Ühistegevus ja koostöö

Eestis on suuri asju alati tehtud koos. Külaühiskonnas tuldi raskemate tööde pärast kokku talgutele, kus kõik aitasid kõiki, rahvusliku ärkamise ajast tuleme koos laulupidudele, oleme seisnud ühises Balti ketis ja koristanud prügi. Me usume ja tunneme, et koos teeme paremini ning ümbritsevad inimesed hoolivad meist. Meil on palju samakujulisi sõnu - perekond, sõpruskond, naabruskond, kogukond, ühiskond - mis kõik märgivad eri tasanditel ühiselt tegutsevaid inimesi. See on meie jõud ja tugevus, mida peame võimalikult hästi ära kasutama.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas teha koostööd oma kogukonnas, kogu riigis ja välismaalgi?
  2. Kuidas saaksid Eesti riik ja rahvas paremini koostööd teha välismaal elavate eestlastega ja vastupidi? Hinnanguliselt 150 – 200 000 eesti rahvusest või eesti juurtega inimest elab püsivalt väljaspool Eestit. Suur osa neist on ühinenud ligi 600 eesti organisatsiooni. Need inimesed on Eestile tähtis ressurss ja Eesti on neile tähtis ressurss. Välismaal elavaid eestlasi nii idas kui läänes on vaid osaliselt suudetud liita Eesti arengu ja kultuuriruumiga.
  3. Kuidas toetada kohalike kogukondade teket? Et igas külas, asulas või linnaosas koguneksid inimesed ning asuksid koos oma kodukoha heaks tööle.
  4. Kuidas suurendada kogukonnasisest usaldust?
  5. Kuidas teha nii, et eesti inimesed tegeleksid rohkem vabatahtlikku tegevusega?
  6. Kuidas teha nii, et me püüaksime oma probleeme rohkem üheskoos ise lahendada ja ei loodaks ainult riigi peale?
  7. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Eestlased vajavad rohkem usku koostöö tugevusse

Üldrahvalikke rõõmuhetki on eestlastele pakkunud näiteks laulu- ja tantsupeod või meie sportlaste edu. Möödunud aastal leidsid Eesti inimesed võimaluse abistada Gruusiat nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübara sõnul oli aga edukamaks ühiseks ettevõtmiseks „Teeme ära 2008“.
„See on parim konkreetne näide pärast iseseisvuse taastamist, kuidas oma jõud ühendasid erinevate elualade ja eri ühiskonnagruppide inimesed. Niimoodi, erinevaid teadmisi, oskusi ja võimalusi kokku pannes peakski märksa enam asju Eestis toimuma – on väheusutav, et olulisi küsimusi suudaks üksi pusides edukalt lahendada kas avalik võim, äriettevõtted või kodanikuühendused,“ sõnas Urmo Kübar.

Sven Aluste, tulihingeline ökoloogililise elukeskkonna pooldaja

Ühel heal päeval pakkis ta naisega kompsud, jättis oma korteri Tallinna vanalinnas ning asus koos oma nelja lapsega elama Järvamaale. Ühel või teisel viisil on ta osaline paljude viimasel ajal Eestisse püstitatud savimajade sünniloos.

Sven leiab, et kogukonna ja koostöö seis on täna endiselt konkurentsikeskne. Maailm muutub ja ka meie peaksime kergemini vanadest mustritest lahti laskma ja uutega end harjutama. Luuakse ju tähtsaid ja innovaatilisi energiasäästlikke lahendusi, mis meie eluolu parandavad. Miks mitte ka ise sellistes mõttetalgutes ja töötubades osaleda? Meis kõigis on potentsiaali - see tuleb vaid üles leida. Sotsiaalsed ettevõtlusvormid on hea näide, kus tehakse enamasti koostööd meeskonnana, kasutades kõigi osalejate teadmisi ja otsides lisa teistelt sel rajal käijatelt. Seoses nõudluse kahanemisega on tööstuste allakäik suur ning koostööl ja kaasamisel on seega suurem rõhuasetus. Tarbimisühiskond ei saagi kesta kaua.

PETS Eesti filiaali looja Lara Larsen unistab sellest, et tänavatel ei oleks ühtegi peremeheta looma

Et oma ümbrust muuta, peame alustama iseendast. Kuna ma tegelen väga ammu ja põhjalikult hüljatud loomade kaitsega, tahaksin ma pöörduda inimeste poole üleskutsega – suhtuge loomadesse paremini, vastutage nende ees! Samas ei tohi unustada ka seda, et meid ümbritsevad ka sellised inimesed, kellele ei meeldi loomad, keda loomad lausa häirivad. Me peame mõistma ka nende seisukohta. Miks mitte jalutades koera poolt tekitatu ära koristada? Muidugi saame jätta selle töö kojamehe hooleks, kuid see on Teie koer, ja Teie peate ise sama teed mööda jalutama. Kui kevadel lumi sulab, avaneb väga ebameeldiv vaatepilt. Koristades oma koera järel teete Te kõigile elu lihtsamaks, ka neile, kellele koerad ei meeldi. Jalutage oma loomi rihma otsas, ärge lubage neil omaette joosta. Te ei tea ju kunagi, kuidas reageerib koer nutva lapse või jalgratturi peale. Austage Teid ümbritsevate inimeste arvamust, ja ka nemad hakkavad hindama Teid selle eest, et olete eeskujulik koeraomanik.

Vabatahtlikuks olemine - kummaline harrastus

Vabatahtlikuks olemine on paljude arvates üks üsna kummaline harrastus. Sageli küll lihtsalt ei teata, mida see sisuliselt tähendab - kes peab vabatahtlikuks tööks vanaema trepilt lume rookimist, kes aga sõbra juures tapeedi kleepimist.

Nii saabki vabatahtlikuks hakanu esmaseks mitteametlikuks ülesandeks mõiste „vabatahtlik" lahtimõtestamine nii enda, oma tuttavate kui ka kaaskodanike jaoks.

Pavel Gontšarov sündis Narvas sisserännanud venelaste peres. Praegu tegutseb kodulinnas Viru Maakohtu esimehe ja peakohtunikuna

Oli kaheksakümnendate lõpp. Käisin kümnendas klassis, kui õhus olid esimesed tugevad iseseisvuse taastamise lõhnad. Mulle sai kohe selgeks, et soovin elada seal, kus olen sündinud. Kuid otsustasin lagunevas Nõukogude Liidus, et ei tohi end liiga tihedalt siduda vaid ühe kultuuritaustaga, kahjulik on sulgeda silmad ülejäänud maailma ees. Võtsin hoiaku, et pean olema kosmopoliit, kohanema kõigega, mis on mu tõekspidamistele vastuvõetav.

Huvitavaid viiteid

http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/ Portaali eesmärgiks on vahendada huvitavat teavet välismaal elavatele eestlastele ja ka teavet nende kohta teistele huvilistele.

Kuidas ja miks saadakse Uue Maailma seltsi liikmeks? Igast Uue Maailma seltsi tegemisest kiirgab inimlikku soojust ja tuge. Olgu see siis tänavafestivali korraldamine, puude istutamise aktsioon, lehehunnikusse hüppamise võistlus või India filmide kinoõhtud kohalikus mahekaupluses. Näiteks vabariigi aastapäeval pakutakse Uue Maailma väljakul linnaelanikele metsanotsusuppi, teed ja Saaremaa musta leiba. Lisaks esinevad luuletajad ja võib kuulata pillimängu. Omad kausid, lusikad ja kruusid kaasa, head isu ja palju õnne! Loe edasi Ärilehest.

Vabatahtlike värav on loodud vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks. Siit leiate uudiseid, nõuandeid, analüüse, vabatahtlike muljeid ning võimalusi vabatahtlikuna tegutsemiseks.

Uuringuraport- protsent tulumaksust kodanikuühendustele.

Statistikat

  • Erinevate uuringute tulemuste põhjal teeb vabatahtlikku tööd 29% Eesti elanikest.
  • Mittetulundusühingutes tegutsemine on Eestis enamasti vabatahtlik - palgalisi töötajaid on vaid 28%-l organisatsioonidest. ¾ organisatsioonides tegutsevad vabatahtlikena ainult oma organisatsiooni liikmed, ¼ kaasab vabatahtlikke ka väljastpoolt. Kolmandik organisatsioone on seisukohal, et nende vabatahtlike arv kasvab. Mittetulundusühingute endi tehtud statistika kohaselt tegutseb vabatahtlik keskmiselt 12,5 tundi kuus.
  • Kõige sagedamini kaasatakse vabatahtlikke organisatsioonide poolt korraldatud ürituste abipersonalina (40%) või ekspertidena (20%). Tegutsemisvaldkondadest on kõige rohkem altid vabatahtlikke kaasama religiooni, hariduse, kultuuri ja kunstiga tegelevad organisatsioonid. Maakonniti on kõige aktiivsemad vabatahtlike kaasajad Põhja-Eesti (Läänemaa, Tallinn) ning Lõuna-Eesti (Valga-, Tartu-, Jõgeva-, Võrumaa).

Allikas: Vabatahtlike värav