Eluterve vanadus

Me kõik teame mõnd elurõõmsat, väärikat ja tegusat vanainimest. Ta hoiab lapselapsi, suhtleb sõpradega ja mis kõige toredam, kannab endas paljude põlvkondade elutarkust. Teinekord me ei pane tähelegi, kuidas just tema kogemuste abil lahenevad nagu muuseas probleemid, mis paistsid esmapilgul ületamatud. Vanaduspäevade nautimiseks tuleb alustada tervisevundamendi ladumist juba noores eas. Väärikalt vananeb inimene siis, kui ta on terve, tegus ja seda kuni kõrge vanuseni.

Illustreerivaid küsimusi: 

  1. Kuidas motiveerida inimest elama oma elu tervelt, et tal oleks täisväärtuslik elu ka vanana? Terve elu töötame suure hooga tihtipeale pööramata tähelepanu oma tervisele, vanaduses oleme aga nii haiged, et ei suuda enam elu nautida, sest oleme end liiga kiiresti ära kulutanud.
  2. Kuidas kaasata eakaid ühiskonnaellu ja väärtustada nende teadmisi? Eakatel on elutarkust, millest noored ainult unistada saavad, kuid tihtipeale ei osata neid teadmisi väärtustada.
  3. Kuidas saaksid eakad osutada näiteks avalikke teenuseid?
    Eakad inimesed võiksid olla kogukonna tasemel kaasatud abiõpetajatena või näiteks asendusvanaemadena. Kogukonna poolt saaks sellist teineteiseleidmist (vanaemata lapsi ja aktiivseid vanainimesi) toetada. Infotehnoloogiaga, aga ka lihtsalt regulaarse suhtlemise ja usalduse loomise kaudu.
  4. Kuidas kohalikud omavalitsused saaksid eakaid kaasata kohaliku elu edendamisse? Eakas võiksid olla oluline ressurss kohalikule omavalitsusele.
  5. Kuidas saaksid eakad elada võimalikult kaua oma kodus? Vananedes muutub raskemaks igapäevaeluga toimetulek, seda eriti nendel, kellel ei ole lähedasi sugulasi abiks. Iseseisvalt elamine aitab säilitada tegusat ja rõõmsameelset hoiakut ning paremat tervist. Abi, mida eakad inimesed vajavad, on tihti üsna väike, kuid aitaks vanadekodusse kolimise kindlasti veel mõned aastad edasi lükata.
  6. Kuidas igapäevaelus vajalikud teenused eakatele kergesti kättesaadavaks teha? Maal on lähim pood tihti paarikümne kilomeetri kaugusel, arst aga veelgi kaugemal. Kui bussid käivad harva, võib poes käimise peale kuluda terve väsitav päev ja arsti juurde minnakse alles viimases hädas.
  7. Kuidas teha nii, et eakad elaksid paremates tingimustes? Statistika näitab, et kõige halvemad elamistingimused on Eestis eakatel. Neil ei ole sagedamini kodus jooksvat vett, soojast veest rääkimata, WC on õues ja toad niisked ning pimedad. Samas on just nendel kõige raskem sellistes tingimustes toime tulla (näiteks külmal hommikul kaevust vett tuua ja pliidi alla tuld teha). Kas ei saaks ilma tööta jäänud ehitajaid siin appi võtta?

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.

Mõttetalgutel Eesti elu paremaks

Eakatel inimestel on suur elukogemus, tihtipeale ka tegutsemistahe ning rõõmsameelne eluvaade. Inimese elukogemustel on suur väärtus. Kui palju aga arvestab riik eakate vajadustega? Kas eakatel inimestel on Eesti riigis hea elada?

Püüan mõelda end viiskümmend aastat vanemaks, heaks ja mõistvaks, koerakese ning lõngakorviga vanaemaks. Usun, et olen õnnelik. Usun, et ka tänased eakad inimesed, vanaemad ja vanaisad on õnnelikud, et neil on kodu ja armastatud vaba kodumaa Eesti. Samas on meie ühiskonnas eluvaldkondi, mida tuleb täiustada. Mõttetalgutel saab igaüks, nii noor kui ka vana avaldada oma arvamust, esitada küsimusi ning koos teistega pakkuda välja lahendusi.

Tervis ja põlvkonnad

Kas terviseteema lahutab või ühendab põlvkondi? Nii ühte kui teist, oleneb, kuidas asjale vaadata. Lahutab, sest –

  • tervisest rääkimine on “vanainimeste mood”;
  • tervislikke eluviise “suruvad noortele peale” õpetajad, vanemad ja vanavanemad; raviteenuseid vajavad kõige enam need, kes ise ei maksa ravikindlustusmaksu (lapsed, eakad);
  • haigete ja põdurate (eakate) inimeste abistamiseks kulutavad nooremad ja tervemad aega, energiat ja raha.

Põlvkondade suhted, koostöö ja konfliktide allikad

Täiskasvanutel pole raske lastest aru saada ja neid mõista, sest nad on ise lapsed olnud. Vanavanematel pole raske täiskasvanutest ja nende lastest aru saada ja neid mõista, sest nad on ise olnud nii lapsed kui lapsevanemad. Lastel on raske vanematest aru saada ja nande käitumist mõista, sest nad pole seda ise kogenud ning nad ka ei püüa seda, sest nemad tahavad, et nende keskiga kestaks igavesti.

Mõtlemapanevat lugemist

  • IGIHALJAD LOOD: Kohtu eakaga. Tänapäeva maailm jaguneb eakatesse inimestesse suhtumises peamiselt kaheks. On ühiskondasid, kus aastatega kogutud tarkust peetakse oluliseks ja endast vanemate soovitusi kuulatakse. On ka kogukondi, mis vanainimesi ei väärtusta. Sageli saadetakse nad eest ära vanadekodusse või unustatakse nad hoopis. Loe edasi Katrin Lippi mõtteid Bioneerist.
  • Muusikakasvatus eakatele. Muusikakasvatusest kõneldes peetakse enamasti silmas ikka lapsi või noori. Viimasel kahel aastakümnel on aga maailmas hakatud üha enam rääkima muusikakasvatusest ka seoses eakate inimestega. Loe Lii Toomingu artiklit Haridusest.
  • Kuidas hoiduda vananemisest? Vananemine ei meeldi kellelegi ning soov seda ebameeldivat nähtust pidurdada on saatnud inimkonda kogu tema eksistentsi vältel. Seetõttu on üsna üllatav, kui vähe inimesed vananemise põhjuste kohta tegelikult teavad. Loe edasi Äripäevast.
  • Vananeda võiks väärikalt. Üliõpilane Moonika Siimets avaldab oma mõtteid, kuidas olla vanana väärikas. Loe Maalehest.
  • Paljutõotav vanadus. Taanlaste tuleviku-uuring näitab, et kümne aasta pärast on vanuritel silmapaistvalt hea tervis, keskmisest kõrgem sissetulek ning prestiižsed töökohad. Loe Raul Veede mõtteid EkspressJobist
  • Ebavõrdne vanadus. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2008. a aprillis Eestis 119 hooldekodu, kus viibis kokku üle nelja tuhande vanainimese, ja see arv kasvab jätkuvalt. Järjekorras ootab hinnanguliselt veel üle kolme tuhande. Juba neid arve vaadates on selge, et Eesti jaoks on tegemist üha suureneva probleemiga. Loe edasi Postimehest.
  • Kultuur ja vanadus. Kalev Keskküla mõtiskleb, miks on kunstiinimeste vanadekodu idee hea. Loe edasi Eesti Ekspressist.
  • Eakad Eestis. Rahvastiku kiirest vananemisest on saanud ülemaailmne probleem. Kui ühiskonnas on eakaid (65+) üle 7%, siis peetakse ühiskonda vananevaks. Eestis on eakaid ca 15,9 % elanikkonnast ning ÜRO rahvastikuprognoosi kohaselt võib aastaks 2030 eakas elanikkond Eestis moodustada koguni neljandiku. See esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Loe sotsiaalministeeriumi veebilehelt, milline on eakate poliitika Eestis.
  • Asta Isak murrab tudengistampe- 75-aastane Asta Isak on kindel tõendus selle kohta, et tudeng ei pea olema just keskkooli lõpetanud noor, vaid et ka pensionieas on inimestel piisavalt jaksu ja huvi edasi õppida. Loe Merilyn Merisalu persoonilugu ajakirjast Universitas Tartuensis.

Mõtteteri

  • Vanadus, eriti just auväärne vanadus omab nii suurt autoriteeti, et sellel on rohkem väärtust kui kõikidel nooruserõõmudel. (Cicero)
  • Pole midagi, mida inimesed tahaksid rohkem hoida kui oma elu, kuid ometi pole midagi, mida nad vähem hoiavad. (La Bruyere)
  • On ju meil kõigil üks suur unistus: olla vanaduses nii tugev ja ilus nagu üks vana puu. (E. Bosien)
  • Miski ei tee inimest kiiremini vanaks kui alaline mõte sellele, et ta vananeb. (G. Lichtenberg)
  • Vanadus, eriti just auväärne vanadus omab nii suurt autoriteeti, et sellel on rohkem väärtust kui kõikidel nooruserõõmudel. (Cicero)
  • Mida sa teed oma vanematele, sedasama oota ka oma lastelt. (Pittacus)