Avatud Ühiskonna võimalikkusest Eestis

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

1980ndate lõpul ja 1990ndate algul "perestroika turjal ratsutades" pakkusid isemõtlejatest pioneerid Eesti ühiskonnale hulga väärtuslikke lahendusi, pioneeridena pakkusid nad neid lahendusi muidugi 10, 20, 30 ja 100 aastat ette vaadates -- seega pakkusid nad ühiskonnale PÜSIVÄÄRTUSI. Nõnda on praegu (10, 20 ja 30 aastat hiljem) kätte jõudnud see aeg, mil ühiskond neid soovitusi lõpuks ehk rakendama võiks hakata. Mis see „Minu Eesti“ kampaaniagi muud on, kui tollesama aeganõudva protsessi üks praeguse hetke vorme. Kohalikud ühiskonna arendamise klubid (pakutud 1988. aasta algul), bürokraatia ja riigiraiskamise ohjamise nõue, ühiskonna ja riigi e-arendus ekspertide rohkel osavõtul (pakutud aastal 1996), inimeste vabaduse astme suurendamine (Hegel'i vaimus) inimväärse elu kujundamise alusena ja muud sarnased soovitused kõlavad aktuaalsena praegugi, 21. sajandi esimese kümnendi lõpus.

Mõne aasta eest teatas avalik meedia: “ameeriklased olevat avastanud, et pidev ühiskonna arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne“. Selle lause võiks hästi meelde jätta! Ent meie ühiskonna pioneerid olid ameeriklastest tüki maad ees: nimelt rakendasid nad seda teesi praktikas ammu enne ameeriklaste väljaütlemist. Rakendasid nõnda, et asutasid elektroonilisi infolehti (nt Looduskaitse Teataja, alates märtsist 1996) ja osalesid aktiivselt ühiskonda arendavates e-vestlusringides nii 1990ndatel kui hiljemgi Eestis eksisteerinud listides (nt listid.elus..., kultuur.vestlus..., rahvaylikool..., teadus.visioon..., loodusaeg... jm).

Avatud Ühiskonna eeliste põhjendusi on erinevaid: nt G. Soros (majanduse põhjal), M. Masing (moraali põhjal). Vastavad materjalid on e-meedias ja mujalgi ammugi levitatud ja nõnda üle maailma laiali valgunud. ASI (st ühiskonnale vajalik tegu, ÜVT) seisab nüüd selles, et kas tehnika/tehnoloogia-poolel on taibukust ja ressursse, et kõik need kuldaväärt soovitused üles otsida ja ühiskonnale kättesaadavaks muuta. Ses mõttes rühib tehnoloogia-pool kindlasti pioneeride kannul, on neist alati mõne sammu võrra tagapool. Kuid Issanda Loomaaed ongi ju lõpmata suur -- seal leidub võimalusi ja rakendust kõigile olevustele. Kui ainult mammonismi kummardamisest ja bürokraatia diktatuurist sündinud Lollidemaa Lasteaiast ükskord välja pääseks, küll siis inimestes ka tegemiste isu ajapikku taastuks!

Matti Masing, avatud ühiskonna ekspert

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Date: Sat, 2 May 2009 19:08:04 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject: [LA:4770] Re: "Minu Eesti" päeva puhul

On Sat, 2 May 2009, T6nu Ploompuu wrote:

> > Mõne aasta eest teatas avalik meedia: "ameeriklased olevat avastanud, et
> > pidev ühiskonna arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne".
>
> Kui nimetatud lause sisu lahata, siis 'arendamine' tähendab väljastpoolt tulevate suunatud mõjudega muutmist. Selgem
> mõiste sellise asja kohta on aretamine. Inimese tõuaretust nimetatakse eugeenikaks. Ühiskonna aretamine on rühmale
> rakendatav tõuaretus.
> Kõik oleks ju hästi, kui oleks teada, mis on aretaja eesmärk...

Tänan kirja eest! Eks see aretamine-arendamine on defineerimise küsimus. Traditsiooniliselt räägitakse aretamisest sortide ja tõugude, mitte inimese puhul. Ehkki ka inimesel võib eristada tõuge, alamliike ja muidki vorme.

Arendamine kui väljastpoolt tulevate mõjudega muutmine?

Siin on küsimus selles, mida nimetada väljaspoolseks. See oleneb piiri tõmbamisest nähtuste vahele, mis võib olla väga erinev. Piiri võib tõmmata näiteks inimese ja muu loomariigi vahele, kuid selle võib tõmmata ka näiteks organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahele. Koolides õpitust teame ju, et iga elusolend on samal ajal kellegi jaoks ka ökoloogiline tegur. Samuti võib piiri tõmmata sama inimese eilse ja tänase kogemuse/arenguastme vahele. Ent mõned vanaaja filosoofid annavad mõista, et piire tõmmata ei saagi, sest: "samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" või (eelmise väite edasiarendus): "samasse jõkke ei saa astuda mitte ühtegi korda".

Kõik taolised piirid on mõttelised, seega küllaltki subjektiivsed. Nad põhinevad kasutada olnud informatsioonil, mis on sageli üsna piiratud, kindlasti valikuline ja kokkuvõttes puudulik.

> Kõik oleks ju hästi, kui oleks teada, mis on aretaja eesmärk...

See on sageli huvitav küsimus. Üsna kaua olen kuulnud kaeblemist, et ühiskonnal polevat eesmärki. Ma ei saa sellest hästi aru. Eesmärk tuleb püstitada, siis on ta ka olemas. Muidugi, Issanda Loomaaed on suur ning inimeste suureneva vabaduse perioodil võib ühiskonnas eksisteerida lõpmata palju eesmärke, pealegi võivad nad muutuda ja muutuvadki -- kasvõi inimese eluea jooksul. Ka erinevate päevade eesmärgid, ülesanded jm kavad on meil ju erinevad.

Eesmärkide õitsengu ajastul on inimühiskonna ellujäämiseks (mis samuti võib olla eesmärk) või ka nt inimväärse ühiskonna ehitamiseks (mis nt arengut pooldavale indiviidile on kindlasti positiivne eesmärk) soovitatav kavandada elukorraldus nõnda, et vägivaldseid eesmärke ja kavasid oleks väga raske ellu viia. Näiteks võiks tekitada olukorra, kus vägivallatsejatele antakse võimalus oma eesmärkide mõttekust proovida üksnes iseenda (mitte muu ühiskonna) kallal. See peaks taolised huvid küllaltki kiiresti kustutama. Ja kui ei kustutagi kõigi vägiv-indiviidide puhul, siis ometi kustutab evolutsiooniliselt (vägivallatseja saab rahulduse oma tegudest, kuid vägivallatsedes ei ela ta piisavalt kaua või piisavalt normaalsetes tingimustes, et anda omasuguseid järglasi). Inimühiskonnas, mõistagi, toimub evolutsioon rohkem kultuuriliselt kui bioloogiliselt, ja nii võiks seda ka vaadelda ning neist vaatlustest vastavad järeldused teha.

Matti Masing (vaatleja)

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

Vastuseks arvamusele halva nalja teemal, kuid mitte ainult
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Kaarel Tarand, Halb nali hakkab läbi saama, Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2010

> Anonüümne ja paraku ka nimeline kommentaator kipub lisaks olema vandenõu-uskne,
> veendunud, et nn õukonna- või ametlik ajakirjandus ei avalda tema ülihäid tekste neis leiduva tõe
> ja paljastatud saladuste tõttu. Siis on kommentaariruum tema ainus väljapääs. See lihtne mõte, et
> ehk tal polegi midagi öelda ja toimetajad tõrjuvad tema tekste nende kehva kvaliteedi, et mitte
> öelda sisutuse ja vaat et vaimuhaiguslikkuse tõttu, ei turgata vandenõuusksele muidugi pähe.

Miks nii? Paberpressil on ju ammugi kujunenud omad kirjutajad, oma stiil ja oma „poliitika“. Kommentaariruum on jätkuvalt „ainus väljapääs“ „Lollidemaa lasteaias“, kus seniajani veel pole loodud korralikku ühiskonna e-arendust. Kääbus-Stalinid „käsevad ja lasevad“ igas ühiskonnale olulises sfääris, lisaks etlevad oma igavmagusat kommijuttu. Ei tea kuhu selle stagnatsiooniga püütakse välja jõuda? Seni igatahes pole jõutud mitte kuhugi!

„Ühiskonna pidev arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne“, nii väitsid mõne aja eest Ameerika teadlased. Kuid Eesti ühiskonna pioneerid praktiseerisid ühiskonna arendust (koguni e-arendust) ju juba 1990ndate keskel. Kui toona otsisin netis loodud sadadest elektroonilistest vestlusringidest ühiskonna arenduse oma, siis seda lihtsalt polnud! Kas praegu, 14 aastat hiljem, on? Mää! Eksisteerisid ja eksisteerivad praegugi kõikvõimalikud köki-möki lasteaia-listid, kuid ühiskonna arenduse omad mitte.

Neti-kommentaarides leiab küllaga infot, mida paberpressis pole, kuid mis on tegelikkuse mõistmiseks vajalik. Miks väljendab artikli autor siis niisugust seisukohta? Kellele on seda vaja? Kas tegemist on valvemeediku seisukohaga (sõnast meedia). Kui nn „valvemeedik“ tuhande-üheksandat korda teatab, et netikommentaarid sisaldavad sõimu vm talle ebameeldivat, siis selles teates küll pole mitte midagi uut! Erinevalt e-meediast, kus võib uut leida ja uut ning olulist öelda kasvõi iga päev! Miks teatada ammu teada olevast tuhande-üheksandat korda? Kas tõesti muud teha pole? Selle asemel võiks lõpuks luua ühe korraliku elektroonilise ühiskonna arenduse vestlusringi, millest oleks kõigile kasu. „Kümme aastat hiljem“ seda teha ei suudetud, kas tuleb oodata veel kümme aastat? Või pigem juba kakskümmend?

Matti Masing, avatud ühiskonna ekspert

Liitunud: 01.04.2009 14:11:53 Postitusi: 53 Asukoht: Tartu Väljas

---------- Forwarded message ----------
Date: Sun, 31 Jan 2010 18:50:46 +0200 (EET)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: org.kodanikeyhiskond@lists.ut.ee
Subject: [KOD:1222] Re: Listi sulgemisest

Veel enne kui jaanuaripäike loojub ... (sünnib ühiskonna arenduse list?)
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

On Wed, 27 Jan 2010, Astrid Hindriks wrote:

> Olen selles eas, kus arvuti on lihtne töövahend ja igasuguseid muid
> võimalusi (FACEBOOK jne.) kasutada ei oska ja ei tahagi. Juurdepääs
> e-suhtlemisele selle listi kaudu on lihtne ja mugav. Ootan huviga Aare
> Kasemetsa linke mujal maailmas kodanikuühiskonnas toimuvast.

Olen väga nõus sellega, et inimeste suhtlemine e-meedias peab olema äärmiselt lihtne -- täpselt nagu tavaline e-kirjavahetus listis. Midagi lihtsamat pole seni välja mõeldud ja seetõttu on e-listid suhtlemises seniajani vajalikud ning sageli ka olulise info allikad. Infotulva-ajastul lihtsalt pole võimalik osaleda keerukates-arvukates e-mängudes, mis pealegi pidevalt muutuvad ja mis (kui neis osaleda) paratamatult võtavad ära inimese niigi üürikese ärkveloleku aja.

Igasuguste uute e-nähtuste lisandumine netis ja mujal on (kahjuks) sageli segav paratamatus, kuid inimestel pole võimalik ega ka vajalik kõigis neis mängudes osaleda, enamik sellest on vaid inimeste aja e-röövimine.

E-listi ülesanne on olnud "temaatiline vestlusring" ja selleks peaks ta ka jääma -- siis on tema elul mõte, inimeste eripärast ja vanusest olenemata.

> Olen nõus sellega, et tuleb arvestada teistega ja pikki filosoofilisi
> arutelusid listis ei oleks. Samas on võimalik lühiteksti sisse panna link,
> kust saab huviline selle sügavmõttelise teksti sisse minna.

Filosoofilised asjad on paratamatult ühiskondlikud ja seotud ka poliitika ning võimumängudega. Nende jaoks võiksid olla eraldi list või listid. Kuid lisaks neile on kindlasti vaja vähemalt ühte üldist ühiskonna arenduse listi, mis e-niitidega seob teised (spetsiaalsemad) listid.

E-listide praegune puudus on see, et neid loovad konkreetsed inimesed (listiomanikud), kellel on omad huvid, mis tulenevad enda isikust. Seetõttu on e-liste loodud väga palju (tuhandeid!). Enamik liste on loodud mingi kitsama teema või inimeste rühma jaoks. Need listid on asjade avalikuks arutamiseks ühiskonnas sisuliselt surnud. Ent ühiskonnale tervikuna on rohkem vaja ikkagi sellist listi, kus kõik mõtlevad inimesed saaksid vabalt osaleda ühiskonna asjade arutamisel, ning millel oleks ka kaalu, et ühiskonda tegelikult edasi viia -- selline on minu nägemus ja soov.

Mida tähendab "kodanikuühiskonna list"? Asi pole ju kodanikus, asi on ühiskonnas, inimühiskonna kvaliteedis. Asi on inimühiskonna _käitumises_ (Filosoofia õpilane, 1984) -- kas liik _Homo sapiens_ suudab adekvaatselt toimida, et elada vähemalt sama vanaks kui liik _Homo neanderthalensis_ (400 000 aastat). Kõik elustikuliigid ja kogu maailm on surelikud, ent kauem püsivad elus need vormid, kes suudavad maailmas toime tulla. Ja vana vein (kuid mitte ülearu vana) on parim. Küpses elueas olev ning maailmas õigesti elama õppinud elustikuliik on täisväärtuslik "maailmakodanik", sest ta ei kuritarvita ei ennast ega teisi. Mis puutub siia kodanik või mittekodanik?

Seepärast on inimühiskonna arengu jaoks vajalik ühiskonna arenduse e-list, millest olen kirjutanud juba aastakümneid (alates 1996). Kahjuks see veel puudub. Kas sel põhjusel meie ühiskond ei arenegi? Selle asemel tammub paigal, mängib oma lapselikke e-mänge a la "Facebook ja co". Ja näib olevat sellega rahul. Kas peaks olema rahul? Arvan, et mitte.

Siinse kokkuvõtteks. Tean küll, et liik _Homo sapiens_ on lapseeas. Ent oleks juba aeg liikuda edasi, järgmisele arenguastmele, saada täiskasvanuks. Vt ka Minu Eesti foorumeid samal teemal:
https://www.minueesti.ee/minueesti/forums/list.page?subMenu=forum.

> Olen nõus, et midagi peaks muutma. Kõigepealt peaks muutma iseennast
> passiivsest lugejast aktiivseks osalejaks. Kindlasti on sellised
> probleeme, mis paistavad kohapeal üüratutena, kuid kusagil mujal juba lahendatud.

Olen samuti nõus, et e-arutelus tuleb osaleda aktiivselt, aktiivselt ent mõistlikult -- vaja on anda oma panus ühiskonna arendusse. Sellest on kasu kõigile, sest ühiskond ja ka maailm on kokkuvõttes tervik. Igaühe mõttemaailm ja elukogemus on erinev; sealt on ju võtta, mida panustada?

Ühiskonna arenduse e-listis osaledes oleks vaja, et arutataks ühiskonda tervikuna mõjutavaid nähtusi ja pakutaks ka sobivaid lahendusi, mis seejärel jõuavad avalikkuse ette selgete sihtidena. Kui seda ei tehta, siis on listitegevus viljatu ja ühiskonna arendaja(te) vaatekohast mõttetu.

Matti Masing, Avatud Ühiskond