Loodan, et see sõnud jõuab veel täna Teie töörühmani, seda enam, et nägin saalis istumas hr Peeter Eeki.

Töötan Rae Vallavalitsuses keskkonnajärelevalve inspektorina ja viimased aastad olen põhiliselt tegelenud ebaseadusliku jäätmekäitlusega. Eelmise aasta prügikoristus aktsioon oli kena üritus, kuid põhiprobleeme see ära ei lahendanud. Jäätmete mäed kasvavad eniselt :(.

Mõningaid valukohti:
1. Kõige halvem maa omanik (peremees) on riik. Rae vallas asuvad endisele Dvigateli tehasele töötajatele väljaantud n.n suvilad (lennuväljatagune ala). Pooled maad, kus need putkad asuvad kuuluvad riigile (haldab Keskkonnaministeerium). Riik ei tee midagi, et nendel maadel korda tagada. Maa omanik võiks olla huvitatud, kes kasutab tema maid ja mis alusel. See ei tohiks olla vaid vallavalituse mure. Vallas toimib korraldatud jäätmevedu, kuid kellege nendel maadel sõlmida jäätmeveolepingud jääb selgusetuks. Tegeleda väärteomenetlustega iga üksiku õiguserikkumise tasandil on suht mõttetu tegevus, sest siis ma mujale ei jõuaks. Vallavalitsusel on õigus läbiviia väärteomenetlusi, kuid võin ette öelda, et (kõiki) süüdlaseid ei õnnestu tuvastada, mistõttu peab lõppkokkuvõttes jäätmed koristama ikkagi seesama Keskkonnaministeerium. Hetkel on jäätmeseaduses nõue, et Keskkonnaministeeriumil tekib koristamise nõue alles peale 1.a möödumist peale süüteomenetluse alustamist. Kui on 150% ette teada, et süüdlast ei õnnestu tuvastada, milleks on vaja oodata aasta möödumist? Ja kui sellesse hunnikusse tekivad uued jäätmed, siis tuleks algatada uus väärteomenetlus ja siis oodata uue aasta möödumist…
2. Antud piirkonnas on ka eramaid. Eraomanikule, kes ei korista tema maale ladustatud jäätmeid saab teha asendustäitmist või rakendada sunniraha. Kui Keskkonnaamet (tegelik koristaja) põhjendab praegu jäätmete mittekoristamist rahapuudusega, siis kuhu jääb isikute võrdse kohtelmise printsiip? Miks eraisikut saab karistada koristamata jätmise eest ja riiki ei saa?
3. Seaduse kohaselt saab kohalik omavalitsus rakanedada jäätmete koristamisel asendustäitmist. Suurte jäätmekoguste koristamisel tähendab see omavalitsuse eelarvele suurt väljaminekut, kuid raha tagasisaamine võib venida aastateks. Põhiseaduse § 154: “Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest”. Seega peaks jäätemete koristamiseks asendustäitmise korras KOV-le riigi poolt olema eraldatud vastavad summad, praegu see nii ei ole. Seetõttu on pärsitud antud funktsiooni täitmine KOV-te poolt.
4. Riiklik keskkonnajärelevalve takistamaks ebaseaduslikku jäätmekäitlus ei kannata kriitikat.
4.1. jäätmed tekivad punktis A, siis neid veetakse (etapp B) ning siis neid kusagil töödeldakse ümber või ladustatakse, punkt C.
4.2. Suurim ennetustöö tuleb saavutada punktis A. Seda tööd teevad praegi KOV-ed ja Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI). Punktis C tekkinud probleemidega maadlevad KOV-id ja KKI. Punktis B teostatava järelevalvega ei tegele praktiliselt mitte keegi. KOV-id ja KKI nagu tahaksid, aga neil puuduvad selleks vajalikud töövahendid. Kõige paremini saaks selle tööga hakkama politsei, kuid puudub tahe.
4.3. Selleks, et lahendada probleem p 4.2. on kaks alternatiivi - kas KKI liita politsiega ja tekiks looduskaitsepolitsei (nagu on liiklus-, noorsoo-, narkopolitsei jms) või KKI-le ja KOV-le antakse tööks vajalikud vahendid - operatiivsõidukid, valitsusside, ühtne vorm, isikite tuvastamise funktsioon jpm.

Eestis tuleb asuda seisukohale, et ei eksisteeri n.n “keskkonnasüütegusid” vaid esinevad majandussüüteod ja nendega peaks eelkõige tegelema politsei. Keskkonnaeksperdid on politseile abiks. Kui ettevõte ei pane tossavale korstnale vajalikku (kallist) filtrit ja tekitab õhusaastamist, siis ta tekitab küll keskkonnakahju, kuid vaadates seda ettevõtteseisukohast on tegemist majandussüüteoga. Sama on ka siis, kui ettevõte kaevandab lubatust suuremas koguses maavara või püüab üle limiidi kala või langetab lubatust rohkem metsa jne, jne.

Maailmas teenitakse ebaseaduslike tehingutega kõige rohkem - narkootikumide, siis relvadega ja siis kaitsealuste liikidega.

KKI liitmine politseiga parandab ka menetluskvaliteeti ja aitab kokku hoida finantsvahendeid. Hetkle on nii, et KKI võib küll menetlust alustada, kuid kui on vaja isikut tuvastada tuleb ikkagi kutsuda politsei. Kas praeguses finantsvahendite puuduses on selline paralleelstruktuuride pidamine mõistlik?

Lugupidamisega
Peeter Liinsoo
56 219 291
skype: peeter.liiinsoo
mõttekoda (nüüdseks juba sulgenud) keskkonnajärelevalve