Usk endasse, usaldus ja positiivsus


Inimesed  Eestis on alati olnud julge ja edasipüüdliku vaimuga. Me ei karda uusi olukordi ja probleeme, vaid näeme neis väljakutseid ja võimalusi. Me tahame ja suudame leida lahendusi ning neid ellu viia. Rasketes olukordades püüame valehäbist üle saada, teadvustada kainelt oma olukorda ning tegutsema asuda.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas üksteist rohkem tunnustada? Mitte ainult üksteises vigu märgata, vaid leida just seda, mis väärib kiitust. Tihtipeale oskame ainult kriitikat jagada ning kiidusõnadega oleme kitsid.
  2. Kuidas märgata murega üksijäänut? Meie inimene naljalt oma muret ju ei kurda ja toetust ei otsi.
  3. Kuidas meedia saaks inimeste positiivsust suurendada?
  4. Kuidas õppida paremini toime tulema? Et üksikisiku/majapidamise tasemel oleksid tulud ja kulud tasakaalus ja omaenda finantsiline hakkamasaamine seeläbi kontrolli all.
  5. Kuidas teha nii, et eneseusk viiks meid edasi ja aitaks teistelgi endasse uskuda? Endasse uskuma õpetada keerulises ja mõnele lootusetus majandusolukorras, sest just eneseusk aitab meil raskustega võidelda.
  6. Kuidas ennast töökoha kaotuse korral motiveerida mitte käega lööma, enesesse uskuda ja eneseväärikust säilitada?
  7.  
    Kuidas aidata kodututud inimesi uuesti järje peale saama? Kodutus on laastav nii vaimselt kui füüsiliselt. Sellisesse olukorda sattunud inimestele on oluline anda tagasi usk endasse ja kogukonda. Nii näiteks antakse mitmes riigis välja professionaalset ajakirja „The Big Issue“, mille müümisest saadud kasu jääb seda müüvatele kodutule.
  8. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Riina Vändre: oska märgata ja hoida inimesi meie ümber ka rasketel aegadel

Teema, millel südant valutan, on tööpuudus ja sellega kaasnevad mõjud inimestele. Milline on töö kaotanud inimese moraalne seisund – kas säilib usk helgemasse homsesse, usaldus elu vastu ja tasakaalus enesehinnang? Või käivitub must stsenaarium,  halvimal juhul enesehinnangu langus ja usu kaotamine homsesse?

Tänast seisu iseloomustades tundub endast rääkida egoistlik, kuivõrd mul on töö ja kodu, pojal läheb koolis hästi ning puuduse all me ei kannata. Mitte, et meil suuri unistusi poleks.

Artur Taevere lugu

Artur Taevere on Tallinna poiss – sündinud Nõmmel, elanud Lasnamäel Laagis ja südalinnas –, kes pärast Oxfordi ülikooli lõpetamist asus juhatama Heateo sihtasutust.

Kui ma viieaastane, otsustasin meheks hakata. Elasime ema-isaga Nõmmel Seene tänavas, aasta oli 1985. Otsustasin, et hakkan igal hommikul külma duši all end karastama, nagu isa seda tegi. Enam ei olnud ma lihtsalt üks paljudest Nõmme poistest. Ronisin meie maja ees seisva kõrge pärnapuu otsa – ja ma olin mees! Tõsi, paar-kolm päeva hiljem otsustasin külma duši harjumusest loobuda, küllap oli veel vara täismeheks saada.
Eestlased on karastatud rahvas. Meid on karastanud rannikupealne tuul ja torm, mis on tahtnud meid juuripidi maast kiskuda. Aastasadade vältel oleme saanud karastust naaberrahvastega mõõtu võttes. Aeg-ajalt on meile krae vahele kallatud külma, siis jälle tulikuuma vett. Aga oleme jonnakalt vastu pidanud. Me ei ole kuskile ära põgenenud, elame siinsamas edasi.

Mõtlemapanevat lugemist

Töökoha kaotamine võib masenduses inimese enesetapule tõugata- kirjutas Vahur Koorits. Töökoha kaotamine suurendab ohtu, et inimene läheb vabasurma. Seetõttu soovitavad psühholoogid sõpradel ja sugulastel mitte jätta töötuks jäänut üksi, vaid temaga rääkida ja vajadusel suunata spetsialistide juurde hingeabi otsima. Loe edasi Tarbija24 portaalist.

Depressioon on haigus, mida saab ravida-  kirjutas Merike Sisask Nädalises. Suitsiid on lõplik lahendus ajutistele probleemidele. Eestis on suitsiidide arv alates 90ndate keskelt küll järk-järgult langenud enam kui poole võrra (aastal 1994 oli kordaja 100 000 kohta 42 ning aastal 2007 oli see 18,7), kuid kahjuks oleme endiselt Euroopas maade hulgas, mida nimetatakse kõrge suitsiidiriskiga riigiks. Loe edasi Avitus kodulehelt.

Kogemus kompetentsuseks! Enamik inimesi ei oska kogemustest õppida. Nad kül l tunnistavad kogemuse otsustavat osa mingi asja selgeks saamisel ja nei l on ka aasta-aastal t rohkem kogemusi , samas ei ole neil kompetentsuse osas edasiminekut . Loe psühholoogiaprofessor Anti Kidroni artiklit ajakirjas Haridus.