Kuidas päästa Eesti riik?

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Wed, 13 May 2009 23:16:06 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "leht: Postimees" <mirjam.maekivi@postimees.ee>
Subject: Mida teha? (artikkel, 13.5.2009)

Eestimaa müümine ning mida siis ometi teha?
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

ehk: Kuidas eristada lambaid talledest?

Eestis kehtivat õigussüsteemi on pikka aega meelega kujundatud ühiskonna-, looduse- ja (kokkuvõttes) riigivaenulikuks. Osalejaid on selles protsessis palju -- sh kõik need, kes "sobivate tallekestena ametitesse on määratud". Ning kellele riik maksab palka sellesama riigi hävitamise eest!

Nagu ühiskonna pioneeridel taolistel puhkudel on kombeks öelda: "röövlid kõnnivad vabalt tänaval, muudkui tulevad sulle vastu!". Sama asja on varem öeldud nõnda: "saevad oksa, millel istuvad". Kuid see oksasaagimine on omapärane -- mitte liiga kiire ja mitte liiga otsene. Ent mida aeg edasi, seda kiiremaks ja otsemaks asi läheb küll. Eks majanduslanguski aitab
taolistele tõugetele kaasa.

Need oksasaagijad on leidnud omale sobiva tööriista võimuorganites, sh Riigikogus -- kes võtab vastu seadusi, millel sageli puudub selgus ja koguni loomulik alus. Nt viimastel kümnenditel Riigikogu poolt vastu võetud looduskaitse-seadustes on puudunud vajadus nimetada loodusteadust looduskaitse aluseks; ning vastavalt pole nn "Eesti riigis" mitte kellelgi
kohustust tagada looduskaitse teaduslik alus. Mis mõte on niisuguses olukorras nt kõikvõimalikel looduskaitse-töötajatel? Ühiskonnale vajalikke TULEMUSI pole nõnda võimalik ju anda! Küll on nõnda võimalik pidevalt kulutada ühiskonna piiratud ressursse -- nö "imeda muna tühjaks, alles jääb vaid tühi koor".

Vanasti nimetati taolist nähtust "võimu võõrandumiseks". Eks ole, võim kipub alati võõranduma, kui miski teda selles ei pidurda. Ning eks siin ongi taas üks oluline põhjendus ja vajadus Avatud Ühiskonna meetodite rakendamiseks
ühiskonnas; sh meenutagem ameeriklaste poolt hiljuti avastatud/teatatud asjaolu: "ühiskonna pidev arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne".

Demokraatlikuks pürgiva (kuid selles pürgimises lõpuni mitte mineva) ühiskonna silmatorkav tunnus ongi võimu kiire võõrandumine, koos sellest tulenevaga -- kuni riigi mahamüümiseni, näiteks. Kuid mis on riigi müümine? See on "asja müümine, mis sulle ei kuulu" -- seega puhas ühiskonna ja looduse röövimine ning korruptsioon. Kui korruptsiooni õitseng Eestis algas 1990ndate algul, siis (et teda ei lõpetatud, vaatamata ühiskonna pioneeride soovitustele) nüüd saame maitsta tema kibedaid vilju.

Eelnevale sarnane on olukord looduskaitses (teatatud vist juba 13 aasta eest): "inimene ei saa olla maa või looduse OMANIK, inimene saab olla vaid nende nähtuste ajutine KASUTAJA -- kasutaja teatud tingimustel." Mida tegi aga Riigikogu? -- kuulutas konkreetsed inimesed maa ja looduse omanikeks! Milline jaburus! Ning, nagu nüüd näeme, mitte ainult ...

Heakene küll, aitab heietustest! Mida siis ometi teha Eesti riigi päästmiseks? Kuidas päästa Eesti riik?

LAHENDUS on taolistel puhkudel alati olemas, ja enamasti on see üsna lihtne. On räägitud: "valige Riigikokku õiged inimesed". Aga kuidas seda teha? Vaat nii -- tuleb eristada "lambad talledest".

Järgmisse Riigikokku kandideerijatel tuleb vastata mõnele eksistentsiaalsele küsimusele suhtumises Eesti riiki. Nt küsimus 1: "Kas hääletate seaduse poolt, mis kohustab Eestimaa äramüüjaid käsitlema kurjategijatena Eesti riigi vastu?" Küsimusele saab vastata kas JAH või EI. Küsimus 2: "Kas võtate eelnimetatud seaduse kinnitamise oma esimeseks tööülesandeks Riigikogus?" JAH või EI? Jne ...

Kui ilmneb, et Riigikokku valitu tegutseb lubatule vastupidiselt (JAH asemel EI), siis tuleb tal Riigikogust lahkuda. Mehhanism on lihtne, seda tuleb vaid rakendada.

Nõnda on võimalik muuta Riigikogu koosseis riigi- ja ühiskonnasõbralikuks, ning miks mitte ka loodusesõbralikuks. Seda muidugi juhul, kui praegu kehtivad seadused taolisi (tulemuslikke) meetodeid lubavad. Kui ei luba, siis on asi läinud ülekäte ning uuendusi tuleb teha rohkem.

Kui riigipäästmisega ei anna oodata aastani 2011, siis võib rahvas nõuda uusi Riigikogu valimisi juba varem. Mina olen selleks valmis kasvõi täna.

Matti Masing,
Avatud Ühiskond