Eesti maine

Hüüdlause "Welcome to Estonia" on kõigile tuttav. Me võime sellesse suhtuda üleoleva muige või üleva uhkusega, kuid asja sisu see ei muuda - Eesti mainet ei loo ükski lause. Eesti maine loome kõik koos: iga inimene, ühendus, ettevõte, küla ja linn. Eesti maine on see, mis teeb meist unikaalse koha maailmakaardil. Šveitslased kiidavad oma usaldusväärsust ja sakslased täpsust, rootslased hoolivust ja inglased väljapeetust. Eesti omanäolisus peaks tulema meie südameist ja ainult nii saab see jõuda teiste rahvaste meelteni.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas tekitada inimestes tunne, et Eesti maine on oluline?
  2. Kuidas Eesti võiks olla omanäoline ja unikaalne koht maailmakaardil? Eesti maine peaks olema midagi sellist, millega me saame luua Eesti riigi kuvandi, mis läheks igale välismaalasele südamesse ja mille järgi meid tuntaks ja teataks.
  3. Kuidas muuta Eesti riigi visuaalset kuvandit? Norra riik toetab igal moel puitarhitektuuri, Holland on aga aastaid doteerinud kõrgekvaliteetse arhitektuuri loomist. Kas Eestis saaks teha midagi sarnast?
  4. Kuidas tuua oma küla ja piirkond esile? Igas külas on midagi omanäoliselt, mida tasub rõhutada ja mille üle uhke olla.
  5. ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Ma armastan Eestimaad

"Ma armastan Eestimaad" – selliselt võtan kokku kõik selle, miks olen siin väikesel maalapil elades õnnelik, miks igatsen alati reisilt koju, miks ma kunagi ei mõtle siit ära kolimisele. Olgugi, et meie kliimas on palju pimedat aega ja külma ilma.

Ma armastan Eestimaad. Seepärast olen kogu hinge ja pühendumuse pannud sellele, et ka ülejäänud maailm teaks, kui eriline maa ja rahvas me oleme. Koos oma unikaalse keele ja traditsioonidega. Tahan, et kõik teaksid, kuidas üks väike rahvas on suutnud maailmas läbi lüüa, positiivselt üllatada, olla eeskujuks nii mõnelegi suurriigile ning olla avatud oma mõtlemises ja tegudes.

Margus Laidre: Serviisist ja mainest

Niipea, kui Eesti televaatajad olid läinud aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel väärtustanud Venemaa esitust maksimaalse 12 punktiga, kostus brittide ebaedust nördinud BBCi kommentaatori huultelt sarkastiliselt: „ Nad teavad hästi, kust kohast või leiva peale tuleb”. Tema jaoks oli kõik selge. Tegemist oli postkommunistliku riigiga, kellelt midagi muud loota polnudki, sest hunt jääb alati metsa poole vaatama! Briti ajaloolane Norman Stone kuulutas aga mõned aastad varem, et „Balti riigid pole enamat kui vistrikud Venemaa seljal”. Kuigi oleme jõudnud oma taasiseseisvuse kaheksateistkümnendasse aastasse, kohtab sarnaseid seisukohti endiselt kahetsusväärselt sageli. Mind paneb see aga küsima, milline on tegelikult Eesti pilt laias ilmas? Millisena paistame väljast vaadates ja mis veelgi olulisem, millisena tahame, et meid nähtaks?  

Mikko Fritze lugu

Mikko Fritze on Saksamaa kodanik, kes on Soomes sündinud ja olulise osa elust veetnud Eestis. Pärast Goethe instituudi juhtimist Uruguays on ta taas koos perega tagasi Eestis, kus veab Euroopa kultuuripealinna projekti Tallinnas.

Mu pere on minu kodu. Oleme elanud kõige erinevamates paikades üle maailma, seetõttu on kodu alati seal, kus on mu pere – minu maailma parim abikaasa ja kolm last. Kuid Eestiga seob mind lisaks eriline kodutunne, sest kõik mu kolm last on siin sündinud. Neile on Eesti kodumaa.

Mida teatakse Eestist ja eestlastest: BELGIA

Tiia Kurik, Belgias elav eestlane

Üks kolmest Balti riigist; Üks nendest „uutest riikidest”, mis enne olid „Venemaa osa”; Külm ja pikk talv ning palju lund; Eurovisioon; Jalgpall.
Tavainimene Belgia tänavatel enamasti ei tea Eestist ega eestlastest mitte midagi. Eestil pole oma sümboolset kuvandit belglase jaoks. Enamasti arvatakse, et Eesti on “üks nendest „uutest riikidest”, mis enne olid „Venemaa osa”.” Rohkem informeeritud inimesed teavad, et Eesti on “üks kolmest Balti riigist”. Kuuldes, et tegu on eestlasega küsitakse, mis keelt te Eestis räägite või käiakse kohe välja mõni venekeelne tervitus. Mõnedel juhtudel teatakse Eestit ka Eurovisiooni võidu tõttu, ja riigid, kes on Eestiga samas jalgpalli alagrupis teavad riigi nime ja mõningaid mängijaid.  

Mida teatakse Eestist ja eestlastest: SAKSAMAA

Carol Marmor on Saksamaal õppiv eestlane, kes kirjeldab kuidas Saksamaalt Eesti ja eestlased paistavad.

 Palju metsa ja merd
„Juba lennukist välja vaadates on näha, et teil on nii palju metsa.” Aknast välja vaadates joonistuvad selgelt linnade ja alevite piirid ja nende vahel on näha tervet hulka metsa. Metsad ja rabad ongi tegelikult need väärtused, mida teistel Euroopa tööstusriikidel napib. Rohelus ja naturaalsus tärkavad silma ka Eestit tutvustavates dokumentaalfilmides, mis tekitavad kihu telkimiseks. Sest telkimine on üks sakslaste lemmikumaid puhkamise viise. Seega - lähme metsa!

Mida teatakse Eestist ja eestlastest: LÕUNA-AMEERIKA

Katrin Kalmurand, kes on elanud New Yorgis neli aastat ja Peruus viimased kuus aastat

Esimene asi, mis enamus inimestele Lõuna-Ameerikas Eestiga assotsieerub on külm - väga külm. Ega siin eriti Eesti kohta ei teata midagi. Keskkoolis ajalootunnis õpetati Nõukogude Liidust nagu ühtsest riigist, igat vabariiki eraldi ei käsitletud. Seega üks esimesi huvi tundva lõunaameeriklase küsimusi on, et kas Eestis räägitakse vene keelt. Kui neile siis mainin, et Eestis räägitakse eesti keelt ja et see on soome keele sarnane, ja et eesti keel kuulub soome-ugri keeltegruppi ja vene keel slaavi keelte alla, siis paljud ikka küsivad uskumatult edasi, et kas eesti keel on vene keele sarnane. Kõige parem viis eesti ja soome keele erinevust kirjeldada on võrrelda neid hispaania ja portugali keeltega. Ning eesti ja vene keele erinevust kirjeldades mainin neile hispaania ja hiina keelt, mis kõiki kohe hämmastama paneb.

Mõtlemapanevat lugemist

  • „Minu Eesti” on artiklisari Eesti Päevalehes, kus Eestis elavad välismaalased räägivad oma tähelepanekutest. Seni avaldatud: 
  1. JUSTIN PETRONE: Seal, kus kõik teavad su nime - Aga Eesti on nii väike.” Kuulen seda lauset kogu aeg. See võib olla üks Eestis enim öeldavaid lauseid. Kuna ma ignoreerin teadlikult põhi-ootusi, eelistan mitte nõustuda. Loe edasi Eesti Päevalehest.
  2. HAYLEY MILLAR: Eestlased – alasti vaoshoitus- Üks asju, mille eest Eestisse tulevat võõramaalast hoiatatakse, on eestlaste mõnevõrra kinnine iseloom. Loe edasi Eesti Päevalehest.
  3. GUSTAF ANTELL: Heida kõrvale pretensioonikus- Eestlased on ül­diselt terased, mõistlikud inimesed. Loe edasi Eesti Päevalehest.

Huvitavaid linke

Eesti saatkond internetikeskkonnas Second Life- Teisipäeval, 4. detsembril 2007 avas Eesti kolmanda riigina oma saatkonna virtuaalkeskkonnas Second Life. Loe edasi Välisministeeriumi kodulehelt.

Eetiline Eesti suveniir- on Tallinn 2011 ja Eesti Disainerite Liidu konkurss, mida ajendas korraldama asjaolu, et Eestis puuduvad modernsed meened, mis väljendaksid kaasaegset elustiili ja keskonnasõbralikku mõtteviisi. Suveniir on riigi visiitkaart ja mainekujundaja, mis edastab selle maa unikaalsust, ajalugu, väärtushinnanguid ja kultuuritraditsioone. Kahjuks on suveniiri mõiste devalveerunud ning viitab tavaliselt maitsetule kasutule esemele, mis planeeti risustab. Loe edasi Tallinn 2011 kodulehelt.

Margus Reinsalu parandab Eesti mainet- Veebilehelt PRWeb avaldab hulga positiivseid uudiseid Eesti kohta, mis on seotud suurärimees Margus Reinsalu firma KC Grupiga. Reinsalu sõnul on antud juhul tegu Eesti maine tõstmisega laias maailmas. Loe edasi Äripäevast.

Tutvusta Eestit keskkond, kust leiab juhtnöörid ja elemendid produtseerimaks "Tutvusta Eestit" kommunikatsiooni (paroolid kehtivad kohe peale registreerumist).