Mida arvavad talgutest inimesed, kes on talgud juba omal nahal läbi teinud? Kes on talgud läbi teinud? Mõttetalgute talgujuhid ja ka paljud kojavanemad, lisaks toimkonnaliikmed (kokku orienteeruvalt 800-900 inimest üle Eesti).
Loe Swedbanki talgujuhtide kommentaare talgupäevale ja talgujuhtide koolitusele, kus kõik said asja omal nahal läbi proovida!
Minu Eesti mõttetalgud toimuvad juba sel reedel. Mis mõtetega lähevad 1. maile vastu Swedbankis töötavad talgujuhid?
Autor: Laura Varendi
Allikas: Swedbanki intranet (Swedbank’i inimeste loal)
1.mail toimuvad mõttetalgud ligi 500. mõttekojas üle Eesti. Oma panuse heade ideede jagamise ning elluviimise algatusse annavad ka rohkem kui 10 meie töötajat talgujuhina.
Küsisime meie töötajate käest, miks nad talgujuhiks hakkasid ning miks võiksid meie töötajad algatuses osaleda? Loe, mis mõtetega lähevad meie talgujuhid 1. maile vastu.
Art Lukas on talgujuht Swedbanki mõttekojas Liivalaia peamajas:
Otsustasin talgujuhiks hakata, sest mulle tehti vastav ettepanek ja see tundus intrigeeriv. Lähen 1. maile vastu suure põnevusega. Eelmisel nädalal käisin talgujuhtide koolitusel, kus tegime 120 inimesega asja omal nahal läbi. Mul õnnestus sealsetel proovitalgutel kohtuda nii inimestega, kellega ma täiesti erinevatel seisukohtadel olen, kui ka sellistega, kes tüütult pikalt või sisutult heietada armastavad. Ent peab tunnistama, et üritusel kasutatav formaat võimaldas mõlemad valukohad enda teelt üsna efektiivselt ära koristada. Kõige olulisem konstruktiivsuse tagaja on minu meelest see, et kõik teemad püstitatakse “Kuidas?” küsimusena. Teiseks keskendutakse sellele, mida arutelus osalejad ise saaksid mõjutada. Ja kolmandaks on igal osalejal õigus (ning moraalne kohustus) lihtsalt minema jalutada iga aruteluringi juurest, mis kipub mölaks minema. Mis puutub mõeldud mõtete elluviimisesse, siis pean pärast teemaga tutvumist tunnistama, et detailsus ja süsteemsus, millega „Minu Eesti” toimkond on plaaninud seda, mis pärast 1. mai õhtut juhtub, üllatas mind.
Mõned osalevad patriootlikel kaalutlustel või soovist kuhugi kuuluda. Miks ka mitte. Mingi parteikongress või korteriühistu koosolek see siiski ei ole, ma ei viitsiks kummalgi osaleda.
Mõned tahavad lihtsalt ühiskonnale midagi anda. Eelmisel aastal käisin naabrimehega Kaberneeme randa koristamas. Me polnud end ametlikult registreerinud ega midagi, lihtsalt panime käed külge. Hea tunne oli pärast. Ent kaks esimest põhjust, miks ma oma tuttavatale antud üritusel kaasa löömist soovitan, on hoopis intellektuaalne pingutus (mulle mõtlemisülesanded lihtsalt meeldivad) ja võimalus praktilise näite varal õppida uut arutelu viisi (avatud ruumi meetod). See on nagu tasuta koolitus.
Toomas Talts on talgujuht Harglas, Valgamaal:
Usun ja tunnen, et tegemist on “õige” asjaga. Arvan, et kirumise asemel tuleks sama energia millegi ärategemisse panna - see võiks olla väga efektiivne. Mind huvitab väga, mis saab pärast mõttepäeva. Kuidas tegelikult need ideed ellu viia, mis on head, aga pole jõukohased üksikisikule, kodanikeühendustele või ka KOV-ile, vaid nõuavad riiklikul tasemel enda liigutamist. Kui see mehhanism tööle saaks, siis me oleks uskumatu hüppe edasi teinud.
Miks võiksid meie töötajaid mõttepäeval osaleda? Kui sina ei mõtle ja ei tee, siis keegi mõtleb ja teeb sinu eest. Kas sa tegelikult ka tahad, et keegi teine sinu eest otsustaks?
Marje Piirisild on talgujuht mõttekojas, mis asub Pirital:
Sain eelmise aasta ürituselt „Teeme ära! Eesti Puhtaks!” väga positiivse kogemuse ja selletõttu otsustasin sellel aastal ise rohkem panustada antud algatuse õnnestumisse. Info talgujuhtide vajadusest jõudis minuni meie siseveebi kaudu. Olen kohanud skeptitsismi mõttetalgute õnnestumise, eesmärkide ja tulemuste osas. Talgujuhtide koolituse käigus proovimõttetalgutel osalemine süstis minusse aga usku, et tegemist on õige ning tänuväärse ettevõtmisega.
Olen algatanud mõttekoja, kuhu ootan oma sõpru ja tuttavaid, et koos mõelda lahendamist vajavate küsimuste üle ning saada mõnus koostegemise kogemus.
Mõttetalgute tulemusest luuakse veebilahendus, mis võimaldab inimestel omavahel suhelda, ühendab abivajajaid ja abipakkujaid, tuua sarnased ideed kokku. Plaanis on teha töötoad, kuhu kutsutakse kokku samal teemal rääkinud inimesed, korraldada eestvedajate kokkutulekuid, et neile anda tuge, julgust ja jõudu, luua kohtumise-võrgustumise võimalusi, toetada koolitustega jne ja seda eesmärgiga, et Eestis tehtaks rohkem ära.
Madis Tapupere on talgujuht Kehra linnas Kultuuri Kojas:
Ma ei jõudnud eelmise aasta Teeme Ära-le, tollal jäi sisse närima tunne, et peaksin rohkem kätt külge panema asjadele, mis on vahetult meie ümber. Lisaks on talgujuhiks olemine hea vaheldus igapäevasele töörügamisele. Olen hakanud puudust tundma edasiviivast idealismist, ürituses on lubadus millestki uudsest. Muidugi mängib rolli ka see, et olen selleks kvalifitseeritud J
Lähen 1. maile vastu rahulikult. Halvim, mis saab juhtuda, on see, et midagi ei juhtu. Parim variant on see, ühiskondlikusse diskussiooni imbub mõni uus idee, eri kohtades elavad ja tegutsevad inimesed saavad üksteiselt midagi kasulikku- kas siis idee või julgustuse näol. Lõppude lõpuks võib juhtuda lihtsalt see, et kohaliku vallamaja uks värvitakse ära. Positiivne areng igal juhul.
Üritusele tunduvad minevat inimesed, kelle suhtumine ellu on positiivne, kellele asjad meie ümber korda lähevad ja kes tahaksid neid ka mõjutada. See on loomulikult igaühe isiklik tunne, kas üritus tema mõttemaailmaga kokku läheb, aga minu mulje järgi on meie majas eelpoolkirjeldatud rahvast omajagu. Ehk rohkem kui Eestis keskmiselt. Kui sinus on veel säilinud veel veidigi soovi maailma parandada, siis tule kohale, suhtle inimestega, kes on sinu moodi ja aita leida mõnigi väike asjake, mis meie elu edasi viiks!
Aet Leppik on talgujuht Merivälja koolis:
Eestvedajana osaledes on veelgi paremad võimalused teha oma hääl kuuldavaks palju laiemale publikule ning anda oma panus kogu meie ühiskonnale.
Talgujuhtide ettevalmistusel sain aru, et tegelikult kõige suurem roll talgutel on nö eestvedajatel – inimestel, kes tõstatavad olulisi küsimusi, et „kuidas….?”. Nende ümber koonduvad siis teised, kes seda teemat oluliseks peavad. Sellistes isetekkelistes gruppides algavad siis mõttetalgud. Kas ja kui põnevaid ideid sellisest grupist tuleb, sõltub väga palju sellest, kui hästi küsimuse püstitaja suudab teisi kaasata ja seda rühma targalt juhtuda. Kuna ühes mõttekojas on arutelugruppe just nii palju, kui on küsimuse püstitajaid, siis pole võimalik ka talgujuhil kõigi gruppide juures pikalt olla (tema roll on rohkem jälgimine, keskkonna loomine jms „majapidamistööd”). Seega on hästi oluline, et neil mõttetalgutel osaleks inimesi, kes julgevad oma küsimusi kõva häälega tõstatada, suudavad teisi inimesi kaasata oma olulise küsimuse lahenduste mõtlemisele, suudab teha tunnisest arutelust hea kokkuvõtte ning võtab vastutust teha ka ise midagi ära selle probleemi lahendamiseks.
Selliseid inimesi eraldi ette ei valmistata, nad kujunevad nö töö käigus kohapeal aktiivsetest osalejatest. See ongi just sellise talgu mõte – oma initsiatiiv ja algatus. Aga sellel on ka võimalik varjukülg - ei tea kunagi ette, kuidas arutelud kulgevad ja kas küsimusi püstitatakse. Halvemal juhul võib küsimuse püstitaja jääda lausa üksi (kui arutelu asemel toimub monoloog või ideede maha materdamine) või veel hullem – küsimusi ei tulegi. Seega osalege mõttetalgutel ja võtke julgelt aktiivne eestvedaja roll!
Signe Israel on talgujuht EBS-is asuvas mõttekojas OMA KODA
Kui sageli inimene ikka võtab aega, et mõelda, mida ja kuidas saaks ta ise teha, et muuta elu Eestis paremaks ja elamisväärsemaks? Me ei tee seda ka omaenda ELU suhtes liiga sageli. Vaid see, mis mõttes loodud, saab sündida teona.
Soovin olla osaline nii suuremahulises projektis. Olen samade inimestega koos tegutsenud 2008 „Teeme Ära” projektis ja 2006. aastal JCI Eurokonverentsi projektis. Eesti elu puudutab meid kõiki! Hea on anda oma panust ja aidata luua keskkonda ja võimalust inimestel oma mõtteid ühendada.
Ole ise muutus, mida Sa soovid oma elus ja ümbritsevas näha!
Kas oled juba end sobivasse mõttekotta registreerinud? Lisaks erinevatele mõttekodadele üle Eesti on mõtlejad teretulnud ka Swedbanki peamajja (Liivalaia 12, 9. korruse kohvik). Swedbanki mõttekoja teemad on ettevõtlus ja töökohad, Eesti maine, linnaelu ning kohalik teema: “Kuidas muuta Eesti parima teenindusega riigiks Euroopas?” Swedbanki mõttekotta saab registreeruda siin.
Võta kaasa piknikukorv, paar head mõtet ja tule 1. mail koos sõpradega mõttetalgutele! Loe lähemalt: www.minueesti.ee
