Mobiilsus ja transport

Maailma ei ole kunagi varem olnud nii väike. Kes vajab enam ülehelikiirusel reisilennukit, kui Skype vahendusel saab ookeaniülese videokonverentsi pidada reaalajas? Eesti on tänapäevastes kommunikatsioonitehnoloogiates teenäitaja. Me oleme selle üle õigusega uhked, kuid oma rahulolus ei tohi unustada traditsioonilisi suhtlemis- ja liikumiskanaleid. Valla raamatukogus olev avalik internetipunkt ei tee inimest rõõmsaks, kui buss vallakeskusesse ei vii. Elukeskkond on tasemel siis, kui ühistransport on mugav ja kiire, jalgrattateed moodustavad läbimõeldud võrgustiku, kaugtöö on saanud igapäevaseks ja infotehnoloogias pole enam kellelegi midagi ulmelist.

Märksõnad, mida antud teema raames arutada: viisakam liikluskultuur, mugavam ühistransport (bussid, trollid, trammid), märka teisi liikleijaid! (jalgrattureid ja jalakäijaid), web2.0, e- ja m-teenused, e-riik.

Illustreerivaid küsimusi (mõned mõtteidud talgujuhtidele):

  1. Kuidas ühendada füüsiline mobiilsus ja infoühiskonna mobiilsus? 
  2. Kuidas saaks maapiirkondades parandada transpordivõimalusi?
  3. Kuidas me saaksime igapäevaelus rohkem tehnoloogiat kasutada?
  4. Kuidas parandada liikluskultuuri? 
  5. Kuidas muuta tööajad paindlikumaks?
  6. Kuidas teha nii, et eakamad inimesed kasutaksid rohkem infotehnoloogiat?
  7. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? See nimekiri ei ole suletud ega lõplik. Lisa oma küsimus ja võimalik lahendus FOORMISSE või uuenda küsimuste nimekirja, mida võiks talgutel arutada.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik: mina sõidan trammi ja bussiga

Mis on hästi ja mis on halvasti, kui me räägime ühistranspordist? 

Selleks, et ühistranspordis midagi muuta, peame me eeskätt muutma oma suhtumist. Tooksin näitena iseenda. Ma sõidan ise päris palju trammi ja bussiga. Sõidan siis, kui ma ei taha mingil põhjusel autoga linna sõita  tahan kohtuda kellegagi linnas või mõne hea tuttavaga klaasikese veini juua. Muidugi on sellistel juhtudel alternatiiv sõita taksoga, kuid siiski olen valinud korduvalt just nimelt bussiga-trammiga sõitmise. Samuti olen bussiga tööle tulnud, kui talvel ilmaolud ei ole autosõiduks väga head.

Männik räägib sellest, et talle on korduvalt helistatud, kui ta sõidab parasjagu trammiga. Taustamüra tõttu küsitakse, et kas ta ikka saab rääkida. Kui vastuseks on, et "Ma sõidan trammiga", siis kohkuvad inimesed tihtipeale ära. Küsitakse: "Kas sa tõesti sõidad ühistranspordiga?"

Enn Saar: Kuidas luua personaalne, sisukas ja huvitav Kooli-TV õpilastele?

Teen ettepaneku kõik ainetunnid alates algkoolist kuni gümnaasiumi lõpuni salvestada. Kusjuures ainetunde õpetaksid Eesti tublimad õpetajad. Kõik salvestatud ainetunnid võiksid olla kättesaadaval läbi Digi-TV, DVD ja CD plaatidel. Samuti saaks salvestatud materjali põhjal luua Kooli-TV, kus ööpäevaringselt näidatakse erinevaid koolitunde alustades matemaatikast ja lõpetades kunstilooga.

Kristiina Abel: Häid mõtteid Eesti transpordikorraldusest

Taasiseseisvumise järel on Eesti transpordisektori areng olnud paljudele asjatundjatele väga murettekitav — meie autostumise ja autokasutuse tase tegid läbi hüppelise kasvu, mida soodustas  maakasutuse kontrollimatu planeerimine ja inimeste kolimine üha kaugemale oma igapäevastest liikumiste sihtpunktidest. Selle tagajärjeks oli transpordi negatiivse mõju kasv, ühistranspordi reisijate arvu ja majandusliku tasuvuse langus ning teenuste kokkutõmbamine. Eestis on tänasel hetkel mitmeid piirkondi, kus elanike juurdepääs põhiteenustele on määratud nende autokasutuse võimalustega. Mõelgem sellele, kas eeltoodud arengute süvenemine on ikka meie huvides või saaksime midagi teha, et olukorda muuta?

Intervjuu Jüri ja Sirje Aavikuga: 28 õnnelikku aastat Käruveskis

Jüri Aavik on endine Avanduse vallavanem, kes on üle elanud väikevaldade liitmise ja teab mis see maaelule kaasa toob. Ta käib tööl 50 kilomeetri kaugusel Rakveres. Tema elukaaslane Sirje töötab kalakasvanduses ja püüab kohalikul kultuurielul hinge sees hoida.

Sirje: "Mäletan, et me ei saanud ükskord kuidagi laulupeole, kaalikad olid kõplamata ja lapsed olid väikesed. Läksin ilusal varahommikul siis üksinda põllule, küll teised tulevad pärast järele. Teel olles nägin meie küla Antsu traktoriga põllul – ja siis ma mõtlesin: mõtle kui hea, et on olemas üks Ants, kes künnab traktoriga põldu, kui kõik teised on laulupeol. Siin maal tekib rohkem sellist tunnet, et meid kõiki on vaja. On vaja külanarri, külalolli ja külajoodikut. Vahel nad oskavad öelda midagi nii, et mõtled pärast veel tükk aega.

Huvitavaid linke

Autovaba portaal vahendab infot selle kohta, kuidas saavad linnad ja linnas elavad või töötavad inimesed toimida nii, et vajadus isikliku sõiduauto järele oleks minimaalne.

Eesti Rattarikkaks algatus on loodud eesmärgiga innustada linnaelanikke kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina. Liigelda saab autoga, jalgsi või ühistranspordiga, kuid eriti mugav on teha oma linna piiresse jäävaid käike jalgrattaga. Rattaga sõites ei pea muretsema liiklusummikute ega kallite parkimispiletite pärast - rattaga on lihtsam!

Kyyt.eu on küüdi pakkumise/otsimise portaal, mille eesmärk on viia kokku reisijad ja autojuhid, kes kas või osaliselt kulgevad samas suunas.

Tarbija 24 portaalis räägib IT-visionäär Linnar Viik, kuidas kodus või kontoris vastavalt vajadusele töötada.

Kaugtöö projekti eesmärk on kaugtöö ja paindliku töövormi mudelite rakendamine Eesti saartel ja perifeersetel rannikualadel.

Arvulised eesmärgid

Ühistranspordi kasutajate osakaal tööl käimisel: 30%

Busside keskmine vanus linna- ja maakonnaliinidel: ei ületa 13 aastat

Investeeringute mahud ühistranspordivahenditesse suurenevad: 15% aastas

Ühissõidukite kasutajate arvu kasv: 1,5% aastas

Linnasisene ühistransport. Aastal 1992: 283 miljonit sõitjat, aastal 2005: 105 miljonit sõitjat.

Allikas: Ühistranspordi arenguprogramm [pdf]