Eesti keelde pole tõlgitud ajaloolistel põhjustel, klassikalise arhitektuuri teoreetikute tõid-sest kui praeguse Eesti alale kerkisid baltisakslastest mõisnike mõisa ansamblid ja kui Sankt-Peterburgis käis hooge Vene impeeriumi imperaatorite paleede ehitamine, oli keskmine eestlane pärisori. Pärisorjadeni ei jõudnud klassikalise arhitektuuri insenertehniline info ja filosoofia. Et teha tasa, see puudujääk Eesti rahva kultuuriparadigmas, oleks vaja praegu hakata tõlkima 16-18 sajandi arhitektuuri teoreetikute töid eesti keelde. Vanade tekstide autoriõigused on aegunud-neid võib vabalt tõlkida.
Selleks on vaja, Kultuuri ministeeriumi eestvedamisel moodustada tõlkijate töörühm. Töörühm koosneks ainult 5- 6 tõlgist. Selleks on vaja inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja hispaania keele tõlkijaid.
Kuid Eesti edaspidises, kultuuri ja insenertehnilise arhitektuuri võimekuse tõstmisel- oleks sel tööl murranguline tähtsus. Seega me avaksime endale Lääne-Euroopa kõrgkultuuri varasalve.
Mul on raamat „Architectural theory”. Alapealkirjaga „From the renaissance to the present” Kirjastus Taschen. ISBN kood on 3-8228-1699-x.
See raamat tutvustabki Euroopa klassikalise arhitektuuri teoreetikuid ja nende poolt kirjutatud arhitektuuri alaseid käsiraamatuid. Selle raamatu põhjal on võimalik välja valida, missugused teoreetikute tööd on mõttekas tõlkida eesti keelde.
Raamatus „Aiakunst läbi aegade I osa” Kirjastus „Ehitame” räägitakse ka barokkaedadest. Seal mainitakse 1709 aastal Pariisis ilmunud raamatut „La Thѐorie et la pratigue du jardinage”. Tegu on põhilise raamatuga, mis kannab barokkstiilis aiakunsti ideoloogiat. Raamat ilmus anonüümsena, kuid arvatakse et autoriks on tõenäoliselt A.-J. Dѐzallier d` Argenville (1680-1756).
Ka selle, prantsus keelse raamatu võiks tõlkida eesti keelde.
Meil on riigis, palju klassitsistlike arhitektuuri ansambleid ja Kadriorus käivad Peeter Suure ajastusse kuuluva barokkpargi taastamistööd. Kuid meil pole, emakeeles välja antud- Lääne-Euroopa arhitektuuriteooria klassikute raamatuid.
Seda postitust muudeti 5 korda. Viimane muudatus toimus 27.04.2009 15:39:03
|