Linnaelu

Vähem kui ühe inimpõlvega on Eesti tundmatuseni muutunud. Linnadesse on kerkinud kaubanduskeskused, kõrghooned ja uued kortermajad ilma, et oleks planeeritud terviklikku linnakeskkonda, kus oleks hea elada. Nüüd on käes aeg uute oludega kohaneda. Vastmoodustunud asumid tuleb kujundada elamiskõlblikeks, et neist ei saaks ninakirtsutamapanevad magalad. "Ühes majas elavatest inimestest" peaksid saama naabrid selle sõna kõige paremas mõttes, kes üheskoos oma maja ning asumi heaolu ja -korra eest seista sooviksid. Linnainimene peab saama end koduselt tunda kogu linnas, mitte alles siis, kui korteriuks on turvaliselt seestpoolt suletud.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas tagada avaliku ruumi kvaliteeti? Olukord, kus planeerimistegevus on jäetud erakapitali kanda pole selgelt andnud soovitud tagajärge. Missugune peaks avalik ruum olema? Täna näiteks Tallinnas järjest ehitatakse, lugu ei peeta ajaloolisest pärandist, juurde ei teki parke. Täisväärtuslik olleks linnakeskkond, kui lastele oleks mängukohad, jalutamiseks pargid, sportimisvõimalused (ja mitte ainult tasulised saalid), parkimisvõimaluste peale oleks mõeldud.  
  2. Kuidas saada teada ja kaasa rääkida oma elukeskkonna arendamisel?
  3. Kuidas suurendada kunsti osakaalu meie ühiskondlikus ruumis?
  4. Kuidas saaks olla kohalik omavalitsus või muu riiklik tellija eeskujuks arendustegevuseks?
  5. Kuidas tagada innovatiivse elukeskonna loomine tulevikus? Meil on väga head seadused ja riiklikud struktuurid kaitsmaks ajaloolist ehituspärandit ning looduskeskkonda, aga puudub täielikult plaan ja regulatsioonid kuidas tagada loodava keskkonna sisulist kvaliteeti ja innovatiivsust.
  6. Kuidas teha nii et, linnas ei algaks kodu korteri välisuksest? Et meie majaümbrused oled puhtad, tänaval mängivad lapsed ei jääks auto alla ega komistaks narkomaani süstla otsa, naabrid teretaksid ja räägiksid ka pärast pikka tööpäeva juttu, mis looks uued kogukonnad, kus on hea elada.
  7. Kuidas teha linnad autovabamaks ehk inimsõbralikuks?
  8. ...?

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Avalik ruum – mis ja miks?

Tiia Sõmer, "Minu Eesti" vabatahtlik, sõjaväelane. Autor osaleb mõttetalgutel Tallinnas, omaalgatuslikus mõttekojas Põhjanael

Traditsiooniliselt loetakse avalikuks ruumiks linnas tänavaid, parke ja väljakuid. Avaliku ruumi kujunemist mõjutavad tegurid on aja jooksul muutunud – religioon, võim, transport. Tänapäeval on lisandunud veel tehnoloogia, eelkõige infotehnoloogia. Viimase olulisus avaldub avaliku ruumi kui suhtluskeskkonna puhul. Üks on aga selge: igasugune avalik ruum peab olema ligipääsetav kõigile ja igal ajal. Kui seal liigud, pead arvestama sellega et kohtud nii meeldivate kui ebameeldivate inimeste, asjade ja olukordadega. Kuidas aga saaks seda võimalikult meeldivaks teha? Mida me ise saame teha?

Linnakodanike teadmisi ja olemasolevat informatsiooni saab ühiskonna heaks kasutada, et meid ümbritsev linnaruum oleks kvaliteetne ja edukas. Kõige selle saavutamiseks on vaja kohalikku initsiatiivi, vältimaks lõhestumist – lõhestumist linnade sees ja linnade vahel. Linnakodanikele võrdsete võimaluste andmisel linnaelust osasaamisel ja seal leiduvate hüvede kasutamiseks sünnivad uued lahendused igapäevaelu korraldamisel

Stalinistlik arhitektuur – alleede ajastu ja kaotsi läinud mälu

Anna Tiido, diplomaat, "Minu Eesti " vabatahtlik. Autor osaleb mõttetalgutel Pärnu Ülejõe mõttekojas.

Meie linnade omapäraks on omavahel seostamata ilusad kohad – näiteks Tallinnas Koplis on seda eriti näha. Eramajade tänavad on läbi põimunud hallide nõukogude hoonetega; stalinistlikus stiilis allee, mis pidi lõppema rannas, katkeb järsku. Selle lõpus on ehitatud uhke “hruštšovka”! See on heaks sümboliks 1950-tel aastatel toimunud “arhitektuurilisele läbimurdele”, mil hakkas meeletu “hruštšovkade” ehitamine. Nüüd on paljud “hruštšovkad” remonditud ja ilusti värvitud , ja nendest saab mööda jalutada ilma, et NSVL meelde tuleks...

Samas valitseb oht, et aja hammaste vahele jäävad stalinistlikud majad. Nii uuemate kui vanemate majade eest hoolitsetakse praegu rohkem, aga 1950-tel aastatel ehitatud majad ei ole piisavalt vanad, et kaitse alla võtta, ega niivõrd uued, et unikaalsust mitte grammigi sisaldada.

11 küsimust: Narva. Vadim Semenov

MinuEesti venekeelsel lehel on Linnaelu teema all lühiintervjuu Vadim Semenoviga, PhD - vene keele ja kirjanduse dotsent Tartu Ülikooli Narva kolledzhis. "Narva on minu sünnilinn, seepärast - ükskõik milline ta ka ei ole, tunnen end siin alati koduselt", ütleb hr. Semenov.  Klõpsates lingil "loe edasi", saate seda ka siit lugeda.

11 küsimust: Haapsalu. Arnold Juhans, sõjaväelane, Kaitseliidu Lääne maleva pealik

Rahulikus, puhtas ja kordumatu auraga Haapsalus võiks suveperioodidel korraldada korra kuus autovabu nädalavahetusi - mida rohkem seda teha, seda kiiremini rahvas selle omaks võtab ja harjub.

11 küsimust: Saue. Leena Pukk, politseiametnik

Saue on elamiseks väga hea: hea transpordiühendus Tallinnaga, Tallinna lähedus, lastesõbralik, kompaktne. Halb: transpordiühendus lähimate omavalitsustega ja linna ümbrusega, tööstuskauplust ei ole, öist ühistransporti ei ole.

Riik ja linn?

Eesti - mis on ju õieti sama suur kui mõni linn - väiksus annab meile huvitavaid võimalusi, kus riik on nagu linn, linn aga peab seetõttu olema mitmepalgeline nagu riik. Eriti tuleb see välja piirilinnade puhul - Valga ja Valka: 1 linn, 2 riiki

Urbanistika ja linnamaastiku päevad

23-25. aprillil toimuvad Tallinnas kuuendat korda urbanistika ja linnamaastiku päevad, mis sel korral koonduvad nime alla "Timewide:
Thinking the city in deep scale".

Tänavune konverents kujundab ümber linnaga seotud mõtte- ja disainipraktikaid - otsib aja sügavust ja ruumi laiust. Mis juhtub, kui
asetame oma tööd tsivilisatsioonide sünni ja surmaga seotud alusküsimuste valgusesse? Või kui alustame oma disainist mõtlemist
ulatuslikest lähedekohtadest, nn Reini jõe orust kui riigipiire ületavast Euroopa pinnavormist.

Aprill on maastikuarhitektuuri kuu

Aprill on kuulutatud ülemaailmseks maastikuarhitektuuri kuuks, mille eesmärgiks on eriala populariseerida. Ka siinsed maastikuarhitektid ja eriala sõbrad on võtnud nõuks seda kuud sisustada mitmete ürituste ja ettevõtmistega - kõneõhtud, workshopid, näitused, filmiõhtud, häppeningid jpm.

Kuust osa saama on oodatud kõik huvilised!

 

Mõtlemapanevat lugemist

'Minu kodu roheline raamat' on voldik kust  linnakodanik leiab vajalikku infot jäätmete liigiti kogumise, haljastuse, heakorra ning lemmikloomapidamise kohta.

www.kirbuturg24.ee Alates 11. aprillist 2009 hakkab vastloodud MTÜ Eesti Kirbuturg korraldama regulaarseid kirbuturgusid, mis äratavad koos teiste loomeettevõtetega uuele elule Telliskivi tänava ääres asuva endise Kalinini tehase territooriumi. Ala arendatakse välja Telliskivi linnaku nime all. Kuna Eestis on taaskasutamise idee seni populaarsust leidnud peamiselt rohelise maailmavaatega elanikkonna seas, loodetakse nüüd linnaruumi täiendada olulise sotsiaalse keskkonnaga, kus on ühendatud vaba aja veetmise võimalused, (keskkonna)säästlikum eluviis ning suurenenud kogukonnatunne.

"Uus maailm on ideedest pungil" Uue Maailma Selts on võtnud nõuks tõestada, et maailma saab muuta ja et üks hea idee on parem kui miljon krooni. Pole ühtki põhjust, miks see ei peaks õnnestuma, tõdes Allar Lepa.

Tallinn - kes ma olen? Mihkel Kaevats: Olen elanud päris mitmes linnas – lisaks sünnilinnale Tallinnale ka Tartus ning Itaalia ja Vene provintsis: Perugias, Baris ja Voronežis. Kõik nad on omajagu erinevad ja igaühes on omad kenad, omad halvad küljed. Mu suurim sümpaatia kuulub neist mitte eriti üllatuslikult Itaalia linnadele ja Tartule. Miks?

Mina ja tänav  Mari Jüssi: Alguses oli kolmerattaline. Selline roheline, millel punase kummiga rattad. Kergendasin sellega jalavaeva teel Tina-kodust Pärna tänava lasteaeda.

Huvitavaid linke

Uue Maailma Selts www.uusmaailm.ee
Supilinna Selts www.supilinn.ee
Nõmme Heakorra Selts www.nhs.ee
Nõmme Tee Selts www.nommeteeselts.ee
Karlova Selts www.karlova.ee
Linnalabor www.linnalabor.ee
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet www.tallinn.ee