1) reisirongiliikluse mahajäämus normaalsest Euroopast
Muu hulgas peaks kaaluma võimalust, kuidas koostöös Läti ja Leeduga arendada välja Lääne-Euroopa rööpavahega ja kiirrongiliikluseks sobiv reisiraudteevõrk (põhja-lõunasuunaline ja järgmises etapis riigisisene; las Venemaaga ühendatud raudtee jääda vene rööpavahega). Kui Baltimaad sellega hakkama saavad, muutub võimalikuks kiirrongiühendus teiste Euroopa riikidega ilma rattavahetuseta Leedu-Poola piiril.
Mõtteaineks - http://picasaweb.google.com/lihtsalt1/ReisirongiEuroopa
2) Tallinna suur territoorium, kesklinna pudelikael ja tohutud probleemid lumetormidega
Lahenduseks tuleks tõsiselt kaaluda metroo ehitamise võimalust, nimetame seda kiirtrammiks või milleks iganes. Selleks ei pea olema miljonilinn (näide Prantsusmaalt: Rennes), normaalsed peatusevahed kesklinnas on tavaliselt 0,5 - 1 km.
Linna eri poolte geoloogilised erinevused pidid selle ülesande Tallinnas raskeks muutma, aga sel juhul võiks kaaluda nö kahe võrgu loomist ümberistumisjaamadega "piiripealsetes" osades ja/või raudteede maapealset üleminekut ühest tsoonist teise.
Maa-alune raudtee vähendaks hädasid, mis Tallinnas kaasnevad lumetormiga. Inimestel oleks oluliselt vähem vajadust liigelda maa peal. Kindlasti ei tohiks unustada ka metroo turistisõbralikkust.
Seda postitust muudeti 2 korda. Viimane muudatus toimus 08.04.2009 15:41:52
|