Ettevõtlus ja töökohad

Meie loomuses on soov olla iseenda peremees: teha plaane, olles ise otsustaja rollis. Eestis on juba praegu üle 100 000 ettevõtte ja koondamislaine õhutab ettevõtlusega alustama igaüht. Tihtipeale ongi inimesel vaja vaid väikest tõuget, et julgeda olla iseendale tööandjaks. Ja et lennata kõrge kaarega, peab mõtlema, kuidas töötada nii, et töö oleks efektiivne ja vähemaga saavutada rohkem. Ideaalne riik oleks selline, kus kohalikke teenuseid osutavad kohalikud ettevõtted ja igaüks, kes soovib, saaks töötada oma kodu lähedal.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas elavdada ja kasutada kohalikku ressurssi?
  2. Kuidas aidata kõigil leida jõukohast tööd?
  3. Kuidas hakkama saada töötusega? Juba täna on meil üle 50 000 töötu ja aasta lõpuks ennustatakse 100 000 inimest, mis on niigi väikese riigi jaoks väga raske olukord. Millised võiksid olla võimalused töötute jaoks? 
  4. Kuidas olemasolevaid võrgustikke panna kohalike ettevõtetega tööle?
  5. Kuidas võiks kogukonnas teenuseid osutada? Kohaliku ettevõtluse alleshoidmine, kui näiteks linnas ketipoes on kõik odavam.
  6. Kuidas teha nii, et rohkem inimesi hakkaks ise ettevõtlusega tegelema? Võiksime mõelda, mida me ise hästi teha suudaksime, millese toote või teenuse järele on minu kodukohas täna vajadus. Kui oleks homme vaja asutada oma firma, mis võiks siis olla see äriidee, mida ma ellu viiksin?
  7. Kuidas ettevõtjad hakkaksid töötajate haridust ja koolitust rohkem väärtustama? Arusaam, et on vajadus end ja oma töötajaid  pidevalt täiendada, peaks jõudma igaka tööandja ja töötajani.
  8. Kuidas maal ettevõtlus alles jääks?
  9. Kuidas euroraha paremini kasutada? Aastatel 2004-2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist 12,5 miljardit krooni. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 53,3 miljardi krooni ulatuses, mis teeb aastas ligikaudu kaks korda enam kui varasematel aastatel. Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne.
  10. Kuidas pakkuda noortele töökohti, kui täiskasvanuilgi tööd napib? Hoolimata majanduskriisist on noori inimesi vaja tööks ette valmistada. Ja kooliõpilaste töötamine suveperioodil võimaldab kergendust pere rahakotile.
  11. Kuidas teha nii, et Eesti ettevõtted saavutaksid sama aja ja vahenditega rohkem? Me ei ole vähem töötakad, kui näiteks soomlased aga ometi on meie tootlikkus palju madalam.
  12. Kuidas toetada töö- ja pereelu sobitamist?

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Toomas Tirs: Eesti ettevõtjad kasutagu ära oma asukoht ja paindlikkus!

Eestil on suhteliselt keskne geograafiline asukoht väga dünaamilises Läänemere regioonis. Läänemerega piiran oma juttu selletõttu, et kaupu on võimalik saata sihtkohtadesse (enamus neist EL riigid, kus pole vaja täita tolliprotseduure) vähem kui 24 tunni jooksul. Siin piirkonnas elab kümneid miljoneid inimesi-tarbijaid, kes vajavad igapäevaselt süüa, kehakatet, remondivahendeid, mööblit jne. Paljude kestvuskaupade ostmine on küll kulude kokkuhoiu eesmärgil praegusel ajal edasi lükatud, kuid kui mingi kodumasin, mööbliese läheb katki, siis pole midagi teha, vaid tuleb minna poodi ja see asi kiiresti osta. Lisaks kui vaadata tegelikku tarbimist 2008 a. lõpus-2009 a. alguskuudel, siis see ei ole kukkunud 100%-lt nulli. See on kukkunud viimaste kuudega 10, 30, 40% erinevates kaubagruppidest. See tähendab, et võrreldes tippaegadega siiski tarbitakse ligi 60% kaubakogusest. Seega võtmeküsimus on selles, et kelle kaupa tarbija oma kitsima rahakotiga ostab?

Eva Leemet räägib ettevõtlusest kui majanduse mootorist

Tänapäeva Eesti ettevõtlusmaastikul toimuvad väga suured muutused. Täielikult muutub majandusruum ja tegevusvaldkonnad, mis veel aasta tagasi võimaldasid neis tegutsejatel teenida hiigelkasumeid, on kaotanud oma turu. Ei ole mõtet kirjeldada olukorda kinnisvara-, finantsteenuste ja ehitusturul, seda teavad niigi kõik. Tasuks vaadata ringi, et leida uusi väljakutseid, uusi majandusvaldkondi, mis võiksid lähitulevikus näidata tõusvat trendi, pakkudes inimestele tööd, investoritele tootlust ja omanikele rahulolu.

Sotsiaalse ettevõtluse perspektiivid

Ettevõtjad on olnud Eesti majandusarengu eestvedajad. Nad on näinud võimalusi, kuidas inimeste soove ja vajadusi rahuldada – olgu selleks soov võtta laenu ja luua endale oma kodu, reisida teise maailma otsa või tarbida meelelahutust.

Mõtlemapanevat lugemist

Kui hoolid keskkonnast, anna sellest ka teistele teada- Eesti ettevõtetes on looduskeskkonnaga arvestamine üha loomulikum tegutsemise vorm. Rohelisest mõtteviisist tasub aga kõva häälega ka teistele teada anda. Loe edasi Äripäevast.

Marina Kaljurand: pririteet on ekspordi toetamine- Ettevõtjad loodavad Eesti majandusdiplomaatide abile saamaks infot neid huvitavate välisturgude kohta, et oma toodangule uusi eksporditurge leida. Välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand kinnitab, et diplomaadid on valmis piiritaguste ärivõimaluste kohta infot jagama. Loe edasi koda.ee

Huvitavaid linke

Connect Eesti on võrgustik-organisatsioon, mis ühendab omavahel erinevad kompetentsid, mida kasvuettevõtluses sageli vaja läheb. Kui liikmete ühiseks huviks võiks olla soov edendada kasvuettevõtlust ning seeläbi Eesti majandust, siis sõltuvalt liikmete tegevusalast erineb mõneti lisaväärtus, mida Connect Eesti võrgustikku kuulumine võimaldab saada.

Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla eesmärk on aidata tarbijal konkreetsetel juhtudel mõista tarbijakaitse valdkonna õigusakte ja õpetada kasutama oma õigusi, kui ostetud kaup või teenus on osutunud mittekvaliteetseks.

Ekspordi Akadeemia- Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt ellu kutsutud loengute ja arutelude foorum omandamaks uusi teadmisi ja oskusi ning laiendada oma suhtevõrgustikku.

Statistikat

  • 01.05.2008 seisuga oli Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud objekte Eestis kokku 142 713 sh. Ettevõtjaid 115 727, mittetulundusühinguid 26 198, sihtasutusi 788.
  • Eesti ettevõtjad õigusliku vormi järgi jagunesid 01.05.2008 seisuga: 18 517 füüsilisest isikust ettevõtjat, 96 732 äriühingut, 475 välismaa äriühingute filiaali.
  • Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmetel oli Tallinnas 01.05.2008 seisuga registreeritud 77 232 objekti. Sealhulgas ettevõtjaid 65 083, mittetulundusühinguid 11 760 ja sihtasutusi 389.
  • Maksu- ja Tolliametis on registreeritud 01.01.2008 aasta seisuga Tallinnas 14 677 füüsilisest isikust ettevõtjat.
  • Ettevõtete arv 100 Tallinna elaniku kohta 2007. aastal oli 12,6.