Mured ja rõõmud väärtuste ja kultuuriga

Liitunud: 04.04.2009 11:10:59 Postitusi: 9 Väljas

Ärme unustame ära, et väärtused ei teki iseenesest. Neid ei saada ema piimaga, vaid nad tuleb ema-isa poolt lastes kasvama panna, kasvatada.Just see on see, mida tänapäeval napib. Peataolek väärtuste süsteemis on hullem praegusest majanduskriisist. Sellest väljatulek sootuks raskem, kui ette kujutame. Meedia abil on uus põlvkond kasvatatud ainult edu- ja kuulsusjanu vaimus.
Tarbimisihalus nakatanud mitmeid põlvkondi. Viimasest vabanemiseks on tarvis mitte reklaami poolt mahahõigatavaid väärtusi, vaid vaimseid.
Väärtuskasvatuse puudujäägid nii kodus kui koolis annavad tunda veel väga pikki aastaid.
Ühiskonnas peab tekkima ühtne arusaamine selles, et vägivalla propageerimine meedia kaudu, on taunitav.
Meedia peab muutuma VASTUTUSTUNDLIKUKS. Jõudu meile kõigile selle nõudmise saavutamisel

meediaõpetaja Lembit Jakobson

Liitunud: 04.04.2009 11:10:59 Postitusi: 9 Väljas

Püüame aru saada, et inimese olemine ajas ja ruumis, saab toimuda üksnes läbi kultuuri.
Iseasi on see, läbi missuguse kultuuri? Demokraatia ja vabaduse tingimustes valib inimene ise kultuuri, milles ta elab ja asub. Massikultuur, mida hoiavad päevast päeva elus meedia ja reklaam on enamusele hõlpsasti kätte saadav, mõistetav ja seeditav. Seepärast pole midagi imestadagi selle üle, et Kroonika ja Õhtuleht, Võsa-Petsi ja Ärapanijate saade kogub Eesti kohta hiigelauditooriumi.
Mis toimub selliste saadete pideva vaatamise tõttu inimestes?
Inimestes kujundatakse selliseid hoiakuid ja väärtusi, mis äratavad temas üles madalaid instinkte. Kultuuri eesmärk näikse olevat üksnes lahutada massi meelt. Mõtlemine ja elu sügavam tunnetamine satub põlu alla. Pole enam väärtus.
Avalik-õigusliku meedia ülesandeks sellises väärtuste turuolukorras saab olla ainult üks: tuua tagasi inimene massist kodanikuks. Kes vastutab mitte ainult oma, vaid terve ühiskonna hea käekäigu ja jätkusuutlikkuse eest.
Tänase ETV kolletumine ja võistlemine vaatajanumbrite pärast erakanalitega on üsna hädaohtlik tendents.

Liitunud: 04.04.2009 11:10:59 Postitusi: 9 Väljas

Jätkame dialoogi.Mulle helistati ja küsiti, miks ma olen kollase ajakirjanduse (meedia) vastu.“Inimene vajab tänapäeval stressi olukorras lõõgastust ja meelelahutust.“
Vastan: „ Ma ei ole kollase meedia vastu paduvõitleja, vaid soovin, et see poleks ainus kanal, kust inimene hangib ümbritseva elu ja inimeste kohta infot, teadmisi, tundmusi jms.
Kahjuks on kollase meedia poolt pakutav muutumas ainuvalitsevaks väärtuste, hoiakute ning arusaamiste kujunemises. Inimene võõrutatakse tänu pidevale meele lahutamisele ja kõigele sellele, mis jääb allapoole vööd, MÕTLEMISEST, OMA PEAGA OTSUSTAMISEST.
See loob väga soodsa pinnase massidega manipuleerimiseks. Ärme unustame, et Hitler tuli võimule täiesti legaalsel teel. Masside tulise poolehoiu ning austusavaldustega.Mis edasi sai, peaks igaüks ajaloost õppinud (õppimas) olema.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Loen: ..."kanname endas emapiimaga saadud väärtusi", "väärtused võivad ajas muutuda ja areneda, kuid jäävad oma põhiolemuselt ikka samaks", "nii püsivad vaimsed väärtused", "oma juurte juures püsida"....

Ütleks sama, mida juba öeldi - me ei saa väärtusi emapiimaga. Teine parandus: väärtused pole püsivad, vaid elu kestel arenevad ja väga muutuvad.

Märkan, et seegi teema on algatatud algatamise pärast jka sisu asendab sõnade kokkukõla. Nii nadist algusest pole nagu mõtet edasi mõeldagi... Oleks hea, kui teemade algused poleks tühjalt ilusõnalised. Tegijatelt sooviks lugupidamist oma lugejate suhtes - poliitkorrektselt õiged, kuid sisult pinnalised, vigased sõnaread ei kutsu mõtlema. Pigem on see kiire viis hea asi põhja lasta.

Liitunud: 10.04.2009 16:58:19 Postitusi: 4 Väljas

Olen viimase sõnavõtjaga samal arvamusel. Kui rääkida vaimsete väärtuste säilitamisest, siis peaksime üritama ka midagi positiivset välja pakkuda. Noorte ja laste puhul võiks see ehk mingi kino- või lugemis- ja vestlusring olla.

Liitunud: 09.04.2009 13:41:13 Postitusi: 9 Väljas

Me peame arvestama et praeguse aja tsivilisatsioon on globaalne ja koos sellega on kultuur muutunud globaalseks. Praeguse aja kultuuri iseloomustab virtuaalsus ja globaalne ühtlustamine. Filmid mida näidatakse kinos on enam vähem sarnased kogu maailmas-Ameerika kinotöösturid paiskavad oma loomingu kogu maailma kinoteatrite linadele. Ka Internet aitab kaasa kogu praeguse aja tsivilisatsiooni ühtlustamisele- Vikipeedia ja You Tupe taolised saidid võimaldavad kodust lahkumata kasutada kogu inimkonna teadmisi. Väike kultuure hävitabki info ja globaliseeruv vabaturumajandus mis sunnib oma standardid kõikjale. Euroopa Liitu põhimõtte ongi inimeste ja teenuste ning kapitali vaba turg. Koos sellega levivad ka kultuurid, sest kultuur ongi elukunstide ja elustiilide komplekslahendus.
Tsivilisatsiooni areng ja progress surub kogu inimkonnale peale enamvähem ühesugused standardid ja mõttemallid. Maailmast on ära lõigatud ainult Põhja-Korea taolised totalitaarsed riigid, kes on enda ja maailma vahele tõmmanud okastraataia…
Globaliseerumine on ka inimeste vaba liikumine. Eriti oluline on see Euroopa Liidus kus inimesed abielluvad välismaalastega aga sisserännanud toovad kaasa ka oma elukultuuri-arvatavasti välismaalasega abiellunud eestlane võtab omaks tüüpilise lääne heaoluühiskonna elukultuuri, see kiirendab ühtlustumise protsessi ja rahvuste segunemist . Võib olla kujunevadki lähitulevikus välja järgmised maailma võimu keskused ja ka kultuuri tootjad.
USA, Hiina, India, Euroopa Liit ja ka Venemaa. Viimase majandus on küll nõrk aga maailma kinos, kokanduses ning kirjanduses on Venemaa tegija.
Kuid tänu sellistele faktoritele on kultuur muutunud ka keskpäraseks. Eriti on see omane heaoluühiskondadele-põhi massi elanikkonnast moodustavad kesklassi kodanikud kel on enamvähem sama elustiil ja vajadused.
Vene impeeriumi kultuur oli näiteks selle pärast huvitav et Sankt-Peterburgi õukond kasutas kogu impeeriumi ressursse aadlikultuuri loomiseks. Sama aegselt kui talupoeg pidi leppima vähesega võis aadel Piiteris terveid varandusi kaardilauas mahamängida. Seda et kogu Vene Impeeriumi materiaalsed ressursid koondusid Sankt-Peterburgi ja selle lähedale võime näha kui me vaatame imperaatorite silmipimestavaid paleesid. Näiteks Siberi poolvääriskividega kaunistati tsaaride suveresidentside seinu.
Eesti kultuuri viljelemisel peame me arvestama et meil on väike rahvaarv ja seega on ka kultuurile kulutatavad summad väikesed. Siin saab oluliseks arvatavasti vabatahtlikus ja tegijate fanatism. Rahvatantsu kollektiivid tegutsevad tegijate vabatahtlikkusel ja et koos tegevusest rõõmu tunda. Ka eesti talupoeg kasutas kogukondlikult organiseeritud tööd- talgute näol.
Muidugi tulevikus võib Eesti kultuurile saada see ohuks, et järgmised põlvkonnad võõrduvad talupoja kultuuri algega kultuuri paradigmast, lihtsalt sellepärast et linnades pole maakultuuri algega kultuurile sobiliku keskkonda. Ajalooliselt on eestlaste kultuur seotud maaga-eestlane oli kuni 20 sajandini reeglina talunik-aga praeguseks on väljakujunenud urbaniseerunud ühiskond ja maal on suurtootmisel rajanev põllumajanduses. Seega pole enam keskkonda tüüpilisele 19 sajandi paradigmas olevale kultuuri paradigmale.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Sander Grinini mõtted iseloomustavad tõsiasja, et kui meil on kasutada üha enam informatsiooni, üha enam sõnalist kultuuri, siis teatud tasandil hakkab seesama informatsioon, mis oli alguses meile kasuks, meid üha enam ahistama. See muutub meie jaoks lausa laviiniks, mille ees me oleme võimetud. Internet oma miljardite lehekülgede ja kontrollimatu tõeväärtusega infolasuga on selle heaks näiteks, mis juhtub...

On siiski üks võimalus, kuidas sellise kasvava infolasuga toime saada. Ja selleks on inimese piisav isiklik väärtuseline arengutase. Mis tähendab, et inimene omab iseendas selgeid kriteeriume, mis lubavad tal eristada selle, mis on talle õige ja hea (mis on väärtus), sellest, mis on väär ja kahjuks (pseudo).

Tuttav ja väga vana võrdpilt paljudele - inimene on võimeline porist pärlid välja selekteerima, siga selleks võimeline ei ole. Inimene teeb vahet väärtuse ja pori vahel, sea jaoks on kõik üks ja sama pori.

Kultuur on kõige üldisemalt inimese enese väärtuselise tasandi väljendamine mingis intellektuaales või ainelises üldiselt aktsepteeritud vormis - väline kultuur on tagajärg ja väljendus sellest, mis inimene ise seesmiselt, väärtuseliselt on.

Otseselt kehtib see nn. kaunite kunstide kohta. Meid võib võluda oskus - pildi filigraanne teostus, meid võib võluda lõuendi suurus... aga tegelikult loeb see, mida see kõik meile ütleb ja mis väärtuselise jälje meisse jätab. Seläbi võib üksainus luulerida muuta inimest enam kui aastaid kestev püüdlik "kultuurisündmuste külastamine"... Meie kultuur algab just meie eneste väärtuselisest tasandist. Kultuur on alati väärtuselisest tasandist, väärtustest alanud - on väljendanud seda, kui kõrgele on inimmõte küündinud.

Seeläbi - lahenduseks ja võtmeks, kuidas orienteeruda üha kasvavas informatsioonihulgas, meie üha kasvavas kultuurikihis - mida sealt üldse võtta ja mida jätta - on meie eneste väärtuseline arengutase, meie kõlbelisuse tase, meie oskus vahet teha väärtusel ja pseudol. See lubab teha valikuid - mis on meile õige ja hea, mis aga meile väär ja kahjuks. Et kultuuri eristada pseudost, selleks peame iseendis kandma selget arusaama väärtustest.

Kui aga tahame olla enamat kui vaid kultuuri vastuvõtjad - kui tahame olla ise kultuuri loojad ja olemasoleva kultuuri jätkajad ja rikastajad - seda enam peame omama selgust inimolemise väärtuselisest tasandist. Sest inimesi võib ju ajuti ära petta neile kulla pähe kassikulda pakkudes... kuid see pettus ei saa kesta kaua.

Millest aga alustada? Ma ei hakka end siin kordama - lihtsalt vaadake mu mujal kirjutatut ja te leiate mu vastavad mõtted teiste teemade alt siitsamast foorumist. Mu kirjutatu siin foorumis moodustab teatava terviku, kuigi mõtted on mitmes teemas laiali.

Vaadata võiks teemasse "Haridus ja elukestev õpe", kus all on teema "Religiooniloo õpetamine kooli".

Liitunud: 10.04.2009 13:44:19 Postitusi: 8 Väljas

Peataolek väärtuste süsteemis, millest räägib Lembit Jakobson, on ühelt poolt mõttelaiskuse probleem ja teisalt teatud süsteemide sihikindel manipuleerimistaotlus. Meedia taotlused on piisavalt avalikud, et hea tahtmise korral teadliku mõtlemise ja tegutsemise kaudu iseennast ja lapsi hoida. Aga mis te arvate alltoodud lühikesest testist?

1. Nimeta 5 Sinu jaoks kõige olulisemat väärtust, mida Sa oma elus taotled, mis Sul on või mille poole püüdled.
2. Mitu % Sinu arvates õpingute mahust koolis õppisid Sinule kõige olulisemat, mida väärtustad, mille poole püüdled, mida taotled?
3. Millistele järeldustele jõudsid?
4. On Sul oma järeldustest lähtuvalt ettepanekuid?

Esimene ja teine küsimus on enesesse süüvimiseks, kolmas ja neljas ootavad kommentaare.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Villu Mengel - teada ja aru saamaks, mis on väärtus ja mis pole väärtus, ei piisa mingi sotsioloogilise uuringu läbiviimisest, küsitluslehtede laialijagamisest. Mis on väärtus, seda tuleb lihtsalt teada. Ja mitte lihtsalt teada, vaid tuleb olla selle väärtuse kandja, olla see väärtus. Sa ei saa midagi teada, kui küsitled inimesi, täidad ankeete, tabeleid, nende lahtreid ja grafaasid ja lõpuks siis saada miski "õige keskmise".

Liitunud: 10.04.2009 13:44:19 Postitusi: 8 Väljas

Harri Kingo - On väga hea, kui Te teate, mis on Teie jaoks tõeline väärtus ja olete selle kandja.
Kui aga midagi koos teha, on oluline teada ka teiste väärtusvajadusi ja nendega arvestada, muidu ei tule koostööst midagi välja. Eeltoodud küsimused taotlevad kaasmõtlejate isiklikest väärtushinnangutest lähtuvaid järeldusi ja ettepanekuid ja ei midagi muud.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Villu Mengel - teil on õigus, ma olen tõesti enese jaoks selgeks saanud, mis on see väärtuste väärtus, mis väärib otsimist, leidmist ja omaks võtmist. Selle väärtuse väärtuse leidmisel aga selgus üks tõsiasi - et kõik see, mida väärtusteks peame, pole mitte üksteisest lahus ja eraldi olevad... nagu seened metsa all - et mine ja nopi just see, mis sulle meeldib... Vastupidi - et väärtused on üksteisega teatavas suhestatuses, on omavahel orgaaniliselt seotud. Enamgi veel - et väärtused pole mitte lihtsalt seotud, vaid on on teatavas hierarhilises korrastatuses.

Toon analoogiaks siin püramiidi selle tipuga: on üks ja ainus väärtus - selle püramiidi tipp - millest tulenevad kõik ülejäänud alamalseisvad väärtused. Need väärtused on kõik omavahel seostatud, korrastatud ja sõltuvad ning kogu see struktuur ei püsi, kui sealt midagi ära võtta või sinna midagi oma suva kohaselt lisada.

Võite seda väärtuste hierarhilist pilti vaadelda püramiidina, mille tipust ülejäänud väärtused tulenevad, lähtuvad, alguse saavad. Parem oleks aga - kui teil on geomeetrilist mõtlemist - see püramiid mõttes oma tipu peale keerata. Saate sel kombel pildi, kus kõik väärtused rajanevad ja tulenevad ühest põhilisest alusväärtusest. Tegelikult vahet pole, mispidi see väärtuseline püramiid teie silme ees ja teie mõtteis on - see on lihtsalt piltlik kujund selgitamaks väärtuste seostatust ja hierarhilist suhestatust.

Niisiis, ma kasutangi tavaliselt sõna "väärtus" ainsuses, pidades selle all silmas seda väärtuselise hierarhia tippu (või ka aluste alust - seda fundamentaalset ühte allikat kogu sellele tagurpidi püramiidile, millel kogu see väärtuseline struktuur püsib - pole oluline).

Mida selle jutuga öelda tahtsin on see, et väärtused pole kunagi midagi põrandale laialipillatud kaelakee sarnast, kust on tolmu pudenenud lugematu hulk kauneid pärleid ja kalliskive, ja inimene läheb siis ja oma suva kohaselt nopib enda jaoks sealt põrandalt juhuslikult need pärlid, mis talle hetkel meeldivad. Nii ei saa me midagi arukat kokku.

Kui pärlikee jääb teile kaugeks analoogiaks, siis mõelge näiteks algseteks detailideks lahti võetud auto peale. Seda detaililasu saab vaid ühte moodi kokku panna nii, et see lõpuks ka auto oleks ja et sellega kuhugi ka sõita saaks. Pole nii, et valin ratta, rooli, käigukangi, peatoe ja uksenupu... ja arvan, et see ongi nüüd kokku auto ja ma saan sellega sõita.

Et väärtused on selliselt suhestatud ja ka hierarhiliselt seotud, siis pole eriliselt kasu sotsioloogilistest uuringutest - et küsime paljudelt, kellele mis väärtus meeldib, siis veidi arvutame ja saame mingi keskmise, ja et "see siis ongi see". Me saame kokku vaid palju segadust ja kaost.

Kui soovite väärtusi mõista, siis peaks esmaselt mõistma just seda väärtuste seotust. Seda mõistnuna oleks esimene samm loobumine sellisest "sotsioloogilisest uurimusest", loobumine otsimast seda väärtuste "statistilist keskmist". Selle "statistlise keskmise" abil võite metsast ehk leida üles parimad seenekohad, aga te ei pane nii mingit seostatud ja mõtestatud väärtuselist pilti enda ega kellegi jaoks kokku, millest nähtuks ka tervik.

Te ei saa oma statistikaga mosaiigikildudest terviklikku, mõtestatud pilti. Küll saate palju pisikest eraldiseisvaid killuhunnikuid, mis aga ei anna teile kokku seda, mida otsite, loodate ja leida igatsete, mida tegelikult vajate - väärtuselist mõtestatud tervikut, milles iga asi on oma õigel kohal ja suhestatud kõige ülejäänuga ja mille kohaselt saab ja inimeste maailmas toime ja elada.

Miks seda kirjutan? Selleks, et ära hoida paljut kasutut otsimist, ekslemist, vaeva, ja kõige selle tagatipuks pettumust, sest "asi ise" jääb leidmata ja see, mis on suvaliselt kokku pandud, et tööta meie elus.

Füüsiline maailm on teatavate reeglite järgi korrastatud. Aineline maailm pole lasu suvalisi sõltumatuid ilminguid. Kui olete veidi kooliski tutvunud teadustega, siis on see teile teada. Ka inimese meel-teadvus töötab edukalt vaid siis kui see järgib oma arutlustes teatavat loogikat, kui mõisted moodustavad oma loogilise terviku. Olete ehk lugenud mõne filosoofi töid - need pole lasu seoseta lauseid ja mõtteid, vaid iga filosoofiale pretendeeriv käsitlus lausa peab omama seesmist loogilisust. Sama korrsatatus, mis on füüsilises maailmas, sama korrastatus, mis on meie meeles-teadvuses, sama korrastatus on ka nende tagaotsitud väärtuste maailmas - need on seostatud ja moodustavad ühtse hierarhilise terviku.

Pole vaja korjata kilde, vaid on vaja taibata selle väärtuselise tasandi seostatuse põhimõtteid.

Umbes nagu... pole vaja õppida mehhaaniliselt endale pähe kõikide arvude kõikvõimalikke korrutiste õigeid vastuseid. On aga vaja taibata, mis see korrutamine üldse on ja kuidas käib - korrutamine on vaja selgeks endale teha ja saada, just seda on vaja osata.

Siis juhtub pisike ime - me oleme äkki vabad enda peas tohutu infolasu kandmisest (piltlikult: kõikvõimalike arvude kõikvõimalike korrutiste mehhaanilisest meeles pidamisest). Kui korrutamine on selge, siis võime selle lasu endast maha panna ja unustada - igas oma elu olukorras oskame saada lihtviisil õige vastuse, sest me oleme aru saanud olulisest.

NB! - korrutustabeli suhted ja saadud vastused pole seejuures inimeste suva - selles kõiges on oma objektiivne loogika, mis tuleb lihtsalt selgeks saada, et kogu see kaootline numbrite lasu muutuks mõtestatuks ja oleks meile elus kasuks.

Selline väike metodoloogiline abi minu poolt teile. Piltlike näidetega, et oleks lihtsam. Sest sõelaga vett kanda pole nagu mõtet ja te raiskate palju aega ja energiat, kui väärtuselise maailma avamisel ja selgitamisel oma sotsioloogiat harrastate ja tõsiselt võtate.

Jääb vaid lisada, et eeltoodud vastused taotlevad minu isiklikest väärtushinnangutest lähtuvaid järeldusi ja ettepanekuid ja ei midagi muud.

Liitunud: 06.04.2009 12:14:18 Postitusi: 94 Asukoht: Rakvere Väljas

Minu suurim mure nii teema "Väärtused ja kultuur" kui ka mitme teise puhul on see, et kogu üritus kipub võtma filosoofiaringide kuju. Me langeme teemanimetuste "lõksu".

Mõttetalgute mõte on ikkagi selles, et meie, kes me pole poliitikud ja näeme siin-seal probleeme või ärategemisvajadusi, saaksime välja pakkuda lahendusi ja ärategemisviise.

Näiteks - kuna väärtuste ja kultuuri alla kuulub kindlasti ka Eesti laulupidu ning tänavuse üldlaulupeoga seoses on puhkenud mitmeid vaidlusi, siis vajaks ehk arutamist, kuidas saavutada, et
- üldkooride repertuaar oleks jõukohane, kuid kunstiline tase ei kannataks
- et osavõtuküsimused laheneksid õiglaselt
jne jne

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Jaanus - enne tegemist on ikka vaja ka mõelda. Põhiskeem peab olema selge, siis saab asuda ka detailide juurde. On ju - kõige parem inimese tüüp on tark ja aktiivne inimene? On. Kui nii, siis kõige hullem inimese tüüp on loll ja aktiivne tegelane. Aktiivsus on kena ja tore ja õige ja vahva ja tore ja seksikas ja... mida iganes - ei vaidle.

Aga.

Enne selliseks aktiivseks hakkamist on vaja mõelda, ja võimalikult üldisemalt - muidu ei klati keegi pärast seda jama ära, mida üks loll ja aktiivne on suutnud korda saata.

Kui selliseid on aga 100 000...!?

(See viimane küsilause oli nali).

Liitunud: 01.04.2009 21:33:29 Postitusi: 20 Väljas

Muudatused võivad olla kosmeetilised, või põhjapanevad..

Ma ei taha olla pessimist, kuid vaadake enda ümber ja kujutage ette elu 100 aasta pärast.

Star Wars, Empire Strikes Back ?

Kas kõik see tugevamale pugemine saab hästi lõppeda kui tugevam sööb nõrgemad ära?

Vaba loodus? Või üle maakera laiuvad linnad täis politseinikke ja pangalaenu orjasid?

Põhjapanevad muudatused lähtuvad väärtushinnangutest..

Mitte see, et võtame selle mehe pukist maha, sest Ta on paha.. noh seda muidugi ka.

Liitunud: 05.04.2009 19:03:24 Postitusi: 59 Asukoht: Tallinn Väljas

Ma arvan, ma ei tule kaasa selle ilmselt küllalt abstrakse suunitlusega dialoogiga, mida siin algatate, K.-A.Rebane. See oleks teistsuguse mõttega tehtud foorumi teema. Siin püüan keskenduda ettepanekutele, mida võiks muuta, ja selgitustele, miks see muutmine vajalik on. Üldfilosoofilised teemad on kenad... aga siin veidi ebakohased, kui ei järgne konkreetset mõtet, ettepanekut, tegutsemiskava.