Kodu, pere, järelkasv

Inimsuhted tuginevad vastastikusele usaldusele ja toele. Me peaksime saama need väärtused kaasa kodunt, maast-madalast. Kui lapsepõlves tunneme vanemate armastust ja toetust, siis suureks saades oskame hoolida teistest inimestest ning toetada oma vanemaid. Vajame ühiskonna toetust selleks, et Eestimaa peredes oleks head suhted ja vanemad saaksid töö kõrvalt aega, et pühenduda ka lastele.

Illustreerivaid küsimusi:

  • Kuidas oleks lapsi rohkem?
  • Kuidas tagada kõigile lastele turvaline elu?
  • Kuidas säilitada oma esivanemate traditsioone ja väärtusi? Ei tea, kas kampaania “sõida vanaemale külla” võiks olla edukas? Et kodanikualgatuse korras organiseeritaks transport ja kohapeal korraldatakse mingid üritused, kus just esivanemad rambivalguses oleks ja saaksime neilt õppida ja teadmisi koguda. 
  • Kuidas kõik vanemad oskaksid ja suudaksid oma laste eest hoolitseda?
    Seda, et last tuleb kuulata jms, on teada. Aga millised võiksid olla praktilised näpunäited puhuks, kui tõesti leivaraha teenimine kole palju aega võtab ja õhtuks ära väsitab. 
  • Kuidas oma perega rohkem aega veeta?
  • Kuidas anda oma lastele head eeskuju? Lapsele on vanemad suurim eeskujud ja see, mida ja kuidas vanemad teevad mõjutab laste arusaamu ja hinnanguid kogu elu. Kui laps on vägivalla ja ükskõiksuse keskel üles kasvanud peab ta seda normaalseks elu osaks.
  • Kuidas suurendada vanemate vastutust, et nende poegade tervislik seisund võimaldaks minna kaitseväkke oma riiki kaitsma?
  • Kuidas lapsepuhkuselt naasvatel emadel oleks võimalikult lihtne jälle tööle asuda? Seda aitaks teha võimalused ümber õppida, töötada lühema ja paindliku tööajaga, leida lapsele kerge vaevaga hoidja.
  • Kuidas teha nii, et peredel oleks rohkem lapsehoiuvõimalusi? Mitte üksnes sünnitades, vaid olemasolevaid hoides. Nüüd, kus riigiabile saab näiteks lastehoiu puhul ilmselt mõnevõrra vähem loota, oleks hea kuulda näidetest, kuis kogukonnad seda paremini korraldada saavad. Kas töötuid või siis üksikuid vanainimesi saab kasutada lastehoiu korraldamisel. Miks mitte näiteks naturaalmajanduse vormis neile tasudes. 
  • ...

Millisele küsimusele tuleks veel lahendust otsida? Lisa oma küsimus FOORUMISSE.
 

Katrin Lumberg, kahe väikelapse ema unistab kogukondlikust lapsehoiust

Katrin on rõõmsameelne noor naine, kes ei kurda. Ta on veendunud, et üldiselt saavad noored pered hästi hakkama. Siiski näeb Katrin ka murekohti, kus noortel inimestel oleks vaja abi ja toetust. Ise laste kõrvalt tööl käies ja emade tugirühma vedades tunneb Katrin seda omal nahal.

Katrin leiab, et noorte perede üks probleem on riikliku lapsehoiusüsteemi mittetoimimine. Selle mittetoimimise üks põhjus on see, et füüsilisest isikust ettevõtjana lapsehoiuteenuse pakkumine ei tasu ennast ära, kui just väga suurelt seda ette ei võta.

Mõtlemapanevat lugemist

  • Et sünniks rohkem eestlasi! Tiina Väljaste artikkel ajakirjas Pere ja Kodu. Et eestlased püsima jääksid, peaksid naised rohkem sünnitama. Aga kuidas naisi nõusse saada – kas piitsa või präänikuga?  Loe edasi Pere ja Kodust.
  • Kasvan koos isaga perekond on tervik, kus lapse arengut mõjutavad kõik omavahelised suhted, tõekspidamised ja tegevused. Tänu kahele lapsevanemale on aga lapsel võimalik kogeda isa ja ema erinevaid käitumisstiile. Loe Meie Perest.
  • Lapsed ja karjäär samaaegselt – kuidas saavutada tasakaal? Enamik peresid vajab toimetulekuks kahte sissetulekut, st lapsevanemad pingutavad ühtaegu nii tööl kui ka selle nimel, et aega jätkuks veel lastele pühendumiseks. Tööandjatele on sageli aga töötaja kohalolek tähtsam kui tegelikud käegakatsutavad tulemused. Kuidas siis sooritada „spagaati” töö ja perekonna vahel? Loe Bioneerist.
  • Lapsed perevägivalla tunnistajatena perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt: mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Loe Lastekaitse Liidu kodulehelt.
  • Laste käitumishäired muutuvad Eestis üha suuremaks probleemiks- Lapsed ja noorukid kannatavad Eestis üha enam hirmude, agressiivsuse, ärevushäirete, depressiooni, aktiivsus- ja tähelepanuhäirete all, samuti on probleemiks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja sõltuvuse kujunemine, suitsiidimõtted ja enesevigastamine. Loe edasi Tarbija24 lehelt.

Huvitavaid linke

  • Eesti Lastevanemate Liit-  on loodud selleks, et igale lapsele oleks tagatud võimalus olla õnnelik.
  • Hea Algus eesmärgiks on õpetajate professionaalse arengu ning lapsevanematega koostöö kaudu võrdsete hariduslike võimaluste loomine kõigile Eesti lastele toetudes lapsekesksele kasvatusele ja demokraatia põhimõtetele.
  • Meestekeskus- Meessoo teemasid kajastav portaal, siin asub teave mehelikkuse kohta - alates poisi sünnist, jätkates koolipõlve, täismeheea ja vanadusega.
  • Päikeselapsed- Enneaegsete, väikesekaaluliste ja kõrge riskiga sündinud laste ja nende vanemate klubi
  • Tee Head- lastekodusid ja laste hoolekande asutusi koondav lehekülg

Statistikat

  • ligi 30 protsenti 11–15. aastastest lastest veedavad pärast koolipäeva 4 või enam tundi teleri ees (HBSC, 2005);

  • Iga kolmas teismeline on depressioonis, iga neljas on mõelnud enesetapule (Eesti-Rootsi Suitsiduloogia Instituut, 2005)

  • Keskmiselt 45 protsenti 11–15aastastest põhikooli õpilastest on kogenud koolikiusamist (HBSC, 2005)

  • Lahutuste protsent Eestis on üle 50 (Statistikaamet, 2005)

  • 26% on Eestis kanepiga katsetanud õpilasi (Tervise Arengu Instituut, 2007).

  • Suurtes kogustes joomine on tõusnud tüdrukute seas 51%-ni. Poistest on 5 või enam drinki ühel joomiskorral joonud 57% noortest (Tervise Arengu Instituut, 2007).