põhja. Nõnda peab kokk või tema abimees asja juures pidevalt valvama.

Matti Masing, vaatleja, liigi HS teekonna kirjeldaja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Sat, 3 Oct 2009, somebody wrote:

> Tere Matti, aitäh saadetud materjali eest! Vist lugesid, et Etioopias
> on avastatud 4 mln aasta tagasi elanud inimese eellase Ardipithecus
> ramidus luud. Ja ega selletaoline leid viimane ei ole... Nii et Homo
> sapiensi evolutsioon ei ole veel päris selge, tuleb aina uusi
> andmeid.
> Aga homo sapiensi ahnus on vist evolutsiooni käigus välja
> kujunenud, kui ei ole ahne, hukkud.
> Aga 21. sajandil võiks inimeste
> mentaliteet muutuda. Eriti suured tarbijad on jänkid, eurooplased, kuid
> mitte loodusrahvad. Ühed tarbivad liiga palju, teised aga surevad nälga.

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Wed, 14 Oct 2009 23:41:00 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5516] Re: Peipsi jXrve elu tuba otsib kodu (fwd)

Eesti. Vaikus? Pärast geniaalset ühiskonnaideed!
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Tere!

15 aastat ja kolm kuud on möödumas päevast, mil ilmus toona (loodetavasti) laineid löönud artikkel ajalehes Koit: "Piusa. Vaikus? Pärast geniaalset looduskaitseideed."

Selle aja jooksul on juhtunud mõndagi nii Eestimaa looduses kui ka ühiskonnas, lühidalt öeldes: merre on voolanud palju vett.

Tehnoloogias, eriti ITs toimunud areng on olnud märgatav küllap kõigis inimühiskonnakihtides. Vastavalt on infovahetus muutunud kiiremaks ja hõlpsamaks, ühiskonna arenguteelt on kadunud hulk varasemaid takistusi, inimeste toimingud on selle võrra muutunud kiiremaks ja intensiivsemaks. Isegi pensionärid õpivad nüüd kasutama arvutit! Jne.

_Elektrooniline meedia_ on muutunud vaat et kohustuslikuks, ent samas mitte alati ebameeldivaks nähtuseks/tööriistaks inimeste igapäevaelus. Muidugi, ühiskonnaelus tuleb ette ka ebameeldivat ning paratamatult kajastab e-meedia sedagi osa tegelikkusest.

E-meedia vahendusel saame teada, mis Eesti ühiskonnas tegelikult toimub. Kodumaine e-meedia, see on justkui "Liivimaa Kroonika" 500 aastat hiljem. Ent 21. sajandi e-kroonika on võrratult inforikkam, sisutihedam, sageli detailideni välja ... ning enamgi veel.

Ent aitab sissejuhatusest-heietusest, mis kõigile kaasaegseile niigi teada! Haarame "härjal sarvist", nagu ütlesid muistsed eestlased. Teisisõnu, esitagem järgmise teemakohase küsimuse: Mis on see jõud, mis pööraks liigi _Homo sapiens_ (HS) evolutsiooni tagasi normaalsesse, inimväärsesse sängi?

Selle, inimühiskonna jaoks kahtlemata olulise küsimuse püstitamisel on olnud abiks eelnenud e-arutelud, sh siingi listis. Nt liigi HS evolutsiooni teemal, inimeste kirevast maailmast uue inimliigi/-vormi _Homo mammonicus_ (HM) ekstraheerimine ja tema liigi-/vormitunnuste selge väljatoomine -- kõik see hõlbustab ühiskonna jaoks olulise küsimuse püstitamist.

Hiljuti saime teada, et nn "Eesti riigis" eksisteerivad ühiskonna-, looduse- ja looduskaitsevaenulikud struktuurid, kellel on pidevalt kasutada ressursid. Samal ajal tegutsevad vabaühendused ja paljud aktiivsed kodanikud peaaegu et ilma ressurssideta (st, et aktiivsete tegude asemel saavad neil reeglina olla vaid aktiivsed mõtted või, parimal juhul, e-kirjad).

Eelnevast võrdlusest joonistub _ebavõrdsete tegutsemisvõimaluste situatsioon_ (ETS).

Samuti ilmnes, et ilma ressurssideta vabaühendused peavad kujutama jõudu, mis lõpetaks võimuloleva (nn "reformistliku", ressurssidega pidevalt küllastatud ja üleküllastatud) looduskaitsevaenuliku suuna Eesti ühiskonna arenguteel.

Siit koorubki käesolevas teemas vajalik _praktiline küsimus_: Kuidas muuta liigi HS arengusuunda, kuidas tuua ühiskond mammonismi rüpest tagasi inimväärsele teele? Täpsemalt: Kuidas saavad ilma ressurssideta struktuurid muuta ressursse valdavate struktuuride tegutsemise suunda?

Nii mõnigi lugeja võiks siinkohal arvata, et see polegi võimalik. Ta võiks lüüa üritusele käega ning jätta liigi HS areng kulgema biosotsiaalse isevoolu allakäiguteed -- seda teed, kus käputäis rikkureid otsustab maa ja rahva saatuse.

Ent on olemas ka teine tee, käega mittelöömise tee -- eelnevale küsimusele vastuse otsimise ja selle leidmise tee. Milline see on?

Kehtestame maksu liigile/vormile HM, nõnda püüame "kaks kärbest ühe hoobiga". Esiteks, mammonist saab lahti oma liigraskest (õige tee käimist takistavast) ressursikoormast. Teiseks, teekäimiseks vajalikke ressursse mitte omav liik/vorm HS saab ressursse tegutsemiseks kogu ühiskonna tervendamisel ja inimväärsele teele juhtimisel.

Kahesõnaga, _maksu kehtestamine_ ongi vajalik meetod tulemusteni jõudmiseks siin teemas. Liigile/vormile HM on see täiesti arusaadav, sest kogu tema elu keerleb ju raha ümber. Tal pole ka raskusi makse maksta.

Milles täpsemalt seisneb meetodi _maksu kehtestamine_ rakendamine? Aga selles, et liigi/vormi HM iga samm on tasuline -- kõige eest peab ta maksma! Astub sammu, maksab; astub teise, maksab jälle. Ja nõnda aina edasi ... "Astub-maksab, astub-maksab" nõnda kaua, kuni ühiskonna areng on naasnud õigele rajale. Rajale, mis ei hävita loodust ega selles elavaid eluvorme, inimväärset inimliiki HS sealhulgas. Rajale, mis hävitustöö asemel hoopis loob uusi võimalusi nii loodusele kui ka inimesele -- võimalusi normaalseks kooseksisteerimiseks loodusega ja inimväärseks eluks.

Nende sõnadega võib siinse e-kirja lõpetada. Ning lõpetusele võib lisada juba kuluma kippuvad tervitussõnad: "Lahendused on jätkuvalt olemas, nad pole kadunud mitte kuhugi."

P.S. Praktiline soovitus tegutsemiseks. Kui kavandate projekte vm töid ressursse valdavatele instantsidele, siis lisage tööde eelarvesse _ühiskonna arendamise maks_ (ÜAM). Sellega saate katta ressurssideta vabaühenduste ja aktiivsete kodanike töökulud ühiskonna arendamisel.

P.S.2. Kellel täna on ümmargune tähtpäev (või kes vähemalt tunneb, et võiks olla), siis päevakohased õnnitlused talle! Ning jõudu ja jaksu eluteel!

Teemakohane viide möödunud sajandist
-----------------------------------------------------------

Masing, M. 1994. Piusa. Vaikus? Pärast geniaalset looduskaitseideed. - Koit, 16.7.

Matti Masing, ühiskonna e-arendaja

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Wed, 14 Oct 2009, Matti Masing wrote:

>
> On Tue, 13 Oct 2009, Val Rajasaar wrote:
>
> > Ju siis see osa loodusharidusest on metsamajanduse õpetamisega otseses
> > vastuolus, et tuleb suisa eemaldada majast. Ühena paljudest tegijaist ja
> > vastutajaist tunnen, kuidas hing on haige. Kõik jälle maha lammutada,
> > mis teist korda tehtud...
>
> Lammutada, ja uuesti ehitada ... See ongi ju pidev "reformimine", mis
> pidavat Eestimaa elu edasi viima. Lammutatud on viimase paarikümne aastaga
> väga palju, palju on lammutunud ka lagunema jäetuse tõttu, kuid ehitatud
> on liiga vähe. Liiga vähe, et sedasi edasi viidud elu saaks kaua kesta.
>
> Lammutada ja ehitada ... -- koguni kurnatuse piiril, kui enam polegi keda
> või mida ...
>
> Hing võib olla haige ... ent mis sest tolku? "Evolutsiooni" vastu ju ei saa.
>
> Matti Masing, vaatleja
>
>
>
> On Tue, 13 Oct 2009, Val Rajasaar wrote:
>
> > Tere!
> >
> > Need, kes selle näituse on kaks korda uuesti üles ehitanud igatahes on
> > arvamusel, et see on vastutustundetu käik ja mõttetu raharaiskamine,
> > millega kaasnevad lisariskid. Sellise näituse kolimine ja uuesti
> > ülespanemine sootuks teistes oludes võib minna maksma tublisti üle 100 000
> > krooni, kui miskit montaaøi või transa käigus katki ei lähe ja uuesti ei
> > pea tegema. Näituse valmimisprotsessis osales üle 80 inimese ja
> > tosinajagu
> > ettevõtteid alltöö korras. Aega kulus minu mäletamist mööda üle kahe aasta
> > ja esimene variant oli mõistagi parima lahendusega.
> >
> > Ju siis see osa loodusharidusest on metsamajanduse õpetamisega otseses
> > vastuolus, et tuleb suisa eemaldada majast. Ühena paljudest tegijaist ja
> > vastutajaist tunnen, kuidas hing on haige. Kõik jälle maha lammutada,
> > mis teist korda tehtud...
> >
> > Val Rajasaar
> > MTÜ Studio Viridis Loodusharidus
> >
> >
> >
> > Peep Tobreluts wrote:
> > > Tere!
> > > > LoodusAjas on vist juba jutuks olnud Peipsi järve ekspositsiooni saatusest.
> > > Nüüd siis seesugune üleskutse:
> > >
> > http://www.ctc.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=news.php&news_id=627&year=
> > > 2009
> > >
> > <http://www.ctc.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=news.php&news_id=627&year
> > > =2009> Kõrvaltvaatajana olen hämmingus kuidas riigis riigi asju aetakse.
> > > See ekspositsioon on ju MEIE oma.
> > > Ja RMK on ka MEIE oma. Või ei ole? Mida arvavad need kes olid näituse
> > > linti lõikamas?
> > > > 10 aastat tagasi viisin läbi projekti Võhandu-Palumaa huvimetsa
> > > edendamiseks. Kümnesse kohta said matkaskeemid.
> > > Juba avamisjärgsel päeval sai selgeks, et neid ei vajanud tegelikult
> > > mitte keegi. Kõik patsutasid õlale ja kui oli juttu rikutud stendide
> > > vahetamisest või asja edasiarendamisest, siis oli kõigil asjaosalistel
> > > suud vett täis. Tänaseks skeemidest alles vaid 2 välistendi ja 2 tubast
> > > kohalikes koolides. MITTE KEDAGI ei huvita samamahuline piirkonna
> > > arendus millega sai algust tehtud dekaad tagasi! Isegi RMK on öelnud, et
> > > kuna huvimetsa ala sees on ka eramaad (mitte ainult riigimaa-riigimets),
> > > siis nende huvi nii kaugele ei küüni.
> > > > Peep Tobreluts
> >
> > ========================================
> > Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
> > Väljaandja: LOODUSAEG mtü
> > http://loodusaeg.blogspot.com/
>
>
> ========================================
>
> Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
>
> Väljaandja: LOODUSAEG mtü
>
> http://loodusaeg.blogspot.com/

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Tue, 2 Feb 2010 16:20:57 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5903] Kaks liiki teadust

Science in brief, 02 February 2010
..................................................................

Kaks liiki teadust
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(ehk liigi _Homo sapiens_ arengud teadussfääris)

On Tue, 2 Feb 2010, Lauri Lutsar wrote:

> Leidsin internetiotsingust, et CrossRef on teadusajakirjade kirjastajate
> organisatsioon, mis tegeleb Internetis avaldatud teadusartiklite ja viidete
> sidumisega ühtsesse süsteemi. Selline süsteem võimaldab artiklis olevatel
> viidetel klõpsides minna kohe vastava artikli juurde.

Tänan selle info eest!

Tundub midagi uut ja enneolematut. Netis on küll teadusartikleid, kuid enamasti tuleb lugejal maksta artikli lugemise eest, Abstrakt on mõnikord tasuta vaadata. Nii ei teagi, kas see CrossRef-ile viitaja maksis kõigi viidavate artiklite lugemise eest, kasutas ainult Abstrakte või kuidas ta üldse toimis? Esialgu keeruline värk mu jaoks.

Vabakutselise teadlasena ja vabaühenduses tegutsejana eeldan, et teaduse tegemine peaks mu jaoks olema tasuta, sest maksta mul selle töö jaoks pole. Nõnda on teadus lõhenenud kaheks osaks, millest kirjutasin umbes 10 aasta eest: a) huvil põhinev teadus ja b) rahal põhinev teadus. Need on täiesti erinevad nähtused -- erinevate võimaluste, osalejate, huvide ja tulemustega! Suhtlemisega erinevas keeles! Ja, sellest tulenevalt, on tegemist erinevate inimliikidega.

Mõned allikad
-------------------------

Masing, M. 2000. Midagi uut. Ehk: saades nägijaks, taas! -- List: Teadus/visioon (teadus.visioon@lists.ut.ee), 30.3.2000.

Masing, M. 2001/2004. European pipistrelle bats -- start of a revolution in taxonomy? -- Eptesicus, 2 (http://www.hot.ee/eptesicus/eptesicus2.htm)

Masing, M. 2007. Sicista Development Centre. Welcome to the interest-based world! (http://www.sicista.ee/)

Matti Masing

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sun, 14 Feb 2010 02:38:22 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:5958] Re: Kaks liiki teadust

Science in brief, 14 February 2010
...............................................................

Kaks liiki inimesi
:::::::::::::::::::::::::::::::::::

Eelneva põnevavõitu teema (Science in brief, 02.2.2010) jätkuks viitan eile Vikerraadios kuulatud akadeemik Anto Raukase jutusaatele. Ta nimetas end mõnevõrra dissidendiks. Poliitikasse ta ei pürgi, sest siis ei saa enam rääkida tõtt. Kes juhtus kuulama seda öist saadet, siis ehk kuulis midagi uut ja vajalikku?

Minu jaoks oli Eesti energeetika olukorda käsitlev kokkuvõte vägagi põnev. Sh oli mulle uudiseks, et "sii-sii-tamine" (CC-st) teaduses pole õige asi, tähtis on hoopis teadustöö kasutamine praktikas, mida CC ei näita; et aastal 2016 on meil energia otsas (st elektri hind mitmekordistub mujalt sisseostmise tõttu); et Leedu majandus kukub kokku aastal 2010; et ligi 20 aasta eest Eesti jaoks koostatud ja EV valitsuse kinnitatud energeetikakava on täitmata ning seetõttu puudub meil oma tuumajaam; et eesti rahvas ei väärigi paremat tulevikku (sest on vastu uuendustele) jne -- põnevad väited igatahes. Eks mõnigi meist saab ju näha, mis järgnevatel aastatel ja kümnenditel tegelikult juhtub -- midagi suurepärast (ühiskonna ja maa kui terviku jaoks) ilmselt tulemas pole!

Kellel ei õnnestunud seda saadet kuulata, siis saab ehk sabapidi kätte internetist:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1293311

Anto Raukase jutu puändiks oli mu jaoks lugu, kus ta jaotab inimesed kaheks -- professoriteks ja akadeemikuteks. Professorid olevat need, kes teistele "jalga taha" panevad, et kindlustada oma tegevusele ressurss. Akadeemikud olevat need, kes vaatavad maailmale ja ühiskonnale laiemalt -- nad tegutsevad ühiskonna ja riigi kestmise huvides. Kahjuks koosneb Eesti Teaduste Akadeemia suures osas inimestest, kes on sündinud vahemikus 1926-1930, vanuse tõttu kaovad nad kiiresti. Seega on kujunenud olukord, kus akadeemiasse oleks vaja uusi inimesi. Eestis aga taolisi inimesi napib, AR: "pigem on akadeemias toolid tühjad kui et ukse taga on järjekord". Selline kurvavõitu kokkuvõte olukorrast Eestis kuuldus Vikerraadiost.

Nõnda on igaühel võimalus siin refereeritud jutu üle järele mõelda ja mh esitada küsimus: kumb olen mina? (kas professor või akadeemik)

Matti Masing, kuulaja

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Wed, 24 Feb 2010 18:36:46 +0200 (EET)
Subject: [LA:6030] [EHF:22674] Re: Riigi iseseisvus (fwd)

Tere tulemast, inimene!
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Vastan kirjale, sest teema tundub oluline ja (kui kalendrisse vaatan, siis ilmneb, et pealegi) aktuaalne.

RIIGI ISESEISVUS oleneb väga paljudest asjadest ja asjaoludest, kõike neid pole võimalik siin loendada. Ega ka erilist mõtet. Peatun esialgu mõnel momendil.

Kui rahvas või riik on väike, ja kui tegemist on liigiga _Homo sapiens_ ("vägivallatsev inimene" -- minu tõlge, ent mitte minu väljamõeldis!), siis on iseseisvus võimalik pigem fantaasias kui tegelikkuses. Nõnda on alltoodud väide siinkohal üsna täpne.

> Iseseisvus sõltub vist rohkem ikka peast, kui maavaradest.

Kui räägime 21. sajandi algusest, mil rahvad, ühiskonnad ja riigid peavad oluliseks suuri energiavoogusid, et tagada tootmine ja muu inimtegevus oma praegu eksteerivates ja lisaks veel juurdeihaldatavates kvaliteetides ning kvantiteetides, siis mis juhtub riigiga, kes ei suuda tagada omale seda energiat? Ta lihtsalt lakkab olemast -- kas ühel, teisel, kolmandal või saja üheksandal viisil; või kõigil neil viisidel, ehkki mitte kõigil viisidel korraga (väljend "anna aega atra seada" sobib siingi).

SATTUMISE TEE on rahvas või riik ometi ISE (kui ta peab end iseseisvaks) ära otsustanud. Nõnda pole siin küsimus kuupäevas, kellaajas ega aastas. Küsimus on põhimõtteline, küsimus on eksistentsiaalne (kas "jah" või "ei"), küsimus on järgmine: kas tänapäeva-maailmas on väikeriik suuteline püsima, kui ta ise ei tooda oma eluks vajalikku energiat (seda ollust, mida kogu ühiskonna toimimiseks on ju vaja)?

Võidakse öelda (ja öeldaksegi vahel), et energiat võib sisse osta mujalt. Võib küll. Ent sel juhul mõeldagu järele, mille eest ja mis hinnaga? Üks asjatundja ütles kord nõnda: "Maailmas on kõik võimalik. Asi on ainult hinnas." Seda ütelust sobib meenutada siingi kontekstis. Muidugi ei tähenda hind siin alati raha vm sellesarnast. Poeleti ääres võib ta tähendada raha, väljaspool poodi aga ei pruugi tähendada. SEAL võivad rohkem tähendada nt pügalad. Või põõsas varitsev nui. Või miski sootuks muu.

Siinse KOKKUVÕTE. Kui väikese ühiskonna või riigi ülalpidamine läheb osalejatele liiga kalliks maksma, siis taolisest ühiskonnast või riigist loobutakse. Suhteliselt vabas ja avatud maailmas (nagu praegu) on see loobumine imelihtne -- hops, ja valmis! Ning seda tehaksegi, tehakse iga päev, tund ja minut. Tehakse nii füüsiliselt riigipiiri ületades kui, loomulikult, ka fantaasialendudena individuaalsetes iseseisvuvates päädes.

Siin võib muidugi arutleda nt sellegi üle, et miks peaks energiat tootma nõnda palju? (mõned rohelised vist viljelevad seda suunda, nõnda mulle tundub). Ega ei peagi ju! Ent praegu eksisteerivas maailma tegelikkuses on ellujäämiseks kohustuslik "palju toota".

Mina ei poolda praegust ilmakorda (sest see on inimvaenulik). Olen juba üsna mõnda aega seda meelt, et inimväärne elu planeedil Maa ei eelda kohustuslikku ületootmist ja nn "pidevat majanduse kasvu" (mida meiegi riigikese valitsus korrutab vaat et iga päev aastast aastasse, ühises kooris oma "riigikogu ja kompaniiga"). Ikka samas taktis, ikka samas: vaat kui majanduskasv meil tõuseb (mis on ju meie unelm!), vaat siis vähenevad töötute järjekorrad jne, jne, jne. No kes neil keelab väheneda juba praegu, mis puutub siia majanduse kasv või langus? Inimväärses ühiskonnas inimest nõnda ei köideta ja inimesega niiviisi ei käituta! Tere tulemast uude inimliiki, _Homo x_!

Niisugune lugu seekord. Ei mitte liiga hull (kohe surra pole vaja), ei mitte ka liiga kaunikene lugeda. Püüdke siinöeldut meenutada siis, kui "tuvi laskub teiegi aeda" (või kuidas te seda paika nimetate, mida oleks vaja harida).

Matti Masing,
vaatleja (sest asjalood on selle võimalikuks teinud)

On Sat, 20 Feb 2010, Raivo Juurak wrote:

> Tere
>
> vabariigi aastapäeva eel on vist kohane küsida, miks peaks Eesti kaotama
> iseseisvuse, kui ta endale ise elektrit ei tooda? Kui ma ise kartuleid ei
> kasvata, vaid ostan neid poest, kas ma olen siis kartulikasvatajate ori?
> Kui ma ostan Peugeot' auto, kas ma olen siis Peuget' tehase ja Prantsuse
> riigi ori?
>
> Kas Jaapan on orjastatud maa, sest ostab väga palju maavarasid sisse?
>
> Iseseisvus sõltub vist rohkem ikka peast, kui maavaradest.
>
> Terv
> Raivo
>
>
>
> > On Fri, 19 Feb 2010, Ago Vilo wrote:
> >
> > > See on kahtlemata oluline. Kuid ei varjuta põhisuundumisi,
> > > otstarbekamaid:
> > > tulevik on eelkõige A-energial (mitte ainult meil!!), mis ka
> > > maksumuselt
> > > on
> > > kõige stabiilsem. Tuuleenergia piirid on teada, hakkepuitu, prügi jms
> > > võiks
> > > märksa enam kasutada, turba-asi vajab eraldi uurimist/põhjendamist
> > > (soode all
> > > on meil vähemalt viiendik, aga pea kõik katsed turvast rohkem kasutada
> > > toovad
> > > kohe kaasa tohutu hädakisa, ükskõik millises Eesti kandis - aga kas
> > > see
> > > ikka
> > > on otstarbekaim, kogu riigi jaoks, käitumine?!); päikesepatareid jms
> > > on
> > > meie
> > > oludes liiga marginaalsed ning veeenergiagagi on lood kehvad
> > > (tasandik!
> > > -
> > > mõne akumulatsioonijaama siiski võiks püsti panna), lainete
> > > potentsiaal
> > > on
> > > nullilähedane. Lõputu põlevkivi ahjujamine on muidugi
> > > barbaarsus/lollus;
> > > aga
> > > hetkel ilmselt veel mõnda aega pea ainus ARVESTATAV võimalus, nö
> > > hädaolukorras, kus me oma majandusega paratamatult veel mõnda aega
> > > oleme
> > > /süüdlasi Eestist otsida ja kedagi seepärast usinalt materdama hakata
> > > on
> > > vaimuvaesus /-pimedus?!/.
> >
> > Siit saan aru, et vaja oleks meile oma tuumajaama ning põlevkivi
> > kasutamist vähendada. Kehtib vist põhimõte, et kui riik ei suuda toota
> > omale vajalikku energiat, siis ta kaotab iseseisvuse. Kui see on õige,
> > siis ilmselt ongi meil vaid kaks valikut, kas 1) säilitada Eesti riigi
> > iseseisvus või 2) see ära anda. Paljud inimesed on Eestist juba
> > lahkunud, nende jaoks pole see küsimus nii aktuaalne. Kolmas valik on
> > olulisi otsuseid edasi lükata ning ammugi kinnitatud riigi energiakava
> > mitte ellu viia, sel juhul liigub asi isevoolu teed ning riigi
> > iseseisvus
> > kaob samuti. Mulle tundub, et see viimane tee ongi meil praegu jalge
> > all.
> >
> > Matti Masing

========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.

Väljaandja: LOODUSAEG mtü

http://loodusaeg.blogspot.com/

Eesti looduskaitse - 100!

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sat, 27 Feb 2010 14:57:07 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject: [EHF:22754] Re: Tuulik ja Haridus

Globaalsed rännakud ja inimese ellujäämine
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Siin võib korraga näha/vaadelda mitut tegurit ning ajaskaalat. Üks on kohaliku rahva ja riigi hääbumine. Tegelikult hääbub ja seguneb kogu Euroopa rahvastik -- kõikjal Euroopas on kohaliku rahvastiku kasvutempo väga madal (kas nullilähedane või negatiivne) võrreldes planeedi mõnede muude piirkondadega. Euroopa ja Venemaa asuvad siin samas kraatris.

Kohaliku rahvastiku hääbumine tähendab samal ajal tema vananemist, tootlikkuse ja elujõu vähenemist, konkurentsivõime vähenemist, elukalliduse kasvu, hääle nõrgenemist "üleilmses ruuporis" jpm taolist. Suhteliselt avatud maailmas tingib taoline olukord migratsiooni ehk rännet -- inimeste ja inimrühmade liikumist kõrge asustustihedusega aladelt madala asustus-tihedusega aladele (nagu füüsikast on teada "ühendatud anumate" põhimõte).

Sisseränne toimub aladele, mis on elamiseks enam-vähem kõlbulikud. Olukorras, kus ülerahvastatud lõunapoolsetel aladel inimmass hävitab oma toidulaua, suurenevad neilt aladelt väljarännusurve ning (nt) Euroopasse sisserännusurve veelgi. Nõnda tegurid liituvad ning avaldub nende kumulatiivne mõju, mis võib olla üsna drastiline, kohalikule rahvastikule -- dramaatiline. (Võrdlus sõjandusest: kui tavaline mürsk ei suuta läbistada teatavat soomuskilpi, siis kumulatiivne mürsk suudab.)

Appihüüded siin ei aita. Kõik kulgeb oma loomulikku, paljuski ette nähtavat ning ajaloos sageli kordunud rada. Inimene võib seda rada märgata või mitte. Ellujäämine on võimalik, kuid ühiskond muutub igal juhul. Praeguses situatsioonis muutub ta üsna kiiresti (seejuures: muutjad pole meie), kõigest mõne aasta jooksul -- piirid on ju suhteliselt avatud, _Homo sapiens'i_ (HS) liikumise kiirus on suur!

HS on alati olnud globaalne liikuja, kuid tänapäeva eripäraks on suuremad kiirused ja planeedi rahvastiku enneolematu suurus ning kasv. Need on olulised tegurid, lisaks internet jm moodsad kommunikatsioonivahendid (hetkega kontakt ükskõik kuhu ja ükskõik kellega) -- globaalne sulatusahi töötab täistuuridel! Piltlikult: tegemist on üha enam aktiviseeruva vulkaaniga -- kedagi maetakse, keegi sulab kokku, keegi üritab kraatrist eemale roomata jne. Ent mitte ükski vulkaan pole aktiivne pidevalt, nõnda ka inimrände-vulkaan, aktiivne on ta aeg-ajalt.

Konkreetse inimese jaoks on küsimus siin selles, kas ta on rahul taoliste muutustega? Kui on rahul, siis võib ta võrdlemisi rahulikult elada oma elu, sh paljudes maakera punktides. Kui pole rahul, siis (sageli) hüüab appi. Kuid keda? Kes või mis peaks talle neis loomulikes protsessides appi tulema? Võib-olla siinne kiri?

Ellujäämise katsetel jõudu soovides,
Matti Masing, loodusteadlane

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Fri, 12 Mar 2010 17:17:01 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: haridusfoorum" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject: [EHF:23056] Millega tegeleb inimene

Millega tegeleb inimene
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Muule haridusjutule vahepalaks on ehk hea teada, millega tegeleb inimene, liik _Homo sapiens estonicus_, maatükil nimega Eesti.

Lisaselgitus alljärgneva loo juurde
-----------------------------------------------------

Eile tuli Vikerraadios jutuks (oli see Linnart Mälli hääl vist?), et soomeugrilased on olemuselt väga loodusesõbralik ja loodust hoidev rahvas. Paraku Eestimaal ja Eestimaad valitsev poliitika pole olnud ja pole ka praegu nõnda loodusesõbralik ega loodushoidlik -- valitsejate ja rahva traditsioonilise väärtussüsteemi vahel on selge vahe sees!

Siin lisandub _ajafaktor_, mis võrdlemisi kiiresti (umbes poole sajandiga) on traditsioonilise elulaadi asendanud uut tüüpi (linnainimese; loodusest pidevalt eemal asuva olendi, kes loodusest mitte midagi ei tea) elulaadiga. Eks püüdke armastada olendit või vähemalt hoolida temast, kellesarnasega teil on puudunud kokkupuude lapsepõlvest peale! See pole võimalik, seda ei võimalda teile eluslooduse ajalooline kogemus. Armastust, hoolivust ja teistega arvestamist ei saa õppida "tagantjärele", kui on juba liiga hilja. Siis võib küll õppida neid nähtusi teesklema.

Nn "looduskaitset" (LK) katavad läbipaistmatute kihtidena erinevat sorti bürokraatlikud ettevõtmised -- kuni kohtusüsteemi peadpööritavate uperpallideni välja! Kõige selle tulemusena looduse tegelik kaitsmine Eestis mitte ei parane vaid hoopis halveneb. Ettevõtmised, kus oluliselt ei parandata rahva loodusteadlikkust, sh teadlikkust LK tulemuslikkusest või mittetulemuslikkusest igal konkreetsel aastal ja igas konkreetses paigas, viivad linnastunud ühiskonnas loodusteadlikkuse hääbumiseni ja -- koos sellega -- _tegeliku_ looduskaitse nulli.

Millalgi Eestis tegutsenud loodusteadlased on praeguseks enamikus surnud või pole nad enam töövõimelised. Nende asemele pole tulnud uusi loodust hästi tundvaid põlvkondi. Kõik see on üks kindel arengusuund -- rõhutatult antropotsentristlik (ameerikalik?, metsiku lääne vallutajalik) mõttemaailm ja tegevuslava --, kus muudel eluvormidel pole võrdväärset õigust elule. Inimese nn "heaolu" (mis on küll "pastakast" välja imetud; sest mis heaolu see on oma tegevusega kõike elusat hävitades?) nimel peavad kannatama isegi ametlikult kaitse alla võetud looma- ja taimeliigid! Kasvõi sel lihtsal põhjusel, et inimeste _teadlikkus_ nende eluvormide kohta üha kahaneb. Ning selle kahanemise aluseks on konkreetne valitsev poliitika. Sellest alljärgnev jutt pajatabki.

Toimuvaga koos rakendub igipõline meetod: kui liiga palju vahutada, siis rahvas tüdineb jutust. Seda võib täheldada ka LK puhul.

Ja kui aeg-ajalt mingil teemal kõva häält teha (nt kampaania "tänavu kaitseme metsi!"), siis saab harimatule ja ebateadlikule inimesele jätta muljet, et "teemaga tegeletakse" ning ta võib olla (tegelejatega) rahul. Teadlik inimene seevastu võib hakata soovima _tulemusi_ -- sest ta _teab_, millised need on.

Matti Masing

---------- Forwarded message ----------
Date: Fri, 12 Mar 2010 12:23:17 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:6172] Re: Kotkalubi ja RMK tXXhustavad kotkaste kaitset

Lugu ikka sama
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

> Tere! Taas tuleb meelde teadmine, et EELISesse ja Keskkonnaregistrisse
> jõuavad kaitsealuste liikide leiukohad mitmeaastase viivitusega või ei
> jõuagi. Ometi on neil leiukohtadel seaduse jõud alles sellest hetkest
> alates.

Eks see olukord on ju ammu teada. Kuid tulemuslikku lahendust pole rakendatud. Mina olen ikka soovitanud _aegsasti tellida ekspertidelt neid andmeid, mille kogumiseks on tehtud hoolikat tööd_. Mulle ei meenu praegu mitte ühtegi kaitsealuste loomade leiukohtade tellimust varem (st enne kõnesolevat aastat X) kogutud materjali põhjal, ehkki minu ekspert-vabaühendus Sicista Arenduskeskus suures osas just selleks saigi loodud; 1. aprillil 2010 on meil muide tegutsemise 12. aastapäev! Ning selle aja jooksul on Eestiski ametlikult kaitse alla võetud _Sicista betulina_ (kasetriibik), kes andis meie ühingule oma suurepärase nime! Kuid mis on tolku sellegi loomakese kaitse alla võtmisest; kas keegi on tema kohta teadlastelt andmeid tellinud? Pole nagu kuulnud.

Igaks juhuks siin veelkord meie ühingu eestikeelse kodulehe aadress: http://hot.ee/sicista98/

Kui see muuks ei kõlba, siis vähemasti saate aastapäeval saata tervituse! Huumoriga pooleks ikka, 1. aprillil ju.

Mis või kes keelab nt EELISel neid ekspertandmeid tellida (st ainukesi olemasolevaid andmeid talle teadmata leiukohtadest konkreetsete kaitset vajavate liikide puhul)?

Küllab see EELIS on algusest peale nõnda rajatud, et vajalikke andmeid LK elluviimiseks piisaval hulgal ei laekuks (sellel on oma kindel poliitiline alus, millest on siingi listis korduvalt juttu olnud -- st tehakse potjomkinlik nägu, et loodust kaitstakse, kuid selle näo taga on vaid tühi kest). Kord rajatut ümber teha paistab olema võimatult raske, selleks on vaja ikka tõelist "perestroikat". Nõnda need andmed sinna ei jõuagi ... Ja kui jõuaksid, küllap nad vajalikul hetkel sealt ka ära kaoksid.

[Nagu kadus ära looduskaitse Harjumaal, kui kaitsealuse nahkhiirekoopa avale oli vaja ehitada maja -- see on vaid üks juhuslik näide arvukate seas. Soovite järgmist näidet, aga palun: kuidas oli võimalik ehitada maja Tartu linna serva ilma ehitusloata ning mitmekordse kaitse all oleva Aruküla Nahkhiirekoopa peale, seejärel lõhkudes selle koopa ava? See maja seisab seal seniajani (st pole lammutatud), avade lahtikaevamise tõttu on see koobas tugevasti kannatanud ning paljud nahkhiired ei saa seda talvel enam kasutada. Ma pole kuulnud, et keegi oleks taoliste, sh mitmekordsete, looduskuritegude eest täit vastutust kandnud. Ning see ongi ju stiimul täpselt samu kuritegusid üha korrata. Kuid sellest on juttu olnud nõnda palju; ning meie kohtusüsteem mängib ju kurti (tema ei tea neist asjust mitte kui midagi!), lisaks sellele on ta end ümbritsenud bürokraatlik-paberlike vaheseinte ja oma liigispetsiifilise "keelega". Ja palgalt maha neid kõige selle eest muidugi ei võeta!].

Analoogiline on lugu ka muude poliitiliselt soovimatute andmetega, mida sel põhjusel ei soovita isegi koguda, rääkimata avalikustamisest. Nt andmed selle kohta, mitu hektarit elupaiku konkreetse kaitsealuse metsaliigi puhul inimtegevus igal aastal Eestis hävitab. Ning lisaks: kui suur osa kaitset vajava liigi asurkonnast selle tõttu igal aastal hävib? Kõik need on "ülisalajased" andmed, millest kogu ühiskond ja riik kramplikult vaikib aastakümneid ja sajandeid järjest! Järelikult pole ei ühel ega teisel _tegelikku_ soovi (mitte jutupuhujalikku!) neid hävitatavaid elustikuliike kaitsta; kõige tähtsam on ikka antropotsentrilise rühmituse "_Homo sapiens estonicus_ ja co" igakülgne heaolu -- see muidugi muude eluvormide elu arvel.

Nii või teisiti, üks on siin selge: mingit sorti stiimulit ja ressurssi on ekspertidele (st loodusteadlastele) tööks kaitsealuste elustikuliikide andmebaasidega vaja; seni pole seda piisavalt olnud.

Arvan, et siinne vastus on piisav. Piisav milleks? Ikka selleks, et astuda uus (st ammupakutud) vajalik samm _tegelikus_ kodumaises looduskaitses.

Kui see samm astutakse aastal "Eesti LK -- 100", siis tekiks astujal põhjus end kiita juubeli puhul. Muidu ilmselt (taas) mitte.

Matti Masing

On Fri, 12 Mar 2010, Val Rajasaar wrote:

> Tere! Taas tuleb meelde teadmine, et EELISesse ja Keskkonnaregistrisse
> jõuavad kaitsealuste liikide leiukohad mitmeaastase viivitusega või ei
> jõuagi. Ometi on neil leiukohtadel seaduse jõud alles sellest hetkest
> alates. EELIS-e andmeid arvestatakse kõikide astmete planeeringute
> tegemisel jm., ning kogu süsteemi aeglus hoiab neid andmebaase pidevalt
> puudulikena. Kuidas see süsteem ometi tõhusalt tööle hakkaks?
> Näide: eelmisel aastal kirjutati ajakirjas Eesti Loodus ühe kaitsealuse
> raunjala leiust Harku vallas Tallinna piiril, vist Rannamõisas või
> Tabasalus, millest EELIS ei teadnud midagi. Kas see leiukoht on nüüd
> regitreeritud ja andmebaasis? Kui on, siis kui palju võttis aega, enne kui
> ta sinna jõudis? Mis on protsessi ametlik käik?
> Val Rajasaar
========================================

Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu.
Väljaandja: LOODUSAEG mtü
http://loodusaeg.blogspot.com/

Eesti looduskaitse - 100!