Valitsemiskultuur

Sõna "minister" ajalooline tähendus on "teenija", kuigi meil kiputakse valitsust hoopis "valitsejana" nägema. Tegelikult pole vahet, mõlemad tõlgendused on halvad. Valitsejat vaataksime kahtlustavalt altkulmu ning teenijale põlglikult ülevalt alla. Valitsemiskultuur paraneb Eestis ainult siis, kui valijate ning valitavate suhe areneb uuele tasandile, kus peamiseks märksõnaks on koostöö. Ainult nii usaldavad inimesed nii poliitikuid kui ametnikke ja viimased omakorda teavad, et inimeste soovid ja soovitused on põhjendatud ning õiglased.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas saaks parandada valitsemiskultuuri? Kas saame ise muuta valitsemiskultuuri sellega, et oleme rohkem kursis sellega, mis toimub ja räägime kaasa? Peaksime saama uskuda, valimistel antud hääled on olulised ja toovad kaasa muutuse.
  2. Kuidas teha inimestele seadused arusaadavaks?
  3. Kuidas inimesed kaasata valitsemisse?
  4. Kuidas inimestele viia nendele vajalik teave, nt eurorahade taotlemise võimalustest?
  5. Kuidas vigadest edasiviivalt õppida? Näiteks pensionide väljamaksmata jätmise kaasus, mis me järgmine kord saame paremini teha, et sellist olukorda ei tekiks.
  6. Kuidas panna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kodanike ootustega paremini arvestama?
  7. Kuidas panna riigiasutused tegema koostööd omavahel ja ka era- ja kolmanda sektoriga?
  8. Kuidas Eesti elanike kaasates oleks võimalik valitsussektorit edasi arendada (näiteks avalike teenuste puhul)?
  9. Kuidas kasvada heaks kodanikuks? Osaleda valimistel, näidata kodanikujulgust, avaldada arvamust, rääkida kaasa.
  10. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Harri Tiido: valitsemisest ja poliitikuist

Valitsemiskultuuri teema all sooviksin, et Eesti inimesed mõlgutaksid mõtteid koostöö üle. Tähtis on koostöö riigi ja kodaniku vahel, aga samuti riigi-, era- ja kolmanda sektori vahel. Kahjuks meie ühiskonnas võrdsustatakse tihti poliitikat ja valitsemist. Poliitikast ja poliitikutest arvatakse halvasti, ja selle suhtumise tõttu ei taheta osaleda ühiskondlikus tegevuses. Paraku annavad poliitikud sageli ise põhjust negatiivseks suhtumiseks.

Kodanikuühiskond kui Eestit ühendav idee?

Meie aja üheks tähelepanuväärsemaks tendentsiks on liikumine institutsioonide demokraatialt kodanike demokraatia suunas. Üha enam sõltub hästi toimiv demokraatia tugevast kodanikuühiskonnast, mille eksistentsi loomulikuks osaks ja tingimuseks on kolmas ehk kodanikuühenduste sektor, mis on demokraatia arengule sama oluline kui mitmeparteisüsteem või vaba ajakirjandus. Me näeme, et hariduse ja tervishoiu sfääris, aga ka sotsiaalalal, kus prioriteetideks on võitlus vaesuse, tööpuuduse ja kuritegevuse vastu ning narkootikumide kasutamise piiramine, on edu saavutamine tõenäolisem aktiivse kodanikuosalusega ühiskondades.
 

Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professori Marju Lauristini ettekanne Minu Eesti inspiratsioonikonverentsil

Vaata videoülesvõtet  ettekandest. Mõttetalgute projekti üheks teeneks võiks Lauristini sõnul olla see, et inimesed muutuksid klientidest kodanikeks. Tema hinnangul on meil nimelt probleem selles, et inimesed ei tea, mida nad tahavad.

"On üsna rusikareegel, et inimesed hakkavad aru saama, mida nad tegelikult tahavad, siis, kui nad on proovinud ise teha, kui nad on ise läbirääkinud, kui nad on jõunud selle piirini, kus nad näevad, et see, mis olemas on, ei võimalda enam midagi teha, vaid tuleb edasi minna," kõneles Lauristin.

Miks on vajalik kodanikuühenduste kaasamine valitsuse otsuste tegemisse?

Räägivad Henrik Hololei, Marika Priske, Reet Teder jt. Video on valminud Riigikantselei tellimusel september 2007. Kuidas saan kaasa rääkida riigiasjades? - www.osale.e

 

Mõtlemapanevat lugemist

Avalike teenuste üleandmine- Igas ühiskonnas on hulk avalikke teenuseid, mille osutamisega saavad avalikust ja ärisektorist efektiivsemalt hakkama mittetulunduslikud ühendused. EMSLi kodulehele on koondatud kõik teemaga seonduvad materjalid vastavatest arengutest ja väljakutsetest Eestis.

Internet demokraatiat ei päästa- Avatud Eesti Fondi päevaraamatus Evgeny Morozovi uuringutest uue tehnoloogia mõjust poliitilistele režiimidele.

Hea Kodaniku ajaveebist leiab huvitavat lugemist  olukorrast kondanikuühiskonnas.

Loe Vabaühenduste Fondi koordinaatori Maris Jõgeva mõtisklust kaasamise teemalAvatud Eesti Fondi ajaveebist ja kaja vastu!

Demokraatiahariduse ideaalide saavutamise võimalused- Meie ühiskonnaõpikutes toonitatakse, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, kuid jäetakse märkimata, et need võrdsete õigustega inimesed kuuluvad eri sotsiaalsetesse struktuuridesse, mis muudavad nende võimalused ebavõrdseks. Loe edasi ajakirjast Haridus.

Kodanikest erakondade orjuses, kirjutab Eugen Veges lehes Meie Maa.
Tundub, et oleme orjad, kes elavad vabal maal. Oleme poliitorjad, kes peavad alluma erakondade tagatubade diktaadile, mille ahelaist vabanemine paistab lootusetuna – on ju tegemist aastakümnete jooksul parimate poliitseppade poolt vorbitud tootega.
Paistab, et üksnes elanikkonna ühtne tahteavaldus suudaks pehmendada ühiskonda lõhestavaid poliitahela jootekohti, avada tee kodanikualgatuse laviinile ja looks eeldused kriisist pääsemiseks. Kodanikualgatuseta paistavad kõik teed meid tupikutesse viivat.  Loe edasi lehes Meie Maa
 

Mis on avalik teenistus? Kui palju on Eestis ametnikke? Kes on Eesti ametnik?

  • Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine.
  • Kui poliitikud määravad riigi arengusuunad, siis ametnikud viivad need otsused ellu ning toimetavad kodanikeni riigi pakutavad avalikud teenused.
  • 2007. aasta seisuga on Eestis 72 keskvalitsuse ja 227 kohaliku omavalitsuse ametiasutust.
  • Neis asutustes töötas 24 331 riigiametnikku ja ligikaudu 5 449 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Vaata lisa www.avalikteenistus.ee