Loodusvarade kasutamine

Loodusressursside heaperemehelik kasutamine on tänapäeval muutunud järjest olulisemaks teemaks. Me oleme endale teadvustanud, et suur osa loodusest on kordumatu ja kord hävinuna taastumatu. Tänu sellele oleme palju hoolivamad ja säästlikumad, seda kasvõi veekasutuse ja jäätmete käitlemise poolest. Paljuski on meie kohalikud loodusressursid majandusarengu aluseks – ehitusbuumi ajal kasutati palju maavarasid, meie energeetika kasutab põlevkivi. Kõik see mõjutab meie igapäevast elukeskkonda. See on meie vastutus, et ka tulevikus oleks Eestis nii loodus kui loodusvarad.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas hoida meie loodusvarasid ka tulevastele põlvedele?
  2. Kuidas me saame oma elukeskkonna kujundamisel paremini kaasa rääkida?
  3. Kuidas teha lihtsamaks jäätmete sorteerimine?
  4. Kuidas saaksime enda käitumist ja eluviisi muuta, et olla väiksemaks koormaks loodusele ja endast vähem saasta maha jätta?
  5. Kuidas energiasõltumatuse saavutamiseks paremini kasutada taastuvenergiat jm lahendusi?
  6. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Jüri-Ott Salm valutab südant meie ökoloogilise jalajälje pärast

Eestis on suhteliselt hästi, et meil on oma kohalikud elektrienergiaallikad ja üsnagi stabiilne elektrienergiavarustus ning kodusoojus. Kuid kahjuks on selle hinnaks see, et igal aastal hävib umbes 300 hektari ulatuses looduslikke maastikke Ida-Virumaal ja tekivad suured kasvuhoonegaaside heitkogused elektrijaamade kasutatava põevkivi põletamisel.

Ühtlasi on Eesti inimesed praeguse enektrienergia hankimise viisi tõttu ka ühed suurema ökoloogilise jalajäljega maailmakodanikud - oleme maailmas suisa üheksandal kohal.

Ökoloogilise jalajälje kalkulaator

Ökoloogilise jalajälje kalkulaator on üks viise teada saada, kuidas Sinu elustiil mõjutab maakera jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje me endast maha jätame. Arvuta, kui suur on Sinu ökoloogiline jalajälg ning mõtle, mida saaksid Sina teha selle vähendamiseks!

Alusta ökoloogilise jalajälje arvutamist.

 

 

Mõtlemapanevat lugemist

  • Kas tuulepark on kuri hunt, kadedususs või ahjualune? Ei kiiritustehasele, ei kaevandusele, ei prügilale, ei tuulepargile. Meil on riigile raha sisse toovad äriideed, aga neid ei saa ellu viia, sest kohalikud elanikud on vastu. Meil on maavarad, aga neid ei saa kasutusele võtta, sest kohalikke elanikke häirivad tolm, müra ja kallurid. Meil on vaja uusi prügilaid, mis vastavad kõigile nõuetele, aga kohalikud elanikud kardavad neid ikkagi. Loe edasi Erik Puura blogist.
  • Miks jäätmeid sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Loe edasi Prügihundi kodulehelt.
  • Uuskasutuskeskuse kodulehelt leiab huvitavaid fakte tarbimise kohta. Nt Poest ostetud kraami võib koju kanda ühekordseks kasutamiseks mõeldud kilekotiga, aga ka hoopis paberkoti või pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud riidest kotiga. Iga kasutuskorra kohta kulub paberkoti valmistaks 630 ja kilekoti valmistamiseks umbes 70 g taastumatuid loodusvarasid. Riidest koti valmistamiseks kulub ainult umbes 6 grammi taastumatuid loodusvarasid ühe kasutuskorra kohta.
  • Säästlik tarbimine on eluviis, mida on võimalik rakendada väga paljudes eluvaldkondades. Põhjalik ülevaade säästva eluviisi juhistest kodus, tööl, kaupluses, looduses ja liikudes www.roheline.ee/

  • Siiri Taimla mõtiskleb tuumaenergia ohutuse üle- Külli Hovi lugu sellest, kuidas kunstik tuumaenergiat näeb ja milliseid emotsioone see tekitab. Loe lisa greengate.ee lehelt. Ja vaata ka Siiri Taimla töid kunstikeskus.ee-st.

  • Energeetika ja keskkonnaprobleemid- Artiklid, uudised ja videod. Kristjan Velbri 2006-2008.

Olulisi numbreid

  • 2006. aastal pärines 86,39% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest energeetikasektorist
  • Kasutades elektripliidil tasapinnalise põhjaga kastrulit, säästad elektrit kuni 3 korda võrreldes ümarapõhjalisega;
  • hammaste pesemise ajal kraani sulgedes säästad 15-20 liitrit vett päevas;
  • transport on tööstuse kõrval üks neid inimtegevusi, mis loodust kõige enam mõjutab. Autode bensiini- ja diiselmootoritest eralduvad heitgaasid põhjustavad näiteks kliimamuutusi.