Eelmise aasta Teeme Ära 2008 toimkonna liikmed soovivad asja edasi vedada ja kutsuda kokku kõiki asjahuvilisi prügiteemalistele mõttetalgutele 1. mail Rahvusraamatukogus! Kõik huvilised teretulnud!
Väga paljud eelmise aasta talgulised on ka iseseisvalt teinud või tegemas 1. mail ja selle ümbruses prügikoristusaktsioone. Eelmisel nädalal koristas tee-ääri Laagri Lions klubi (lubasid koristada ka Vanamõisa küla ja Tiskret). Samuti koristas eelmisel nädalal Vanamõisa küla Harjumaal.
Samuti on paljud riigid Eesti eelmise aasta talgutest innustust saanud. Nädalapäevad tagasi koristasid oma riiki 100 000 lätlast ja 50 000 leedukat ning nii umbes 20 riiki on huvi üles näidanud, et järgmisel aastal ühiselt terves maailmas 24h jooksul koristada ühine prügikoristuskampaania. Vt lähemalt www.letsdoitworld.org
Mis siis muud, kui koristama! Ja keda huvitavad jätkusuutlikud lahenduses, siis tulge mõttekotta regama! Prügiprobleem on ilmselgelt probleem, mida saavad kõik lahendada üheskoos!
Hääd,
Kadri
Teeme Ära toimkond
* * *
Head sõbrad,
Meid hakkas häirima uuesti metsa alla tekkinud prügi ning me ei suutnud enam seda asja nii jätta. Seetõttu otsustasime, et peab midagi ette võtma ning midagi uuesti ära tegema!
Kirjutasime oma sõpradele Teeme Ära 2008 toimkonnast ja neile tundus ka idee väga hea! Midagi peab edasi tegema, sest prügi osas on vaja püsivat lahendust!
Kutsume teid 1. mail kell 10:00 prügiteemalisse mõttekotta Rahvusraamatukogus!
Teemad:
- Mis sest prügist ikkagi edasi saab?
- Mida on vaja teha, et metsa prügi enam ei tekiks!
- Kuidas luua üle-eestilist võrgustikku või “prügiklubi”, et tekitada püsiv ja jätkusuutlik organisatsioon või seltskond inimesi, kes asjal silma peal hoiavad.
- Mismoodi käivitada uuesti prügikaart: kuidas kõigil oleks hea sinna infot laadida?
- Kuidas teha koostööd omavalitsustega, riigiasutuste ning jäätmekäitlejatega, et KÕIK INIMESED üheskoos, kes selle teema vastu huvi tunnevad, saaksid ühises
võrgustikus püsivalt panustada, et laheneksid mitte ainult selle probleemi tagajärjed, vaid ka põhjused!!!
Et miks ikkagi tekib metsa prügi, selle peame ju ära lahendama!
Koja üldteemad:
- Usk iseendasse, usaldus, positiivsus
- Haridus ja elukestev õpe
- Loodusväärtused
1. mail Rahvusraamatukogu konverentsisaalis!
Kojavanem: Tiiu Nõmm (rahvusraamatukogu), talgujuht: Reet Kost.
Registreerumine:
www.minueesti.ee aadressil või saada lihtsalt meil: kadri@teeme2008.ee
Ja kes 1. mail raamatukokku tulla ei saa, julgustame teid üle Eesti lahendusi välja mõtlema. Mida mitmekesisem ja laiapõhjalisem lahendus, seda parem tulemus! 
Teeme Ära ja kohtumiseni 1. mail kell 10:00!
Kadri, Tiina, Henri jt
Teeme Ära 2008
toimkonna liikmed, kaardistajad jne
* * *
GSM: 50 430 85
/kadri@teeme2008.ee/tiina@teeme2008.ee/henri@inspiral.net/
* * *
PS. Üleskutse on levitamiseks! Levita julgelt!
Tere!
Loodan, et see sõnud jõuab veel täna Teie töörühmani, seda enam, et nägin saalis istumas hr Peeter Eeki.
Töötan Rae Vallavalitsuses keskkonnajärelevalve inspektorina ja viimased aastad olen põhiliselt tegelenud ebaseadusliku jäätmekäitlusega. Eelmise aasta prügikoristus aktsioon oli kena üritus, kuid põhiprobleeme see ära ei lahendanud. Jäätmete mäed kasvavad eniselt :(.
Mõningaid valukohti:
1. Kõige halvem maa omanik (peremees) on riik. Rae vallas asuvad endisele Dvigateli tehasele töötajatele väljaantud n.n suvilad (lennuväljatagune ala). Pooled maad, kus need putkad asuvad kuuluvad riigile (haldab Keskkonnaministeerium). Riik ei tee midagi, et nendel maadel korda tagada. Maa omanik võiks olla huvitatud, kes kasutab tema maid ja mis alusel. See ei tohiks olla vaid vallavalituse mure. Vallas toimib korraldatud jäätmevedu, kuid kellege nendel maadel sõlmida jäätmeveolepingud jääb selgusetuks. Tegeleda väärteomenetlustega iga üksiku õiguserikkumise tasandil on suht mõttetu tegevus, sest siis ma mujale ei jõuaks. Vallavalitsusel on õigus läbiviia väärteomenetlusi, kuid võin ette öelda, et (kõiki) süüdlaseid ei õnnestu tuvastada, mistõttu peab lõppkokkuvõttes jäätmed koristama ikkagi seesama Keskkonnaministeerium. Hetkel on jäätmeseaduses nõue, et Keskkonnaministeeriumil tekib koristamise nõue alles peale 1.a möödumist peale süüteomenetluse alustamist. Kui on 150% ette teada, et süüdlast ei õnnestu tuvastada, milleks on vaja oodata aasta möödumist? Ja kui sellesse hunnikusse tekivad uued jäätmed, siis tuleks algatada uus väärteomenetlus ja siis oodata uue aasta möödumist…
2. Antud piirkonnas on ka eramaid. Eraomanikule, kes ei korista tema maale ladustatud jäätmeid saab teha asendustäitmist või rakendada sunniraha. Kui Keskkonnaamet (tegelik koristaja) põhjendab praegu jäätmete mittekoristamist rahapuudusega, siis kuhu jääb isikute võrdse kohtelmise printsiip? Miks eraisikut saab karistada koristamata jätmise eest ja riiki ei saa?
3. Seaduse kohaselt saab kohalik omavalitsus rakanedada jäätmete koristamisel asendustäitmist. Suurte jäätmekoguste koristamisel tähendab see omavalitsuse eelarvele suurt väljaminekut, kuid raha tagasisaamine võib venida aastateks. Põhiseaduse § 154: “Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest”. Seega peaks jäätemete koristamiseks asendustäitmise korras KOV-le riigi poolt olema eraldatud vastavad summad, praegu see nii ei ole. Seetõttu on pärsitud antud funktsiooni täitmine KOV-te poolt.
4. Riiklik keskkonnajärelevalve takistamaks ebaseaduslikku jäätmekäitlus ei kannata kriitikat.
4.1. jäätmed tekivad punktis A, siis neid veetakse (etapp B) ning siis neid kusagil töödeldakse ümber või ladustatakse, punkt C.
4.2. Suurim ennetustöö tuleb saavutada punktis A. Seda tööd teevad praegi KOV-ed ja Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI). Punktis C tekkinud probleemidega maadlevad KOV-id ja KKI. Punktis B teostatava järelevalvega ei tegele praktiliselt mitte keegi. KOV-id ja KKI nagu tahaksid, aga neil puuduvad selleks vajalikud töövahendid. Kõige paremini saaks selle tööga hakkama politsei, kuid puudub tahe.
4.3. Selleks, et lahendada probleem p 4.2. on kaks alternatiivi - kas KKI liita politsiega ja tekiks looduskaitsepolitsei (nagu on liiklus-, noorsoo-, narkopolitsei jms) või KKI-le ja KOV-le antakse tööks vajalikud vahendid - operatiivsõidukid, valitsusside, ühtne vorm, isikite tuvastamise funktsioon jpm.
Eestis tuleb asuda seisukohale, et ei eksisteeri n.n “keskkonnasüütegusid” vaid esinevad majandussüüteod ja nendega peaks eelkõige tegelema politsei. Keskkonnaeksperdid on politseile abiks. Kui ettevõte ei pane tossavale korstnale vajalikku (kallist) filtrit ja tekitab õhusaastamist, siis ta tekitab küll keskkonnakahju, kuid vaadates seda ettevõtteseisukohast on tegemist majandussüüteoga. Sama on ka siis, kui ettevõte kaevandab lubatust suuremas koguses maavara või püüab üle limiidi kala või langetab lubatust rohkem metsa jne, jne.
Maailmas teenitakse ebaseaduslike tehingutega kõige rohkem - narkootikumide, siis relvadega ja siis kaitsealuste liikidega.
KKI liitmine politseiga parandab ka menetluskvaliteeti ja aitab kokku hoida finantsvahendeid. Hetkle on nii, et KKI võib küll menetlust alustada, kuid kui on vaja isikut tuvastada tuleb ikkagi kutsuda politsei. Kas praeguses finantsvahendite puuduses on selline paralleelstruktuuride pidamine mõistlik?
Lugupidamisega
Peeter Liinsoo
56 219 291
skype: peeter.liiinsoo
mõttekoda (nüüdseks juba sulgenud) keskkonnajärelevalve