Keskmise palga põhine automaatselt tasakaalustuv riigieelarve.

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

1) Eesmärgiks on luua automaatselt tasakaalustuva riigeelarve mudel, mille alustalaks on keskmise palga põhised
maksulaekumised ja keskmise palga põhised riigi kulud.

2) Mudeli paremaks mõistmiseks koostame "ümmargustest arvudest" Eesti elanike läbilõike
(eesmärk on lihtsate ümmarguste arvude kasutamine näites, mitte keeruliste komakohtadega täpismudel).

1,4 miljonit inimest keskmise elueaga 70 aastat.
Iga aasta sünnib ja sureb 20000 inimest.
Keskmine netopalk 10000 eek, mille pealt laekub riigile palgafondi eelne ettevõtluse käibemaks 18% = 2970 eek,
sotsmaks 33% = 4086 eek, tulumaks 21% = 2060 eek
ja netopalga eest ostetud kaupade tarbimiselt käibemaks 18% = 1525 eek.
Riigiametnike on 20 000 tk keskmise palgaga 15000 eek = 1.5 keskmist (politseinikud, päästeametnikud, riigibürokraadid jne).
Kõik lapsed vanuses 0-18 saaks lasteraha 1000 eek kuus = 0.1 keskmist palka.
Keskmine vanaduspension oleks 4000 eek = 0.4 keskmist palka (või suurem, kui tõsta pensioni iga).

Vanuseline struktuur:
a) 60 000 titat vanuses 0-3 aastat, kes on Emaga kodus ja ema saab emapalka (vt minu postitust "Emapalk 3 aastani").
b) 60 000 last vanuses 3-6 aastat, kes on lasteaias ja riik tasub nende lastehoiu pearaha 4000 eek kuus = 0.4 keskmist palka.
c) 220 000 last vanuses 6-17 aastat, kes on koolis ja riik tasub nende õpingute pearaha 1000 eek kuus = 0.1 keskmist palka.
d) 60 000 üliõpilast vanuses 17-20 aastat, kes on ülikoolis ja riik tasub nende õpingute pearaha 10000 eek kuus = 1 keskmine palk.
e) 600 000 töölist vanuses 20-60 aastat, kes on tööl ja nende töö pealt laekub riigi põhiline maksutulu.
f) 200 000 pensionäri vanuses 60-70 aastat, kes saavad riigilt pensioni 0.4 keskmise palga ulatuses.

Riigi aastased olulisemad maksutulud:
a) Sotsmaks 12 kuud x 4086 eek x 600 000 tk = 29,4 miljardit (millest 2/3 läheb pensionifondi =19.6 ja 1/3 läheb haigekassale = 9.8 ).
b) Tulumaks 12 kuud x 2060 eek x 600 000 tk= 14,8 miljardit.
c) Käibemaks tarbimiselt: 12 kuud x 1525 eek x 600 000 tk = 10,9 miljardit
d) Käibemaks palgafondi eelselt ettevõtlustulult 18%: 12 kuud x 2970 eek x 600 000 tk = 21,3 miljardit.
Kokku 76,4 miljardit.
(siin pole lihtsuse tõttu arvestatud paljusid maksu täiendusi, mis venitavad maksude kogutulu 90 miljardi peale
näiteks laekuvad maksud ka emapalga ja pensionite pealt, samuti dividendidelt, ning riigiettevõtete kasum.
Nii saaks veel ligi 10 miljardit juurde).
Riigi olulisem maksutulu oleks käibemaks, mille õigsust kontrolliks automaatsüsteem
(vt minu kirjutist "Käibemak su automaatkontrolli süsteem").

Riigi olulisemad aastassed kulud:

a) Pensionid 12 kuud x 1.7 x 0.4 x 10000 eek x 200 000 tk = 16,3 miljardit
(koefitsent 1.7 kätkeb sotsmaksu ja tulumaksu; 0.4 pensioni koefitsent keskmisest).
b) Emapalga kulud: 12 kuud x 1 x 10000 eek x 60 000 tk = 7,2 miljardit
b) Lasteaia pearahad: 12 kuud x 0.4 x 10000 eek x 60 000 tk = 2,8 miljardit.
c) Koolide pearahad: 12 kuud x 0.1 x 10000 eek x 220 000 tk = 2,6 miljardit.
d) Ülikoolide pearahad: 12 kuud x 1 x 10000 eek x 60 000 tk = 7,2 miljardit.
e) Riigiametnike palgad: 12 kuud x 1.5 x 10000 eek x 20 000 tk = 3,6 miljardit.
f) Riigiametnike halduskulud (büroo, auto, koolitus) sama suured, kui palk = 3,6 miljardit.
g) Sõjaväele 1.5% SKP-st ehk 5% riigieelarvest = 4 miljardit.
h) Laste rahad: 12 kuud x 0.1 x 10000 eek x 360 000 tk = 4,3 miljardit.
i) Tulumaksutagastus lastelt: 6500 eek x 360 000 tk = 2,3 miljardit.
j) Haigekassa = 9.8 miljardit (1/3 sotsmaksu laekumisest).
Kokku 63.7 miljardit.

Nii jääks eelarvest üle 12.7 miljardit (76,4 - 63.7 = 12.7 miljardit, mida saaks jagada kultuuri ja muude asjade peale,
mida siin pole käsitluse lihtsuse tõttu maininud.

3) Kommentaarid lihtsast käsitulusest tulenevate ebakõlade kohta:

a) Kütuseaktsiisi pole käsitletud - ta läheks otse teedefondi, mis lisaks maanteede korrashoiule tegeleks ka linna teede
korrashoiuga (praegu võtab riik pool raha ära ja annab ta kohalikule omavalitsusele tee ehituse otsetoetustega tagasi).
b) Kohalike omavalitsusi poleks sisuliselt vaja, kuna koolide rahastamine ja teede korrashoid toimub otse riigikassast.
c) Kõikvõimaliku muude kulude (nagu kultuur, jne) jaoks on riigelarves veel 12.7 miljardit.
d) Paljud ministeeriumid võiks täiesti olemata olla, või neid võiks oluliselt piirata - eesmärk on täielik automatiseeritus.
e) Kindlasti saaks siia lisada palju olulisi kulusid, kuid üritage nad siduda keskmise palgaga.
Kohalike omavalitsusi ärge siia lisage - nende peamised kulud on juba kajastatud hariduse ja teedefondi all.
Maamaksu,kinnisvara maksu ja automaksu poleks vaja.

4) Kogu projekti eesmärk oleks automaatselt tasakaalus olev riigieelarve, mille tulud ja kulud oleks keskmise palga põhised.
Poliitikud jätavad mulje, justkui oleks vaja makse tõsta - sellise keskmise palga põhise riigieelarvega saaks inimesed
palju rohkem riigi teenuseid (pikem emapalk, suurem lastetoetus, tasuta kõrgharidus kõigile, jne),
kuid makse poleks vaja tõsta - vaid bürokraadid värisegu oma mõtetute kohtade pärast
(paljusid pole siin mainitud ja ega nende järele ka karjuvat vajadust pole - riik toimiks ka ilma nendeta).

5) Rakendamiseks oleks vaja Riigikogu enamuse toetust, mis seadustaks paljud siin vajalikud otsused
(kõigi kulude sidumine keskmise palgaga ja omavalitsuste kohustuste oluline vähendamine).

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

Kokkuvõte: Selline keskmise palga põhine riigieelarve oleks täiesti võimalik.

Senise maksukoormuse juures saaks me palju rohkem riigi teenuseid (emapalk 3 aastat, lapseraha 1000 eek kuus, tulumaksu tagatus iga lapse pealt 6500 eek, tasuta kõrgharidus kõigile, jne).

Kõik see tuleks selle arvelt, et lõpetatakse raiskamine riigisektoris ja koondatakse mõtetud bürokraadid.