Haridus ja elukestev õpe

Õppiva inimese elu on nagu põnev teekond. Me õpime juba enne, kui astume oma esimesed sammud. Siis läheme kooli, saame teadmisi, leiame sõpru, avastame andeid ja leiame uusi huvisid. Tõeliselt põnevaks läheb õppija rada aga alles siis, kui kool kord läbi saab. Haridusest hakkab saama haritus, me õpime uusi oskusi ja käime ajaga sammu, võtame üle varasemate põlvkondade talletatud teadmisi ja punume sotsiaalset võrgustikku, leiame oma identiteedi ja aktsepteerime erinevusi. Iga sammuga sel teel muutume ise targemaks ja tugevamaks ning õpetame neid põlvkondi, kes alles esimesi arglikke sammukesi seavad. Tähtis on kogu eluks säilitada uudishimu ja tahe õppida.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas saab kool paremini toetada õpilase loovust ja tema isikupära väljakujunemist? Faktiteadmiste õpetamise kõrval on oluline ka hingelt, vaimult ja kehalt terve ning tervikliku lapse kasvamine. Koolisüsteem peaks olema ka lapsesõbralikum, et lastel oleks seal huvitav ning nad käiks koolis ja tegeleks õppetööga suure õhinaga.  
  2. Kuidas kaasata laste vanemad ja vanavanemad aktiivsemalt õppeprotsessi?
  3. Kuidas saaks kool vähendada e-(suhtlemis)keskkondadest lähtuvaid ohtusid ja kasutada virtuaalseid keskkondi kooli õpikeskkonna rikastamiseks?
  4. Kuidas õppetöös paremini siduda teooria praktikaga ja arendada ka tööoskusi? Näiteks soodustada tööd laboratooriumites, korraldada nii öelda klassist välja tunde, et tekitada õpilastes rohkem huvi õppeainete vastu.
  5. Kuidas kool aitaks noortel elukutset valida?
  6. Kuidas toetada ja säilitada inimeste õpihuvi kogu elu jooksul? Täiskasvanud õppija väärtustamine.
  7. Kuidas anda meie “ajudele” hea haridus väljaspool Eestit, aga tuua  need ajud hiljem Eestisse tagasi?
  8. Kuidas lahendada õppurite (nii tudengid kui erihariduse ja ümberõppijate) rahamure, et nad saaks õppimisele keskenduda?
  9. Kuidas toetada eesti keele õpet muulaste seas? Eesti keele õppimine ei ole ainult muulaste probleem, sellele peaksid mõtlema ka eestlased, kellele on oluline meie keele säilimine.
  10. Kuidas saavad vilistlased oma kooli ka täiskasvanuna arendada?
  11. Kuidas avada kool kogukonnale?
  12. Kuidas muuta välisele edule ja tulemustele orienteeritud õpetajate, vanemate ja laste väärtushinnanguid?
  13. Kuidas teha nii, et kõigil lastel oleks võrdne juurdepääs heale haridusele? Laste võimalused elus ei tohiks sõltuda sellest, kes on nende vanemad-kas nad elavad maal või linnas, kas neil on raha saata laps eliitkooli või mitte.
  14. Kuidas teha nii, et lapsed ei jätaks põhikooli pooleli?

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Krista Loogma: Eesti hariduselust ja selle arengust Eesti Haridusfoorumi võtmes

Krista sooviks on ühtse ja tervikliku Eesti haridusstrateegia ehk siis elukestva õppe strateegia väljatöötamine, mis võimaldaks kõigil, nii maal kui linnas, omandada parimat haridust, et üha nõudlikumas ühiskonnas hakkama saada ja selle arengusse panustada. 

Eestis hariduses toimuvat on palju kritiseeritud ja kritiseeritakse jätkuvalt. Ollakse arvamusel, et haridusprobleemidele lahenduste leidmine on üldrahvaliku tähtsusega probleem ning hariduse omandamine peaks olema kättesaadav kõigile. Haridusega seotud teemad on läinud väga teravaks - ühelt poolt on haridussüsteemile palju nõudmisi, kuid samas puudub riigis ühtne haridusstrateegia. Hariduse valdkonnas puudub hetkel visioon, mis suunaks haridusega seonduvaid arenguid. Eesti Haridusfoorum (EHF) on alates 1995. aasatast alates pidevalt hoidnud huviorbiidis hariduselu ja selle arenguid. Haridusfoorumis käsitletavate teemade ring on lai, kuid siiani pole siiski selge, miline on  Eesti hariduse tulevik.

Lennart Meri ja süsteemne mõtlemine

Tiit Tiimann mõtiskleb Lennart Meri kunagisel üleskutsel ning selgitab oma arusaamu süsteemse mõtlemise õpetamise võimalustest koolides ja elukestvas õppes.

Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõnest esimesel koolipäeval 1999. aastal:

“Armas koolirahvas! Täna, esimesel koolipäeval tahaksin panna teie südamele kaks asja. Esiteks seda, et juba õige vara katsuge õppida aru saama seostest. Võrrelge. Otsige sarnasust. Maailmas on kõik seotud. Faktil on üksinda igav, kole ja külm. Seostes jääb ta meelde hoopis paremini. Ja maailm tervikuna saab niimoodi selgemaks.

Armsad õpetajad, kujundage seda tervikutunnet ja seoste mõistmist lastes juba algusest peale, esimesest koolipäevast peale. Siis tuleb süsteemne mõtlemine ning rõõm terviku avastamisest, maailma avastamisest. Me ei tohi lubada pealiskaudsust ja lihtsustamist. See nihutab esiplaanile hetkekasumi ja lämmatab meis nii Andrese kui Pearu. Koolipõlvest peab igaüks kaasa võtma igavikutundmise ja armastuse.

Mõtlemapanevat lugemist

Mis on meiega lahti? Tõnu Ots, psühholoog. Kaua on küsitud, mis on meie kooliga lahti. Kui rääkida vaid neist, kes pole rahul (kindlasti on õpetajate, õpilaste, vanemate, poliitikute, haridusametnike seas ka neid, kes ei näe muretsemiseks mingit põhjust), siis minu vastus on järgmine. Loe edasi Õpetajate Lehest.

Loova inimese poole- Miks tunnevad paljud õpilased ja õpetajadki koolis tüdimust? Sest praeguses koolis on vähe loovust. Rohkem loovust annaks kõigile uut energiat ja elurõõmu. Loe Viive- Riina Ruusi artiklit ajakirjas Haridus.

Elukestev õpe müütide võrgus- Müütide kirevuse ja tonaalsuse taga on eri huvigrupid oma ideoloogiatega. Kelle huve teenivad Eestis levinud müüdid elukestvast õppest? Millise grupi huvidele need vastavad? Loe müütide kohta ajakirjast Haridus.

Kas kodanikuühiskond areneb? Mure hariduselus toimuva pärast on pannud kunstiteadlased, matemaatikud ja Tallinna haridusjuhid sulge haarama. Nende avalikud kirjad vahendab Õpetajate Leht. Kes reageeriks? Vaja midagi ära teha?

Eesti keel venekeelses koolis - sügis 2007

Peaaegu iga neljas pere Eestis ütleb hommikul „dobrõi utro“ mitte „tere hommikust“. Iga viies õpilane läheb hommikul vene õppekeelega kooli, kus ta küll kindlasti 3-5 tundi nädalas eesti keelt õpib. Veel kümmekond aastat tagasi läks venekeelsesse kooli iga 3-4 õpilane.

Statistika

  • aastas langeb Eesti gümnaasiumidest välja umbes 4000 noort
  • 3000 lapsel on raskusi isegi põhikooli lõpetamisega
  • Igal suuremal rahvapeol korjab politsei ära kümneid joobes alaealisi
  • 5% viieteistaastastest tarbib regulaarselt alkoholi ja joob end purju igal nädalavahetusel