Turvalisus ja hoolivus

Turvatunne algab inimesest. Kui tunneme end turvaliselt, siis suudame aidata ka neid, kes on oma julgeoleku või laiemalt vaadates homse päeva pärast mures. Ühine turvatunne tekib ja areneb pidevalt, igaühe panus tugevdab tervikut ja ärgitab jälle kedagi turvalisusesse panustama. Nii tekib meid kõiki rahustav turvatunne - valmisolek pättidele vastu astuda, soov teenida kaitseväes ja aidata neid, kelle sotsiaalne turvalisus on majandustuulte pöörises murenema hakanud.

Illustreerivaid küsimusi: 

  1. Kuidas aidata neid, kes ei ole ühiskonnaellu aktiivselt kaasatud?
  2. Kuidas tagada, et keegi ei jääks mures ja hädas üksi?  
  3. Kuidas hoida ja kaitsma meist nõrgemaid? Tänavale heidetud lemmikloomad, suured lapsed kiusamas väiksemaid, alkohoolikud oma elatanud vanemaid jne.
  4. Kuidas me saame ise oma naabruskonna turvalisemaks teha? Näiteks võiksime mõelda, kas oma kogukonnas saame kuidagi turvalisust juurde luua, kas või sellega, et hoiame naabrite varal silma peal või lähme hädasolijale appi.
  5. Kuidas  saaks riik ja omavalitsused turvalisust suurendada? Kas patrullivad politseinikud tänaval looks turvalisust juurde või võiks naabri terav silm kahtlase tegevuse korral naabritega koos asja uurima minna?
  6. Kuidas suurendada meie tahet kaitsta Eesti riiki? Tihtipeale teevad noormehed kõik selleks, et sõjaväest pääseda, teisalt peaks Eesti riigi vabaduse kaitsmine olema auasi.
  7. Kuidas aidata endistel vangidel kuritegevusest loobuda ja tavaellu tagasi pöörduda?
  8. Kuidas vähendada noorte kuritegevust?
    Uuringud näitavad, et enamik kurjategijaid on seadust rikkunud juba noorukina. Samas on seda näiteks sisuka vaba aja veetmise ja positiivsete eeskujude läbi kerge vältida.   

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORMISSE.

Abistavaid küsimusi mõttetalgutele Justiitsministeeriumilt

Hea sõber, kutsun sind 1. mail kaasa mõtlema mõttetalgutel ja pakun selleks ka omalt poolt välja mõned avatud teemad, kus minu arust Eestis "king pigistab" ning millele koos võiksime leida häid lahendusi.Mõned suunavad küsimused:

1. Mida saad sina teha, et hoida oma kodukoha noori kuritegelikule eluviisile minemast? 

2. Mida riik ja kogukond saaksid teha karistuse ära kandnud kurjategijaga selleks, et ta uuesti kuritegu ei sooritaks?

3. Kuidas saad kaitsta enda, oma lähedaste ja laste identiteeti internetis ning tõrjuda eraelu või seksuaalse enesemääramise vastu suunatud rünnakuid arvutivõrgus?

4. Kas sul on ette tulnud, et oled võltsinud dokumenti (nt äri-, maksu-, pärandiasjade ajamisel) või on keegi teine tahtnud sind ära kasutada võltsitud dokumenti kasutades? Kas oled teadlik, et dokumendi võltsimine on kuritegu? Mis juhtuks meie ühiskonna- ja majanduselus siis, kui ei saa enam usaldada dokumendiringlust?

5. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine - mida saab teha riik ja mida inimene ise?

6. Mida teha , et informatsioon salaja tehtud kartellikuritegude kohta, millega tõstetakse tarbijatele hindu, jõuaks paremini riigi pädevate organiteni?

7. Kas sinu külas, kvartalis või kortermajas on olemas naabritevaheline koostöö, et hoida halbade kavatsustega külalistel silma peal?

Martin Hirvoja
Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika asekantsler

Turvalisuse tagamine riigis algab koostööst ja tahtest teha koostööd

Turvalise elukeskkonna tagamine ei ole mitte ainult mingi abstraktne mõiste kuskil mõistete rägastikus, vaid konkreetne tegevus, kus vastutus lasub kõigil ühiskonna kihtidel. Inimesed peaksid hoolima ja märkama teineteist ning tegema koostööd kõrvaldamaks juba eos ohtusid, mis meid varitsevad. Nad peaksid järgima neid lihtsaid reegleid, mille najal meie ühiskond püsib - alates liikluseeskirjade järgmisest, lõpetades tahtega oma riiki vajadusel vaenlase eest kaitsta. Riigis peaks valitsema mitmetasandiline koostöö kodanike, eraõiguslike- , avalik-õiguslike- ning riigiasutuste vahel, selleks et suurendada turvalisust riigis ning tagada meile kõigile hea ja turvaline elukeskkond, milles me rõõmuga tahame elada. Riik see oleme meie ja täpselt nii head kui oleme meie, täpselt nii hea on ka meie riik- Eesti Vabariik.  

Turvalisus ja hoolivus Eesti Naabrivalve juhi Tiina Ristimäe pilgu läbi

Eestis on naabrivalve tutvustamisega tegeletud juba 9 aastat ja tänaseks osaleb naabrivalves ainult ligi 2% Eesti peredest. Mõnikord naabrivalve koosolekutel on minult küsitud, et naabrivalvega alustamine on ju nii lihtne ja kasutegur osalejatele väga suur, miks siis nii vähe Eestis naabrivalve liikmeid on? Vastus sellele küsimusele on ühest küljest lihtne – ju need ülejäänud  98% ei ole veel meieni jõudnud.  Või siis hoopis on vastuseks see, et enamus inimesi ei soovigi osaleda ühises tegevuses turvalisuse tõstmiseks.

Meie Eesti Naabrivalves oleme otsustanud, et naabrivalve arendamisel on meie ülesanne kõikidele huvilistele võimaldada naabrivalvega liituda, mitte aga otsida põhjuseid, miks üks piirkond peaks naabrivalvega alustama. Naabrivalve sisuks on elanike endi tegevus ja tulemus just sellest välja koorubki. Naabrivalvega alustamine peab olema elanike endi soov ISE midagi teha, osaleda ühiskonna protsessides, rääkida kaasa otsuste tegemisel.

Mõtisklusi kaitsetahtest

Lugedes erinevaid kirjutisi ja uuringuid kangastub liitsõna kaitsetahe taga koheselt riigikaitseline tegevus-sealt edasi Kaitseministeeriumi ametnikud ja mundrikandjad. Kuid võiksime ka korraks siin peatuda ja küsida: tahe kaitsta, mida? Kodumaad-rahvast. Paneme silmad korraks kinni ja kujutame seda abstraktset kodumaad ja rahvast ette, mälusopist  leiab aju kiirest ülesse tuttavad näod ja kujud. Perekonna ja kodu, meie enese oma. 

Hoolivus tähendab ka hoolimist loomade eest

Puutudes igapäevaselt kokku nii vigastatud metslindude kui koduloomade temaatikaga, kohtan endiselt inimeste hoolimatust, kuid aina rohkem õnneks ka hoolimist: „Perepea Juhan astub oma kodu ukse ees virelevast poolsurnud kassipojast lihtsalt üle ja jätkab häirimatult oma igapäevaseid tegevusi. Küll märkab tädi Maali poodi minnes kaupluse kõrval abitult maassiplevat tuvi, mille peale asub teda aitama.”

Huvitavaid linke

www.naabrivalve.ee - Kas olete huvitatud Naabrivalve tegevusest? Millised on esimesed sammud, mis tuleks läbida kui olete huvitatud naabrivalve projekti algatamisest oma kodupiirkonnas? Siit leiate vastuse!

www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12979629 - Riigikogu kinnitas eelmisel aastal "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015", mis on väga huvitav lugemine sellest aspektist, kuidas Eestis muuta elu turvalisemaks ja ohutumaks Eesti ühiskonna koostöös, kus on väga oluline roll kodanikel ja kodanikualgatusel.

www.kuriteoennetus.ee/13278 - Justiitsministeeriumi koduleheküljelt saab väga praktilist nõu, kuidas muuta oma liikumine ja käitumine tänaval turvalisemaks ning kuidas käituda nii, et ei satuks ebameeldivatesse olukordadesse tänaval liikudes.

Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Vaata lisa Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd EV võimu- ning valitsusorganitega. Koja tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist.