Kuidas suurendada iivet?

Liitunud: 04.04.2009 18:14:52 Postitusi: 9 Asukoht: Tallinn Väljas

Meie üks olulisemaid probleeme on negatiivne iive. Sellest tulenevad ohud:
1. meie rahva väljasuremine;
2. meie pensionisüsteemi pankrott;

Järelkasvu suurendamiseks on vaja luua õiglane kompensatsionisüsteem. Näiteks 2/3 lapse üleskasvatamiskuludest hüvitatakse vanematele lapse üleskasvatamise perioodil ja 1/3 hüvitavad lapsed täiendava pensionina vanemate vanaduspõlves.
Lapse üleskasvatamise kompensatsioonisüsteem võiks olla stiilis a'la iga lapse pealt üks täiendav tulumaksuvaba miinimum vm selline süsteem kus laps ei ole omaette iseseisev teenimisallikas vanema(te)le vaid kompenseerib kulu, kui perel on üldse sissetulekuid mille arvelt nad laste peale kulutada saavad. Kui maksta iga lapse eest võrdselt igale lapsele siis võib muutuda see nii mõnegi pere jaoks sissetuleku allikaks, mille arvelt vanemad end ise elatavad.
Pensionisüsteem võiks olla näiteks midagi sellist nagu olen välja pakkunud siin: https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2509
Praeguste keskmise palga juures ei ole võimalik oodata et inimesed hakkaksid endale 3. ja enamat last soetama. Vastasel juhul langeks keskmine sissetulekuga perekond tõsisesse vaesusse. 3 ja enam lapsi saavad endale lubada praegu perekonnad kes teenivad vähemalt 50 000 kr/k. Samas laste olemasolu iseenesest pärsib raha teenimist. Seega on inimesel valida kas teha karjääri ja teenida suuremat raha või loobuda karjäärist ja soetada lapsed, kuid viimasel juhul peab loobuma sisstulekutest. Tulemuseks jõukam klass kel lapsed puuduvad ja elavad hästi ning lastega pered kelle sissetulekud heal juhul keskmine palk ja kellel suured raskused oma lastele elementaarsemagi heaolu lubamisega.

Teema algatasin just eeskätt sel eesmärgil, et arutada ettepanekuid ja ideid kuidas reaalselt iivet suurendada. Ideed a'la tõstame ühiskonna moraali, oleme eetilisemad jne ..... las jääda teise alapealkijra alla.

Liitunud: 06.04.2009 12:14:18 Postitusi: 94 Asukoht: Rakvere Väljas

Postitan vastuseks küsimuse, kuidas saaks Eesti ühiskond ära hoida eestlaste väljasuremise - ning omapoolsed lahendused sellele.

Põhipostulaadid

Suhtumise muutmine lastesse, perekonda ja sotsiaalabisse

laps = pensionär

sotsiaalabi peab säilitama inimese, mitte teesklema inimese säilitamist

töötasu peab tagama inimväärse elu ilma vajaduseta end lisatööga rebestada

laste ja perekonna väärtustamist saab riik väljendada peamiselt sotsiaaltoetuste abil

Tänased probleemid

pensionäride osakaalu pidev kasv

eestlaste vähene osakaal oma kodumaa rahvastikus

üha valjemini kõneks olev vajadus võõrtööjõu ja lausa immigratide järele

multikultuursuse kriitikavaba propaganda

Aastal 2041 - eestlasi 88%

visioon peab olema, et seda kasvõi osaliselt saavutada

"mõõdikud" on sümboolse tähendusega - 88% oli meid enne sakslaste vaterlandi pöördumist, 2041 saab 50 aastat taasiseseisvumisest (pool sajandit kestis ka okupatsioon) ja 100 aastat esimesest küüditamisest

keelatud on etniline puhastus ning eestlaste toetamine muulaste maksude arvel

Inimnäoline rahvuslus

Sobivaim mõiste iseloomustamaks poliitikat, mis ei tõrju ega vihka teisi, vaid püüab saavutada oma rahvuse suuremat osakaalu suurema sündimuse teel ning rahvusesiseste ressursside ümberjaotamisega

Sotsiaalabi meetmed - variant 1
vabatahtlik ja avalikus teenistuses kohustuslik "rahvusliku solidaarsuse pakett"

kuni visioonis sõnastatud eesmärgi saavutamiseni (eestlasi 88%) on paketikõlblik ainult eestlane, sh abikõlblik siis, kui on töötanud ühtekokku vähemalt ühe aasta jooksul pärast liitumist

pakett tähendab suuremat maksukoormust ja tõhusamat lastetoetust (rohkem hüvede ümberjagamist), sh põhimõtet "igaüks maksab alimente"

toetus võib olla rahas või elamispinnas tasuta kasutusse andmisest kinkimiseni - kingitakse siis, kui iga magamistoa kohta on 2 pereliiget ning iga pereliige on sel juhul võrdselt kaasomanik, lahutuse korral ostetakse tagasi või antakse asenduselamispinnad

paketis osalemisega kaasneb nime kandmine avalikku "rahvuslikult mõtlevate eestlaste" nimekirja

paketis osaled, kuid toetusest loobud - oled "kolme tärniga rahvuslane" (aga kui lahutad, lahkud lastest ja tahad ikka olla "kolme tärniga", siis pead maksma täiendavalt alimente)

üks abikaasa ei ole paketikõlblik või lihtsalt pole liitunud => toetus rakendub pooles ulatuses ja lahutuse korral on mitteliitunu alimendikohustuslik

samasugust abi korraldav eraõiguslik struktuur

eeldab hästitoimivat äriideed, piisava rahahulga algset olemasolu, lisategevusi ja sama head järelevalvet, nagu oleks tegemist riikliku struktuuriga

oleks "poliitiliselt korrektsem", ent raskemini korraldatav

võimalus luua sarnaste meetmetega "inkubaatoreid" väljasuremisohus sugulasrahvastele?

küsimused

kui suur rahaline toetus?

kui suur täiendav maksuprotsent oleks vajalik?

[/list]

Sotsiaalabi meetmed - variant 2
kodanikuraha - idee väljapakkuja Delfi arvamusosas Ahti Mänd, kes viitas Saksamaal sündinud ideele (siin koos minupoolsete edasiarendustega)

kõlblik iga kodanik mistahes vanuses

töötasu ja väljateenitud kindlustuspension lisandub

muutub vastavalt inflatsioonile

vahetab välja kõik muud sotsiaaltoetused

töötule "töövalve" kohustus, st kohustus teha ühiskondlikult kasulikke juhutöid või muud juhutööd riigile ilma tasu nõudmata (nb! loovisikud!)

kodanikumaks

vajalik selleks, et kodanikuraha ei eksisteeriks mittekodaniku maksude arvel

oleks ilma maksuvaba osata, st ka kodanikurahast teatud protsent

suurused

kodanikuraha - 2009. aastal ca 8600 krooni (800 eurot jagatud Saksamaa ja Eesti hinnatasemete vahega)

alternatiiv: lapsele vähem potentsiaalsete elamiskulude võrra

miinimumpalk - 2009. aastal 4350 krooni (võib-olla ei vajakski sel juhul kohe eraldi tõstmist Lääne-Euroopa ostujõuga tasemele, sest koos kodanikurahaga omaks summa samasugust ostujõudu)

kodanikumaks - näiteks 13%?

tulumaks

kodanikuraha suurune summa oleks tulumaksuvaba (kõigile, ka kodanikuraha mittesaajatele)

[/list]

plussid-miinused

lihtsam ellu viia kui varianti 1

stimuleerib kodanikuks saamist naturalisatsiooni korras

ei suurenda oluliselt Eesti atraktiivsust võõrtööjõu suhtes

võib toetada iivet ja eestlaste arvukust, kuid mitte niivõrd eestlaste kunagise osakaalu taastumist

Üldisemad meetmed iibe soodustamiseks sotsiaaltoetuste abil

valik - kas vanemapalk ja sümboolne lastetoetus või ilma vanemapalgata tõhus lastetoetus kuni laste täiskasvanuks saamiseni

valik - kas väiksemad maksud ja lahutuse korral alimendid või suurem maksukoormus, täiendav lastetoetus ning alimendivaba lahutus

[/list]

Liitunud: 04.04.2009 18:14:52 Postitusi: 9 Asukoht: Tallinn Väljas

Ma arvan, et suhtumist laps=pensionär saab realiseerida vaid siis kui riik seda ka tunnustab. Lühidalt öeldes, see osa mida ühiskond maksab kinni maksude kaudu laste üleskasvatamiseks (sealhulgas lastetoetused vanematele) peaks tagasi tulema tulevaste maksumaksjate arvelt ühiskonnale tervikuna ja see osa mida lapsevanemad panustavd eraldi oma lastesse peaks tagasi tulema otseselt neile pensionilisa kaudu. Investeering lastesse peaks olema sama nagu investeering III sambasse. Usaldada oma last on siiski kindlam kui suvalist pensionifondi. Mida külvad seda lõikad.

Nüüd Sinu poolt pakutud Sotsiaalabimeetmed.
Mul on hea meel, et oleme ühisel arvamusel lastega seotud hüvitisiste suurendamise vajalikuses.
Paraku oleme selles osas ilmselt maailmavaateliselt erinevad. Nimelt sisuliselt pooldad varianti, et ümberjagamine toimuks suuremas ulatuses ja kõigile võrdselt. Mina pooldan siiski senist joont maksupoliitikas, mis meil praegu on ehk motiverima inimesi rohkem teenima ja selle tulemusel rohkem maksu maksma. Motiivi saab tekitada ikka mõistlik maksukormus. Kui praegust maksukoormust veel suurendada kaotab see motivatsiooni teenida ja loob pinnase maksupettusteks ja maksudest kõrvale hiilimiseks.
Ma ei tea kust on saadud see summa 8600 kr iga kodaniku kohta. Isegi kui me liidame sinna täiendava 13% tulumaksu. See on ilmselge liialdus.
Ok, olen nõus ainult ühel eesmärgil tulumaksu tõstma, kui selle arvelt tekitame iga lapse pealt tulumaksuvabastuse. Ei poolda igale lapsele 300kr/k, 1000 kr/k vms.. sest ma arvan, et eesmärgiks peaks olema, et lapsi saaksid just need pered kes oleksid võimelised ka ikka ise omalt poolt lapse kasvatamisse panustama aga mitte need kes ei saa iseendagagi hakkama. Selge on see, et riik ei saa maksta täielikult lapse ülseksavatmist kinni ja veel vähem nende vanemaid. Seega kui jagame kõigile võrdelt näiteks 1000 kr/k siis sellega anname signaali neile kes ennastki toita ei jõua. Sellega aga ainult suurendame vaesusriski ja tekitame juurde sotsiaalseid probleeme. Riik ei saa kunagi suutma hüvitada täielikult lastekasvatuskulusid ja see poleks ka mõistlik. Laias laastus kulub lapse peale kuus summa, mis on peresissetulek jagatud pereliikmete arvuga. Näiteks kui peres on üks laps ja vanemad ei teeni ja lapsetoetus on 1000 kr siis kulub lapse peale kuus 333 kr ja kui vanemad teenivad 50000 kr ja laspetoetus on 1000 kr siis kulub lapse peale 17000 kr/k. Jäerlikult on oluline, et sissetulekut mitte omavad pered ei teeks lapsi ja 50 000 kr sissetulekuga peredel võiks olla lapsi vähemalt 3.
Olen nõus sellega, et ka vaesusega tuleb võidelda. Keegi ei saa olla kindel, et ta ei satu lühema või pikema aja jooksul vaesusse ja ühiskond peaks siin oma abikäe osutama. Samas ma ei arva, et näiteks lastetoetusega peaks aitama kellegi vaesust leevendada. Ei ole vahet kas vaesuses on lastega pere, lapsega ema, üksi elav mees või pensionär. See aga oleks juba hoopis teine teema.

Sinu poolt pakutud valikutest kas vanemapalk või tõhusam lapsetoetus kui täisealiseks saamiseni leiaksin siiski mõistlikuma vanemahüvitise. Leian, et vanemahüvitise jagamine kõigi laste vahel ei tõhustaks oluliselt lapsetoetusi kuid vähendaks oluliselt võimaliku sündi keskmise palgatuluga peredesse. Elada keksmisest palgast ehk ca 10 000 kr/k neto kolmel inimesel 1,5a on väga raske. Sellest rahast peaks maksma kodulaenu, autoliisingut, eluaseme, toidu ja olmekulud. Kahjuks, ma kardan lükatakse lapse otsus edasi.

Liitunud: 21.04.2009 13:26:03 Postitusi: 48 Väljas

Kas anda kõigile lastele ühesugune raha või tagastada igaühe personaalne maksutulu?

1) Kuna Eesti pole enam iseseisev riik (me ei saa keelata teiste EU liikmesriikide kodanikel siin elamist), siis on ainumõeldav lastetoetus vaid personaalse maksutulu tagastus (kui ei teeni midagi, siis pole ka midagi tagastada).

2) Miks? EU-s on miljoneid lõunamaalt pärit "juurteta majanduspõgenike" (rahvakeeli mudanäod ja kaltspead), kes on siia tulnud vaid parasiteerima sotsiaalsüsteemi najale.
Neil pole vahet, millist EU liikmesriiki nad parasiteerivad, peaasi et oleks hea elu.

3) Kui anda igale lapsele hea sotstoetus, siis on Eesti varsti üle ujutatud EU-siseste majanduspõgenikega - kuna me ei saa vahet teha etnilistel eestlastel ja EU-kodakondsusega lõunamaa mudanägudel, siis peab ka neile maksma lasterahasid - nii oleks Eestis rekordilised 100 tuhat lapse sündi aastas, millest etniliste Eestlaste osa on 15 tuhat ja mudanägude osa 85 tuhat.
Selline laste sotsiaalabi poliitka oleks kiireim viis Eesti väljasuretamiseks.

4) Kui aga anda lastele vaid formaalne 300 eek kuus, kuid lisada sinna tööst sõltuvad tulumaksu tagastused (6500 eek lapse kohta), siis soosiks see vaid kohalike eestlaste-venelaste iivet. Sotsiaalabist elatuvad majanduspõgenikud ei viitsi tööd teha ja nad ei saaks arvestatavat raha Eesti riigilt, kuna nende pealt pole riigile mingit maksutulu laekunud.

Kuna me olema osa EU-st, siis tuleb just sellistele asjadele esmajärjekorras mõelda. Ehk mitmest halvast parim.

Liitunud: 30.04.2009 17:07:26 Postitusi: 9 Väljas

TL: Ok, olen nõus ainult ühel eesmärgil tulumaksu tõstma, kui selle arvelt tekitame iga lapse pealt tulumaksuvabastuse... sest ma arvan, et eesmärgiks peaks olema, et lapsi saaksid just need pered kes oleksid võimelised ka ikka ise omalt poolt lapse kasvatamisse panustama aga mitte need kes ei saa iseendagagi hakkama. Selge on see, et riik ei saa maksta täielikult lapse ülseksavatmist kinni ja veel vähem nende vanemaid.

Vastuseks TL-le...
Kujutle, et sul on tütar 24 aastane, õpib Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas. Tal puudub tööstaaž ja sissetulek. Ta on leidnud endale elukaaslase, kes katab tema elamiskulud. Noored inimesed, kellel on tervis korras ja kes on parimas lapse saamise eas. Sa soovitad neil mitte lapsi muretseda vaid oodata, kuni kool on lõpetatud, paar aastat vähemalt tööl käidud (et saaks võtta laenu kodu soetamiseks ja liisida auto ja jääks üle kõigi muude kulude katteks?)?
Milleni selline mõtteviis viib?
Lapsi ei tohi muretseda enne teatava elatustaseme saavutamist?
Kujutle nüüd edasi.
Noored inimesed lõpetavad kooli, lähevad tööle, töötavad paar aastat. Vanus on juba üle kolmekümne. Kas nüüd on õige aeg lapsi muretseda. Varem märgitud mõttekäik on neisse juurdnud. Elatustase on nii tähtis, et seda ei tohi alla lasta. Kui nüüd on võetud kodulaenud ja liisingud, siis ei saa ju naine enam koduseks jääda. Üks ei suuda maksta kõik need maksud, mida kaks suutsid. Pealegi on vahepeal tekkinud suhtesse mõrad (kui suhtes ei toimu loomulikku arengut milleks on pere ja lapsed, siis on need mõrad kerged tekkima), üks või mõlemad on hakanud kahtlema, et kas just see inimene on ikka õige laste muretsemiseks. Aeg läheb. Üle kolmekümneviiestel tekivad juba terviseprobleemid, sest on tehtud meeletult palju tööd, et saavutada soovitud elukvaliteet, töö ja vaba aja suhe on paigast ära, tervislikele eluviisidele pole pööratud palju tähelepanu.
Kas nüüd on õige aeg oma esimene laps soetada? Mida aeg edasi, seda rohkem harjuvad inimesed üksi elama. Millal siis need lapsed tehakse? Ma arvan, et lapsed ei ole vaid rikaste inimeste eralõbu. Iga normaalne, terve ja noor kodanik, kes tunneb, et ta on selleks valmis, võiks seda endale lubada.

Liitunud: 30.04.2009 17:07:26 Postitusi: 9 Väljas

Mida tahtsin oma eelneva jutuga öelda.
Me peaksime muutma oma mõtteviisi!
Kui riik vajab iivet, siis tuleb riigil selle heaks midagi teha. Maksusoodustused peredele, emapalk, lapsetoetus mis kasvab laste arvu pealt, soodustused 3 ja enamalapselistele peredele, lastetusmaks üle 30aastastele, 30 tunnise paindliku tööaja süsteem, soodustused õppivatele vanematele.

Liitunud: 06.04.2009 12:14:18 Postitusi: 94 Asukoht: Rakvere Väljas

TARMO LAUR wrote:Ma ei tea kust on saadud see summa 8600 kr iga kodaniku kohta. Isegi kui me liidame sinna täiendava 13% tulumaksu. See on ilmselge liialdus.

Kahjuks ma ei tea ka, kust konkreetselt pärines Ahti Männi idee. Tal ei olnud ühtki viidet ühelegi ressursile. Aga ma eeldasin, et ta seda ise välja ei mõelnud-
8600 EEK (ligikaudne ja ümardatud) tugineb tema väidetud 800 eurole (12517,28 EEK). See tuleb jagada Saksamaa ja Eesti hinnatasemete suhtelise vahega. Teisisõnu - 8600 EEK on Eesti tingimusis sama suur raha nagu Saksamaal 12517,28 EEK, sest siin on hinnatase madalam.

Liitunud: 04.04.2009 18:14:52 Postitusi: 9 Asukoht: Tallinn Väljas

KJ: Ma nüüd kujutan ette, et mul on 24 aastane tütar kes õpib arstiteaduskonnas ja ta on leidnud endale mehe kes katab tema elamiskulud. Ma kujutan nüüd, et see mees kes on nõus katma minu naise elamiskulud peaks sellisel juhul teenima vähemalt 10000-15000 kr. Vaevalt ilma selleta keegi suudaks või oleks valmis võtma endale elukaaslase koos temaga seotud elamiskulude katmisega. Sellisest summast juba piisaks et saada kätte riigi poolt pakutav ühe lapse pealt maksimaalne pakutav maksuvaba määr. https://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/174.page teema juures olen ka konkreetsemad summad välja toonud. Sellest tulenevalt ei jääks nad millestki ilma. Kuna arsti elukutse pikemas perspektiivis on siiski suhtelsielt tulus siis edaspidi teist ja kolmandat last saades eaks olema neil piisav võimekus saada ka täiendavat toetust sest teadupärst on ju lapsekasvatus ca. 20 aasta pikkune projekt.
Ma ei olegi väitnud, et lapsed on ainult rikaste eralõbu. Rikkaid see teema üldse ei puuduta. Rikas teeb lapse ja niipalju kui soovib, temal puudub rahaline piirang oma tahte realiseerimiseks. Pigem räägim ikkagi kesklassist. Ei poolde mõtet, et üliõpilaspaar kellel puuduvad igasugused sissetulekud soetavad lapse. Peale ülikooli lõpetamist (isegi arstiteaduskonnas) ja paari tööaasta lisamist ei ole inimene veel üle 30'ne ja kui on pole siiski hilja. Tõsi mökutada siiski aega pole. Tavaline on siiski see et teistel erialadel bakaaurus saadakse kätte 22a. Kuilisada paar aastat tööle end oma elu sisse seada jääb veel piisavalt aega lapsi teha.
Samuti ma ei jaga sinu arvamust, et laste soetamine paarisuhetele kuidagi positiivselt mõjub ja hoiab mõrad ära. Pigem ikka vastupidi. Mida pead silmas soodustuste tegemises õppivatele vanematele?
Töö ja vaba aeg, tervise teema ja muu ei seostu antud teemaga.
Samuti ei ole ma väitnud et noor aga ilma igasuguse sissetulekuta noorel peaks lapse saamine ära keelatama, kuid riik ei tohiks seda soodustada. Noor inimene ainult vähendab sel juhul omale "jalad alla" saamise võimalust. Seda ei oleks mõistlik soovitada minu meelest.
Kuidas seda mõtteviisi siis muuta? Kui noored on nõus sünnitama ilma rahata siis see oleks ju tore ja meil puuduks probleem iibega. Paraku nad ei tee seda ja põhjendatult. Inimesed on piisavalt vastutustundlikud enda ja oma järeltulijate ees ega taha võtta endale ülevõimete käivaid kohustusi. Lastetoetus 1000 kr/k kuus eipane sünnitama kedagi ei seda kellel sissetulek puudub ega seda kes mõningate soodustuste puhul oleks valmis looma suuremat peret kui 1-2 last.
Sinu teise postituse viimase lõiguga olen olen üldjoontes päri ning sama on ju ka minu arusaam. Mis puutub lastetusmaksu siis see sama laste pealt saadav tulumaksuvabastus, mille tulemusel oleme sunnitud tõstma tulumaksu ongi ju iseenesest kaudne lastetusmaks. Vahe on ainult selles, et sel puhul ei pea väga väikese sisstulekuga inimene maksma suurt lastetusmaksu ja suurema sisstulekuga inimesel oleks kasulikum soetada rohkem lapsi.
Töökohad, tööajad jne on meil tänapäeval nii paindlikud kui seda mingi töö üldse võimaldab. Selles ma probleemi ei näeks. Õppiv inimene peaks siiski tegelema õppimise mitte laste tegemisega.

Liitunud: 01.05.2009 07:47:49 Postitusi: 8 Väljas

Riik saab luua soodsa keskkonna, et last planeerivatel inimestel poleks hirmu raske majandusliku olukorra ees, kui lapse ema ei saa veel alla 3-aastase lapse kõrvalt tööl käia. Juba praegu on palju ära tehtud tänu emapalgale. Kindlasti tuleb julgustada veelgi enam lapsi saama just neid inimesi, kes on suutelised ise omaenda palgast last ülal pidama ehk siis mitte alandada emapalga ülempiiri.

Teisalt on hästi huvitav see, et ühest küljest riigis soodustatakse sündivust tänu vanemapalgale ja maksusoodustustele, teisalt maksab riik aga ravikindlustusrahadest kinni nn antibeebipille. Summas ca 40-50 miljonit krooni aastas. Seda ka sellistel naistel, kellel on koolid lõpetatud, omavad normaalset sissetulekut ja on suutelised enda pereplaneerimismeetodite eest maksma. Vaevalt, et keegi leiab, et rahaliselt kasulikum oleks korraliku kontratseptsiooni asemel aborte teha.