Maaelu

Maaelu on aastaid üritatud kujutada kui veidrike elustiili või saamatute paratamatust. Tegelikult on maal alati olnud tegusaid ja tublisi inimesi, keda linnasagin ei tõmba. Viimasel ajal on ka üha rohkem endisi linnaelanikke oma elamise maale üle kolinud. Kõigi nende ühiste pingutustega on Eesti maast hakanud taas kujunema poeetiline Eestimaa, kus areneb omanäoline ettevõtlus ja segunevad iidsed tavad ning moodsad tehnoloogiad. See aga ei tähenda, et probleemid oleksid lõppenud. Maal on veel palju, mida parandada: transpordisüsteemi tänapäevastamine, töökohtade loomine, kooli ja huviringide ligipääsetavaks tegemine, kultuurihuviliste vajaduste rahuldamine ja palju muud, mis teeb elu inimväärseks.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas elavdada maakohtade elu? Mida oleks veel vaja, et maaelu ei hääbuks, vaid oleks osa ettevõtlikust ja innovatiivsest Eestist.  Küla sureb välja, kui me ei korva ärajäänud teenuseid (post, pank, pood, perearst, töökohad…) innovaatiliste lahendustega.
  2. Kuidas saaks külaseltsid ja teised kohaliku kogukonna ühendused lahendada kodukoha arenguvajadusi?
  3. Kuidas kasutada maaelutoetusi targalt ja mõistlikult?
  4. Kuidas taastada maainimeste usk oma riiki ja võimuesindajate aususesse?
  5. Kuidas teha nii, et valdade ja linnade juhtimine oleks läbipaistev ja usaldusväärne?
  6. Kuidas teha nii, et valdade ja linnade ametnike tööst oleks rohkem kasu?
  7. Kuidas kaasa aidata inimeste tagasipöördumisele maale, tervemasse elukeskkonda?
  8. Kuidas maaelu edasi viivad külakooli ellu äratada ja töös hoida?
  9. Kuidas hoogustada ökoloogiliselt puhta eestimaise toidu kasvatamist ja tarbimist?
  10. Kuidas teha nii, et külas oleks kõik igapäevaeluks vajalik olemas? Välja arendada suurtest süsteemidest sõltumatud tugevad külad?!
  11. Kuidas säilitada traditsioonilist hajaasustust ja vältida kinnisvarakülade teket maal?
  12. Kuidas soodustada mitterahalisi suhteid igapäevases elukorralduses?
  13. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Mõtlemisest ja kriisist

Erkki Peetsalu Loovagentuurist Maailm räägib loo sellest, kuidas maainimene tegelikult elab. Viis aastat tagasi kolis Erkki oma perega Tallinnast Võrumaale elama ning töötab nüüd seal oma kodukontoris. Erkki arvab, et praegu räägitakse palju majanduskriisist- see otsekui halvab inimeste mõtlemise. Kui kriis, siis kriis – ka mõtlemises! Maal elades tundub, et linnas tunnetatakse majanduskriisi palju teravamalt. Kuigi inimeste põhivajadused on nii ühes kui teises samad, ei lükka ükski kriis maainimese elu täiesti uppi. Suhe maaga ja tihedam läbikäimine loodusega on “maalasi” päästnud tundest, et kriis võtab võimust.

Linlane ja “maalane” elavad siiski erinevates maailmades. Üheks põhjuseks erinevad inforuumid, mille kaugenemisele annab üha suurema hoo meedia. Ajalehti lugedes ja telerit vaadates tundub, et ümberringi on midagi hullu toimumas. Meediapilt ja tegelik pilt igapäevaelust lähevad lahku ning kisuvad nihkesse väärtushinnangud ja mõtlemise, ka majanduskriisi teemal.

Doktorant Aita Mets läks maale kitsi kasvatama

Maal elamisest unistanud Aita Mets tegi pausi doktorantuuriõpingutes ja kolis väiksesse Esna külasse, et seal kitsesid kasvatada, kitsepiimast juustu valmistada ning maaelust täit mõnu tunda.

Kunagine elujõuline Esna alevik Järvamaal on muutunud mõnekümnest inimesest koosnevaks külaks. Võib öelda isegi, et uniselt rahulikuks paigaks. Mitme maja aknad vaatavad möödujaid tuhmilt, aiad on vallutanud rinnuni rohi. Vanas raudteetööliste majas, mis sai kümme aastat tagasi punase kuke poolt sugeda, nii et teise korruse seinad ja laed on süsimustaks kõrbenud, elab 25aastane Aita Mets. Laudaks kohandatud kõrvalhoones peab ta viit kitse ja valmistab nende piimast mitut sorti juustu.

Grete Helena Kütt, peaaegu tavaline tüdruk, kes unistab Eestimaast, kus kõik on õnnelikud

Tihti olen mõelnud, kuidas olen sattunud elama siia väikesesse Eestisse, kuigi maailmas on nii palju riike. Miks ma ei sündinud näiteks Indias, Hispaanias või hoopis Ameerikas?

Aga miks mul ongi vaja minna kuhugi suurde riiki, kui olen sündinud nii mõnusal maal nagu Eesti. Kõige tugevamini hoiab mind selle maa küljes siinne imeline ja mitmekülgne loodus.

Tahaksin, et mõisted "kodu" ja "kodumaa" oleksid inimesele samatähenduslikud. Nagu ei visata prahti oma koduõuele, ei viida seda ka metsa alla, sest kõik Eestimaa metsad, jõed ja järved on minu kodu. Minu õnn on see, et olen üles kasvanud vabas Eestis ja tunnetan kogu Eestimaad MINU koduna. Seepärast ei tule mul pähegi loodust risustada, prahti maha loopida või veel hullem – midagi varastada. 

Toomas Lemming mõtiskleb teemal, kas Eesti maakultuuri järjepidevus säilib

Majandusliku edukuse eelisarendamine koos EL-i liikmeks saamisega on järsult tugevdanud võõraste kultuuride, religioonide, ideoloogiate ja keelte survet eesti kultuuriloolise identiteedi alustele. Naiivne on loota, et maarahvas jõuab ilma riiklike toetusteta sellele survele vastu pidada ning hoida meie maakultuuri elujõulise ja jätkusuutlikuna. Maakultuur säilib tänu piisava arvu kultuuri järjepidevuse kandjate, elujõuliste ja jätkusuutlike taluperede olemasolule. Maakultuur ei teki ega säili ilma pikkade kultuuritraditsioonidega maaeluta. Talud on peamised Eesti maakultuuri kandjad.

Huvitavaid linke

Eestimaa talupidajate keskliit- nagu nimigi ütleb, koondab see liit talunikke üle Eesti. Talupidajate keskliit annab talunikele hea ülevaate maaeluga seonduvast.

WWOOF- tegemist on ülemaailmse vabatahtlike liikumisega mahetaludes. Vabatahtliku töö eest pakub mahetalu majutust, toitlustust ning õppimisvõimalust. WWOOF-ga võivad olla liitunud nii suuremad kui ka väiksemad talud, mis omavad valdusi alates väikestest maatükkidest kuni suurte aedade ning metsa-aladeni. Liikmetalud peavad tegelema mahepõllumajandusega. Vahetusprotsess vabatahtliku ja talu vahel põhineb usaldusel.

Maaelu edendamise sihtasutus- Sihtsasutuse tegevusteks on toetuste andmine, laenamine, võlakohustuste tagamine ning maaelu maine kujundamine.

Eesti küla tuleb taasasustada- Võrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo edendab põllumajandusturismi: talud hakkavad huvilistele näitama, kuidas tööd tehakse. Loe artiklit greengate.ee lehelt.